Minu nimi on Riho ja olen otsustanud kandideerida 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kuna pean oluliseks Saue valla arengut tänases kiiresti muutuvas maailmas.
Me kõik teame väljendit võimulolija, mida kasutatakse ka omavalitsuse juhtorganitesse kuuluvate inimeste kohta. Minu puhul, osutudes valituks, ei ole ma mitte võimulolija, vaid olen rahva teenistuses.
Minu seotus tänase Saue vallaga sai alguse Saue linnast, kui linn ei olnud veel Saue valla osa. Olen üles kasvanud Koondise tänaval ning haridustee esimene suurem verstapost oli Saue Keskkooli lõpetamine 1994. aastal. Järgnesid neli aastat kõrghariduse õpinguid Eesti Riigikaitse Akadeemias (tänane Sisekaitseakadeemia) ning lõpetasin kooli tolli erialal.
Minu kokkupuude kohaliku omavalitsuse tööga sai alguse 2013. aastal, kui osutusin valituks Saue Linnavolikogu liikmeks. Sealt edasi, pärast omavalitsuste ühinemist, olen oma toetajate heakskiidul osutunud valituks ka 2017. aasta ja 2021. aasta Saue vallavolikogu valimistel. Valituks osutumine tõi omakorda kaasa protsessi, kus erakonnakaaslaste usaldusel asusin 2016. aastal täitma Saue abilinnapea kohta ning alates aastast 2017 olen olnud Saue abivallavanem.
Enne tööle asumist omavalitsuses töötasin 16 aastat erasektoris, olles rahvusvahelise transpordi logistik. Sellest 15 ja pool aastat oli minu töökoht Saue linnas asuvas ettevõttes Arco Transport.
Olen abielus, kahe lapse isa ja käesoleva aasta detsembris täitub mul pool sajandit eluteed. Pean ennast tasakaalukaks inimeseks. Olen seltskondlik ning reeglina õnnestub erinevate inimestega kontakt luua, sealhulgas ka nendega kelle tõekspidamised ei pruugi minu põhimõtetega alati ühtida. See on oluline, et saavutada eesmärke, mis võivad esmapilgul näida võimatud.
Minu leivanumber kohaliku omavalitsuse ülesannetest on siseturvalisus. See on ka üks valdkond minu senises Saue abivallavanema töös. Esimesed sammud valla elanikkonnakaitses ja kriisivalmiduses tegime koos kolleegidega 2017. aastal. Venemaa sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022 ja täiemahulise agressioonisõja jätkumine on meie tegevused aina detailsemaks muutunud ning seda on märgatud Siseministeeriumis, Sotsiaalministeeriumis, Päästeametis ning Politsei- ja Piirivalveametis. Olen Eesti Linnade ja Valdade Liidu siseturvalisuse ja kriisivalmiduse töörühma liige, mis on andnud mulle võimaluse olla kaasarääkijaks ka riigi tasandil.
Vabatahtlik töö on minu jaoks oluline osa elust – 2014. aastast olen abipolitseinik ning 2021. aastast ka vabatahtlik päästja. Mulle on omistatud abipolitseiniku teenetemärk (2020), Päästeameti Rinnamärk (2020) ja Päästeameti Medal (2021).
Palju tuuakse välja ja rõhutatakse kohaliku omavalitsuse rolli majanduslikes raskustes elavate inimeste ja perede abistamisel. See roll on mõistetav.
Minu silmis ei ole inimesed aga rikkad ega vaesed – pigem näen ma neid, kelle käest käib läbi rohkem raha, ja neid, kelle käest vähem. Elus on erinevaid põhjuseid, mille tõttu võib rahaline sissetulek kaduda. Kuid oleme ausad, reaalsuses joonistuvad välja põhjused, mida saab pidada objektiivseteks, kuid sinna kõrvale näeme ridamisi põhjuseid, mis sõltuvad inimesest endast – tema tahtest või tahtmatusest.
Mina pean oluliseks elukestvat õpet, mis aitab tasuvat tööd leida või asutada oma ettevõte.
Õppimise harjumused kujunevad juba lapseeas nii koolis kui ka huvihariduse kaudu, mistõttu saame kohaliku omavalitsusena toetada lapsi ja nende vanemaid, et noortel oleksid paremad eeldused teadlikeks karjäärivalikuteks.
Millised on valla väljakutsed elanikele osutatavates teenustes?
- teenused, mida peame suutma lahendada ka väheste klientidega piirkondades (nt ühistransport),
- teenused, mille osutamine sõltub riigi tellimusena tööturule jõudvatest spetsialistidest (nt tugispetsialistid haridusasutustele),
- elutähtsad teenused, mille toimepidevus tuleb tagada riigi või erasektori poolt, kuid mille katkemisel on vahetu mõju valla avalikele teenustele ja elanike elutingimustele.
Leian, et vähemalt mõne teenuse puhul tuleks jõuda ka ühiskondlikule kokkuleppele. Näiteks ühistranspordi valdkonnas: milline võiks olla ühistranspordipeatuse sobiv maksimaalne kaugus?
Mulle meeldis Vabariigi presidendi Alar Karise Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeval 20. augustil 2023 peetud kõne lõik, kus president rõhutas, et Eesti ühiskonnas on vähenemas oskus jääda viisakalt eriarvamusele.
Ta kutsus üles hoidma väärikust nii poliitilises sõnakasutuses kui ka ühiskondlikus dialoogis.
See mõte sobitus laiemasse konteksti, kus president rääkis vabaduse, kultuuri ja demokraatia väärtustest ning vajadusest säilitada sisemine väärikus ka erimeelsuste korral.
Minu puhul saate olla kindel, et minu käitumine ja sõnakasutus jääb alati viisakaks ning ma ei luba endale räuskavat ning laamendavat sõnavara ega üle reageerivat kehakeelt.
Mida pean oluliseks Saue vallas edasi arendada:
- tugevdame elanikkonnakaitset ja kriisivalmidust;
- parandame parkimiskorraldust linnalistes piirkondades;
- rajame uusi valvekaameratega jalgrattaparklaid;
- arendame mitmekülgse sportimise võimalusi;
- arendame teenuseid, mis võimaldavad eakatel elada oma kodus;
- arendame finantskirjaoskuse, ettevõtluse, programmeerimise, drooninduse ja robootika õpet koolides ning huvihariduses, et noortel oleks paremad eeldused teadlikeks karjäärivalikuteks.
PAREMA SAUE VALLA EEST!