Olen disainer, ettevõtja, ema, naine.

Olen sündinud Ukrainas, aga Eestis elanud juba üle 35 aasta. Mul on Eesti kodakondsus, minu laps käib eestikeelses koolis ning olen Eesti patrioot. Maailmavaatelt demokraat ja liberaal.

Ma pean oluliseks meie ühiskonna sidusust ja usun, et selle tagab kõige paremini ühtne eestikeelne haridussüsteem! Eestikeelsele õppele üleminekul peaks kaasama parimaid eksperte ja erinevate rahvusgruppide esindajaid, et üleminek oleks sujuv ja tulemuslik.

Minu jaoks olulised teemad:

• loomemajanduse areng, loovisikute ja loovmõtlemise väärtustamine ühiskonnas,
• eesti keelest erineva emakeelega inimeste lõimimine Eesti info- ja kultuuriruumi,
• kultuurieksport.

Olen tegutsenud moemaastikul üle 20 aasta ning olen omanimelise rõivabrändi looja ja ettevõtte juht.

2022. a oktoobrist õpetan Ukraina noortele disaini ja eesti keelt Vabaduse koolis.

Varasemalt olen õppinud Tallinna ülikoolis koreograafiat ning Tartu ülikoolis filosoofiat, võõrkeeli ja kirjandust.

Minu arvates peaks poliitikas olema rohkem loovust, empaatiat ja koostööd!
 

Mis teised minu kohta ütlevad?

Merit Miller, ‘Juustukuningad’ omanik:
“Oksana on särav isiksus, tal on IDEID ja VISADUST neid ellu viia!
Tal on ENERGIAT!”

Kristel Meos, Eesti Pereettevõtjate Liidu president, Zenith Family Office omanik:
“Oksana Tanditis on erakordne kombinatsioon mitmekeelsest maailmatunnetusest, vitaalsusest, soovist ühiskonna teemadel kaasa rääkida,
sõnapidamisest ja elluviimisest.”

Kaidi Ruusalep: “Oksanat on vaja poliitikasse seetõttu, et tema pühendumust, energiat ja diplomaatilisust on just praegusel ajal vaja.”

Heidy Purga, Riigikogu kultuurikomisjoni liige: “Poliitika vajab naisi! Ja just selliseid naisi nagu Oksana, kes mõistab loomingut, ettevõtlust ja kultuuri.”

Annely Akkermann, rahandusminister: “Moelooja Oksana Tandit on üks neist inimestest, et kui on annet, siis ikka igal alal, millel tegutseb. Praegu kulub suur osa tema ajast Vabaduse koolis Ukraina sõjapõgenikele disaini ja eesti keelt õpetades. Ta on veendunud ühtse eestikeelse hariduse toetaja. Muuhulgas kandideerib Reformierakonna nimekirjas Riigikogusse.
Teda saab valida Põhja-Tallinnas, Haaberstis ja Kristiines (kandidaat number 786). Soovitan!”

Minuga ilmus ka intervjuu ajakirjas PLUSS, mida saab lugeda siit

Olulisemad sõnumid intervjuust

Eestikeelne haridus

“Eestikeelsele haridusele üleminek on väga vajalik otsus.Liiga kaua on ühiskond olnud kunstlikult pooleks jagatud. See oli küll ühele poliitilisele jõule väga kasulik, sest venekeelsete valijate hääled olid garanteeritud, aga küsimus, kas muu kodukeelega inimesed on ise sellest segregatsioonist midagi ka võitnud või pigem kaotanud? Suur palgalõhe, madal osalus ühiskonnaelus, kodanikuühiskonnas ja poliitikas mitteosalemine, nõrk informeeritus, kontaktide puudumine…“

Kultuuri on vaja investeerida

“Eesti turg jääb väikeseks, mängib rolli eksport ja see on kallis.Praegu saame aru, et julgeolek on oluline ja sinna tuleb panustada.Aga rikas kultuur ja edukas loomemajandus on sisejulgeoleku lisagarantii!Rohkem koostööd valdkondade vahel. Kui parimad muusikud, disainerid, filmitegijad panevad välisturule pürgimisel õlad kokku, siis on eduks rohkem šansse! Soovin, unistan ja töötan selleks, et Eesti kultuuri paremikku tutvustav showroom oleks maailma suurimates linnades olemas!“

Disain kui protsess

“Üha enam huvitab mind DISAIN kui PROTSESS ehk siis protsessi disain – teenusedisain, haridusdisain, strateegiline disain. Suurt vahet pole, kas see on moeetenduse kontseptsioon, moeajakirja loomine ja loovjuhtimine, omanimeline TV-saate idee ja teostamine või organisatsioonidisain – kõikides nendes protsessides osalesin disainerina ehk kontseptsiooni loojana ideest teostuseni. Hea meelega astun veel sammu edasi – soovin disainida Eesti tulevikku mõjutavaid strateegiaid. Minu ambitsioon on anda oma panus Eesti edusse ja paremasse tulevikku. Mida teha selleks, et Eesti oleks õitsev ja vaba riik, kus elavad maailma õnnelikumad inimesed?“