Tahan olla Eesti kliimapoliitika eestkõneleja

Hanah Lahe Riigikogu valimised 2023Olen 23-aastane, keskkonnakorralduse ja -poliitika magistrant Eesti maaülikoolis ning töötan Reformierakonna fraktsioonis Riigikogus. Olen Kristiine linnaosakogu keskkonnakomisjoni esimees, Tallinna linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni ekspert ning juhtinud kaks aastat Reformierakonna noortekogu keskkonnakomisjoni. Eelmisel kevadel omandasin Tallinna Ülikoolis bakalaureusekraadi haldus- ja ärikorralduse erialal.

Olen noorim kandidaat Reformierakonnas ja kandideerin Riigikogu valimistel ainult ühe agendaga, milleks on tugev keskkonna- ja kliimapoliitika. Igal muul poliitikal on Eestis nii kohalikul kui parlamendi tasandil mitmeid edukaid eestkõnelejaid, kliimapoliitikal aga mitte. Seetõttu on minul juba teised valimised järjest vaid üks fookus, milleks on keskkond ja kliima.

Kliimamuutused hakkavad enim mõjutama tänaste noorte elu. Seepärast on ülitähtis, et meil oleks oma esindaja Riigikogus, kes suudaks meie huvisid ja meie planeedi tulevikku põhimõttekindlate otsustega kaitsta. Eesti noored on nii nagu teisteski maailma riikides võtnud ohjad enda kätte – näiteks korraldades streike, õpetades koolides keskkonnateadlikkust ja kaevanud põlevkiviõlitehase kohtusse. Eesti vajab uue põlvkonna poliitikut, kes seaks looduse huvid majandushuvidest kõrgemale ning võtaks kõikides otsustes arvesse nende mõju keskkonnale.

Miks valida mind Riigikokku ja just kliimapoliitika esindajaks?

Oleks vale rääkida kliimapoliitika olulisusest, olles isiklikus elus keskkonna suhtes vastutustundetu. Usun hingepõhjani, et loodus on meie suurim vara ja tahan meie planeeti iga hinna eest kaitsta – seega elan täielikult nende väärtuste järgi, millest kõnelen. Mõned näited – olen üle kümne aasta olnud taimetoitlane, elan säästlikult ja armastan kõike osta teiselt ringilt (kui üldse), reisin vähe, ei eelista esimese liiklusvahendina autot, sorteerin prügi ja viin keskkonnateadlikke väärtusi edasi kõigile, keda kohtan.

Erakonnas esindan keskkonnaküsimustes kindlasti radikaalset tiiba ja olen järjepidev rohenügija nii meie poliitikas kui inimestele. Tänu minu initsiatiivile on erakonnas alguse saanud paljud ettevõtmised, mis on aidanud meie tegevusi muuta jätkusuutlikumaks. Näiteks läbisime Rohetiigri akadeemia, taaselustasime valimisplakatite taaskasutusprojekti ja alustasime koostööd disainer Reet Ausiga, et vanad kampaaniariided uuele ringile tagasi tuua. Lisaks said paljud minu mõtted erakonna selle aasta Riigikogu valimisprogrammi keskkonna- ja kliimapeatükki.

Kuidas tugevdada Eesti kliimapoliitikat?

Eesti vajab teaduspõhist kliimaseadust

Koostöös teadlaste, ekspertide ja ettevõtjatega loome parima ja seadusandliku teekonna kliimaneutraalsuse saavutamiseks Eestis. Kliimaseadus loob õigusliku raamistiku kliimaeesmärkide täitmiseks, reguleerib riigi tegevusi valdkondade üleselt ja jaotab rohereformiga seotud kohustusi, eesmärke ja õigusi kõikidele sektoritele. Ühtne raamistik kliimapoliitikas tagab ka ettenähtavuse energeetikas ning investeerimiskindluse.

Taastuvenergia on Eesti energeetika tulevik

Väljume põlevkivienergeetikast esimesel võimalusel ja kiirendame taastuvenergeetika lahenduste sh meretuuleparkide arendamist. 2030. aastaks on rajatud taastuvenergia tootmis- ja salvestusvõimsus mahus, mis katab Eesti aastase tarbimise ning võimaldab riigil ka oma toodetud puhast energiat eksportida.

Keskkonnaharidus peab olema lõimitud igasse õppeainesse

Nii nagu on muutunud julgeolekuolukorras oluline riigikaitseõpe, on sama oluline kliimamuutuste tingimustes edendada keskkonnaharidust. Keskkonnaharidus peab olema kõiki õppekavasid läbiv ja andma õppijale keskkonnahoidu toetavad väärtushinnangud ning teadmised keskkonnakriisidest. Tugev keskkonnaharidus tagab meie riigile keskkonnateadliku ühiskonna.

Yoko Alender, Riigikogu liige: “Hanah on inimene, kes juhindub oma tegudes väärtustest, visioonist ja põhimõttekindlusest. Ta on parim inimene esindamaks keskkonna- ja kliimapoliitikat Riigikogus, sest on ise põlvkonnast, mis kõige enam neist teemadest Eesti poliitikas puudust tunneb.”

Eesti noorte kliimasaadik konverentsil COP27

Novembris käisin ülemaailmsel kliimakonverentsil COP27, kuhu olin valitud Eesti noorte esindajaks. Kohtusin mitmete teiste riikide noortega näiteks Pakistanist, Nigeeriast ja Peruust, kus looduskatastroofid on saamas tavapäraseks nähtuseks. Pakistani noore kodu uhtus üleujutus minema ning Nigeeria noore koduküla ja Peruu noore kodulinn jäid pika põua ja kuumalaine tõttu nälga. Kõik eelmainitud sündmused on nõudnud tuhandeid inimelusid. Kohates inimesi, keda kliimakriis on nii rängalt mõjutanud, veendusin veel enam – kliimapoliitika on kõige olulisem teema nii täna kui tulevikus, sest kliimakriis on selle sajandi suurim oht kogu inimkonnale.

Kliimamuutuste leevendamiseks peab toimuma süsteemimuutus, mis algab poliitikast. Kodanikud muutuvad iga päevaga keskkonnateadlikumaks ning rohepöörde vajalikkusest on aru saanud kõik sektorid. Aga Eesti poliitika ja poliitikud kui avaliku sektori osa jäänud ajale jalgu – kliimapoliitika on väheoluline ning selle vajalikkus tundub abstraktne. Otsused võetakse vastu vajaduse korras ja ambitsioonidest on puudus.

Mõõdame Eestis riigi heaolu SKP kasvu alusel, aga miks pole kordagi meie riigi agendas olnud soovi paista silma tugeva kliimapoliitikaga ja keskkonnateadliku visiooniga? Aeg on muutusteks, sest kliimakriisist räsitud planeedil ei ole kohta millegi jaoks – ei poliitika, majanduse ega ühegi põlvkonna jaoks.

Sõda Ukrainas on näidanud, kui suurelt võib meie hääl kõlada ja eeskuju näida kogu maailmas. Meie riigi väiksus ei anna põhjust kliimapoliitika eiramiseks, vastupidi – see on meie eelis ja võimalus anda panus kogu maailma keskkonna parandamiseks.

Lennart Meri on öelnud: “Muutuvas maailmas võidab see, kes maailmaga koos käib, käib natukene kiiremini kui maailm.”. Tõlkides selle tsitaadi kliimamuutuste konteksti, on sõnum selge. Esimesed kliimaeesmärkide tähtajad ootavad meid juba vähem kui kümne aasta pärast. Iga päev on arvel ja kliimakriisi lahendamisel loeb kiirus, põhimõttekindlus ja visioon. Kui usaldad oma hääle minule, on Eesti kliimapoliitika juba sel kevadel kindlates kätes!

Hanah Lahe: kas Eestile on vaja kliimaseadust?

6. veebruar 2023

Loomulikult on Eestil vaja kliimaseadust, sest keskkonnaküsimused saavad olema järgmise nelja aasta jooksul ühed olulisemad poliitikas. Eesti seadusandluses puudub praegu raamistik, mis aitaks meil kliimaeesmärke ellu viia.

Loe veel