REFORMIERAKOND 2025. AASTAL PILDIS
Parem valitsus, paremad otsused!
2025. aasta oli Reformierakonna jaoks tegude ja selgete valikute aasta. Värskendatud valitsuskoalitsioon seadis sihiks parempoolsema, lihtsama ja ettevõtjasõbralikuma riigi – sellise, mis hoiab Eesti julgeoleku tugevana ning inimeste maksukoormuse mõistlikuna.
Seadsime eesmärgiks inimeste tulumaksukoormuse leevendamise, sest parempoolne vaade majandusele on jätta inimesele rohkem raha kätte – mitte jagada uusi toetusi. Iga mees ja naine ise otsustab ning vastutab, kuidas ta rahaga ümber käib. Lisaks tühistasime ettevõtete tulumaksu, mis pärssis Eesti firmade indu investeerida.
Samal ajal liikusime kindla sammuga edasi riigikaitse tugevdamisel – teame, et Venemaa ei ole loobunud absurdsest kinnisideest taastada oma kunagine impeerium.
Enne kui seame pilgu uude aastasse, vaatame tagasi ning meenutame 2025. aasta olulisemaid hetki.
Aasta algas uue hoo ja kasvava meeskonnaga
Aasta alguses sai Reformierakonna meeskond täiendust – meiega liitusid näiteks Pärnu pikaaegne linnapea Romek Kosenkranius, Hiiumaa elu eestvedaja Antti Leigri ja kunstivaldkonna ekspert Harry Liivrand. Iga uus liige tähendab rohkem kogemusi ja jõudu, et seista parema Eesti eest üle kogu riigi.
Energiajulgeolek sai hoogu juurde
9. veebruaril 2025 lahkusid Eesti, Läti ja Leedu edukalt Venemaa sagedusalast ning ühendasid oma elektrisüsteemid Mandri-Euroopa sagedusalaga. See oli Eesti energiajulgeoleku ajaloo üks märgilisemaid hetki – samm, mis suurendas meie iseseisvust, turvalisust ja vastupanuvõimet.
Desünkroniseerimine Venemaa süsteemist oli aastatepikkune tehniline, poliitiline ja rahvusvaheline pingutus. Ajalooliselt olid Balti riigid ühendatud Nõukogude Liidust pärandatud süsteemi kaudu Venemaa sagedusalaga. Kuigi Eesti oli energiatootmises ja -müügis Euroopa turul, sõltus meie sageduse stabiilsus Venemaa juhtimiskeskustest.
See sõltuvus ei olnud kooskõlas Eesti julgeolekuhuvidega ega Euroopa Liidu ühise energiapoliitikaga. Venemaa alustatud sõda Ukrainas muutis desünkroniseerimise vajaduseks – sammuks, mis viib meid Venemaast kaugemale ja Euroopale lähemale.
Vabariigi aastapäeva lipukampaaniaga värvisime Eesti sinimustvalgeks
Reformierakonna traditsiooniline lipukampaania tõi taas inimesed kokku üle Eesti – tervitasime kaasmaalasi heade soovidega ning jagasime pidupäeva puhul sinimustvalgeid lipukesi.
Uus koalitsioon ja ajaloolised otsused
24.03 allkirjastasid Reformierakonna ja Eesti 200 esimehed valitsusliidu uuenenud alusleppe. Koalitsiooni aluslepingusse said kirja valitsuse peamised printsiibid: riigikaitse ja julgeolek, majanduse konkurentsivõime, lihtne asjaajamine.
Reformierakonna esimees ja peaminister Kristen Michal rõhutas, et aluslepe on “põhjamaiselt karge”. Uue koalitsiooni eesmärk on ehitada Eestit, mille kaitsevõime ja kaitsetahe peletab vägivaldse agressori. Riiki, kus areneb konkurentsivõimeline ja nutikas tööstus ja teenusmajandus. Kodu, kus riigikorraldus on moodne ja tõhus.
Uue koalitsiooniga uuenes ka Reformierakonna valitsusdelegatsioon – tervitasime uusi ministreid: sotsiaalminister Karmen Joller, energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ning taristuminister Kuldar Leis.
Koalitsiooni programm: lihtsam maksusüsteem ja tugevam kindlus
Maikuus andsid Reformierakonna ja Eesti 200 volikogud heakskiidu riiklike valdkondade plaanidele, mis koos aluslepinguga moodustavad koalitsioonileppe.
Koalitsiooni tööplaan kinnitas kolme suurt eesmärki: kaitsevõime kindlustamine, maksusüsteemi lihtsus ja inimeste kindlustunne. Olulisemate sammudena:
- liigume astmelise tulumaksu pealt lihtsa ja ühetaolise tulumaksusüsteemi poole ning tõstame tulumaksuvaba osa,
- hoiame pensionite kasvu ja indekseerimise kindlalt paigas,
- leevendame perede maksukoormust (sh peredele suunatud mootorsõidukimaksu leevendused),
- jätkame kaitseväe palgafondi ja töötingimuste arendamist ning tugevdame riigikaitset.
Agressorriikide kodanikelt valimisõiguse võtmine
Reformierakond võitleb selle eest, et agressorrežiimile ustavad kodanikud ei räägiks kaasa Eesti riigi siseasjades. See on vajalik samm riikliku julgeoleku tagamisel ja sõltumatuse kindlustamisel.
Seetõttu algatas koalitsiooninõukogu parlamendis põhiseaduse kiireloomulise muutmise, et järgmistel kohalikel valimistel ei oleks Venemaa ja Valgevene kodanikud enam otsustajate hulgas. Kui elanik soovib Eesti elu asjades kaasa rääkida, peab tal olema Eesti või meie liitlasriikide kodakondsus.
- märtsil riigikogu enamus – ainuke vastuseisja oli Keskerakond – nii ka otsustas. Agressorriikide kodanikud ja Venemaale lojaalsed kodanikud enam Eestis ei hääleta!
Lillekampaania “Paneme Eesti õitsema”
Igal kevadel kogunevad meie liikmed üle Eesti, et istutada kollaseid kevadlilli ja tuua värve oma kodukanti. Ka 2025. aastal tõi traditsiooniline kampaania värvirõõmu paljudesse paikadesse ning lõi hea võimaluse kohalike inimestega kohtumiseks.
Koolitussari “Kandidaadi meistriklass”
Kevadel sai alguse Reformierakonna valimiskoolituste sari “Kandidaadi meistriklass”. Koolitustel anti värskete uuringute põhjal ülevaade valijate ootustest ja prioriteetidest, räägiti kampaaniast ning kandideerimise praktilisest elust. Aprillis tegi meie meeskond tiiru peale kogu Eestile, et vajalik info jõuaks iga kandidaadini.
Suvine üldkogu Pärnus
08.06 kogunesid reformierakondlased Pärnu kontserdimajja suviseks üldkoguks. Ühiselt andsime avalöögi kohalike omavalitsuste valimiste kampaaniale.
Sõnavõttudega esinesid Reformierakonna esimees ja peaminister Kristen Michal, Riigikogu fraktsiooni esimees Õnne Pillak ja toonane peasekretär Timo Suslov. Tutvustasime uusi liitujaid, kampaaniasõnumit “Parema Eesti eest!” ning tunnustasime meie tulevikutegijaid ehk Liider 2025 programmi lõpetanuid.
Üldkogul kinnitas Reformierakond uue juhatuse ning erakonna esimeheks valiti tagasi peaminister Kristen Michal.
Juhatusse osutusid valituks Hanno Pevkur, Urmas Paet, Jürgen Ligi, Urmas Klaas, Maris Lauri, Andres Sutt, Erkki Keldo, Marko Mihkelson, Eerik-Niiles Kross, Urmas Kruuse, Signe Riisalo, Heidy Purga ja Õnne Pillak.
Regionaalselt valiti juhatuse liikmeteks: Mart Võrklaev (Põhja-Eesti), Antti Leigri (Lääne-Eesti) ja Madis Timpson (Lõuna-Eesti).
Suve tipphetked
Arvamusfestival
Traditsiooniliselt arvamusfestivalilt võttis osa suur hulk Reformierakonna poliitikud. Juttu jätkus kõigest: kaitsevaldkonnast energeetikani, tervisest tehisintellektini. Ka meie olime kohal oma arutelualaga, kus kahe päeva jooksul peeti viis sisukat arutelu.
Suvepäev Võrumaal
10.08 kogunesid reformierakondlased Võrumaale suvepäevale. Päeva täitsid poliitikatund peaminister Kristen Michaliga, arutelud julgeoleku ja päevapoliitika üle ning kohtumine erupoliitik Andrus Ansipiga, kes tutvustas oma raamatut “Lastelastele”. Kanuumatk ja traditsiooniline pannkoogikohvik panid päevale mõnusa punkti.
Taasiseseisvumispäeva lipukampaania
Taasiseseisvumispäeva puhul jagasid meie meeskonnad üle Eesti kõigile inimestele sinimustvalgeid lippe. Kaks korda aastas toimuv lipukampaania on saanud vahvaks traditsiooniks, mis loob võimaluse inimestega otse tänaval suhelda.
KOV2025 valimised
Meie eesmärk on, et Eestist saaks kõige turvalisem Euroopa riik, kus elada, pere kasvatada ja ettevõtlusega tegeleda. Ja et meie inimesed saaksid tagasi kindlustunde homse ees. Meie unistus on parem tulevik, meie eesmärk on parem Eesti.
Parema Eesti nimel kandideeris 791 Reformierakonna kandidaati 38 omavalitsuses. Meid toetas 58 995 inimest – aitäh, et valisid parema Eesti! Iga hääl loeb ja iga toetaja aitab seista selle eest, et Eesti liiguks edasi targalt, hoolivalt ja tulevikku vaatavalt.
Vaata meenutuseks ka erakonna kampaaniavideoid
Uus hooaeg ja pilk 2027. aasta suunas
15.11 kogunes Reformierakonna volikogu Tartus, et vaadata otsa poliitilisele olukorrale ja järgmistele sammudele. Volikogu avas Tartu linnapea ja volikogu esimees Urmas Klaas. Peaminister Kristen Michali eestvedamisel analüüsisime kohalike valimiste tulemusi ning arutasime, kuidas edasi liikuda. Erakonna auesimees Siim Kallas pidas kõne liberalismi tulevikust.
Päeva teises pooles seadsime pilgu Riigikogu 2027. aasta valimistele – kinnitasime programmitoimkonna ning tegime grupitöid, et ühiselt mõtestada Reformierakonna sõnumit ja tegusid järgmiseks paariks aastaks. Samuti tänasime lahkuvat peasekretäri Timo Suslovit tehtud töö eest ning tervitasime uut peasekretäri Kristo Enn Vaga.
Tallinna organisatsiooni uued juhid
Reformierakonna Tallinna piirkond valis uueks piirkonna juhiks Maris Lauri.
Tallinna piirkonna juhatuse valimistel osutusid valituteks Signe Riisalo, Henri Arras, Toomas Kruusimägi ja Yoko Alender. Seekordsed juhatuse valimised olid erakordsed, kuna nelja koha peale kandideeris rekordiline arv piirkonna liikmeid.
Lisaks neile valiti ka uued linnaosade piirkondade esimehed, kelleks on Õnne Pillak (Nõmme), Hanah Lahe (Põhja-Tallinn), Doris Raudsepp (Pirita), Kristiina Haiba (Mustamäe), Hans-Kaarel Laes (Haabersti), Jaanus Riibe (Kristiine), Enn Listra (Kesklinn) ja Tiit Soorm (Lasnamäe).
Julgeoleku ja jõukuse eelarve
Aasta lõpus kinnitas Riigikogu 2026. aasta riigieelarve – julgeoleku ja jõukuse eelarve, millega:
- tugevdame Eesti kaitsevõimet,
- anname majandusele hoogu juurde,
- hoiame inimeste kindlustunnet ka keerulistel aegadel.
See tähendab kaitsekuludesse investeerimist vähemalt 5% ulatuses SKP-st, tööinimeste maksukoormuse leevendamist ning Eesti inimeste turvatunde suurendamist.
Peaministri jõulu- ja aastalõputervitus
Head sõbrad!
Jõulud on aeg, mil võtame töistest tegemistest natuke hoogu maha ja tuleme kokku – pere, lähedaste ja mõtetes ka kogu Eestiga. Koos jõulurahu saabumisega tahan meelde tuletada, kui oluline on ühtehoidmine, hoolimine ja usk paremasse homsesse.
Soovin Sulle rahulikku jõuluaega, kindlustunnet uueks aastaks ning Eestit, kus hoiame üksteist.
Häid jõule ja ilusat aasta lõppu kõigile!
Kristen Michal
Peaminister ja Reformierakonna esimees
Pildid:
Reformierakond
Stenbocki maja
XXVIII laulupidu
Riigikogu
Arvamusfestival