2020. aasta jääb kindlasti kõigile pikaks ajaks meelde. See on olnud ettearvamatu ja pingeline. Koroonaviirus pole kahjuks meie ümbert kadunud ja avaldab mõju ka sellele, kuidas tähistame aastavahetust ja astume uude aastasse. Tänane olukord mõjutab meie tulevikuplaane ka järgnevad aastad, kuid see aeg on selgelt tõestanud, et meil on parim meeskond, kellega võidelda edasi parema tuleviku nimel. Liigume lootusrikkalt uude aastasse ja teame, et Eestile on võimalik kokku panna parem valitsus kui praegune. Reformierakond võitleb targa ja avatud Eesti nimel edasi!
Kaja Kallas selgitab, mis on peamised sisupoliitilised erinevused Reformierakonna valitsuse ja praeguse võimuliidu vahel. Lühidalt: Reformierakonna juhitud valitsus käituks väärikalt. Meie selge siht on tugev Euroopa ja edasipüüdlik Eesti. Me ei oleks ära kulutanud riigi sääste ja nüüd hakanud seda auku laenurahaga lappima. Me pingutame, et Eesti läheks üle ühtsele eestikeelsele haridusele. Me ei nori tüli ettevõtjatega ega aja Eestist ära vajalikku lisatööjõudu ja välistudengeid. Meie ehitame avatud Eestit, mitte suletud provintsi.
Eriolukorra ajal tekkis paljudel infonälg ja soov teada, kuidas koroonakriisist väljuda. Alustasime 23. aprillil Facebookis saatesarjaga “Mis Eestist saab?”. Populaarne saade kogus kiiresti vaatajaid ja muutus iganädalaseks saateformaadiks. Igal neljapäeval arutavad meie erinevad poliitikud seda, kuidas teha Eesti elu paremaks. Saade on eetris Facebookis.
*Foto on tehtud meie viimasel saatesalvestusel, kus aasta poliitsündmused võtsid kokku Kaja Kallas ja Andres Sutt.
Algatasime aasta alguses Riigikogus eelnõu, mis vabastaks Eesti inimese 500 eurosest tulumaksust. Jüri Ratase esimese valitsuse loodud maksusüsteem karistab üle 1200 eurose palgaga inimesi kõrgema maksumääraga. Meie eesmärk on maksuküür kaotada ja muuta maksusüsteem lihtsaks ning õiglaseks:
Reformierakond tahab alustada üleminekut ühtsele eestikeelsele haridusele lasteaiast alates. Sel aastal tõime teema taas ka Riigikogusse arutlusele.
Riigikeelne haridus peab algama lasteaiast:
Aasta algas Riigikogu ees meeleavaldusega II pensionisamba lõhkumise vastu. Tegu on Eesti ajaloo ühe suurima poliitilise sigadusega. Selle otsuse maksavad kinni meie lapsed ja järgmised põlvkonnad. Eesti liigub tagasi aega, kus kõiki soovitakse ühtlaselt vaesemaks teha. Teise samba lõhkumine eirab meie demograafilist olukorda, muu maailma kogemust pensioniks säästmisel ja lihtsat loogikat, et inimeste pikaajalist säästmist tuleb toetada.
Miks on pensionisüsteemi lõhkumine katastroof?
Kutsusime suvel erakorraliselt kokku Riigikogu, et lahendada ootamatult tekkinud tööjõukriis, mille tulemusena jäi tonnide kaupa maasikaid põldudele mädanema. Opositsiooni initsiatiiv viis olukorrani, kus valitsus oli sunnitud ise lahenduse välja pakkuma.
Urmas Kruuse ütles kriisi keskel, et miinimumprogrammina tuleks pikendada juba Eestis viibivate kolmandate riikide kodanike töölubasid aasta lõpuni, mida võimaldaks Reformierakonna algatatud Riigikogu menetluses olev eelnõu. Valitsus pidi võtma kiiremas korras jalad kõhu alt välja ja tegutsema.
Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena koroonakriisi arutelu just Reformierakonna ettepanekul. Soovisime, et tekkinud kriisis kuulataks rohkem oma ala eksperte, kuidas kriisiga paremini hakkama saada ja sellest väljuda. Esinenud eksperdid ütlesid muuhulgas, et valitsus polnud neilt nõu küsimiseni veel jõudnudki. Pole ka ime, sest just samal ajal tegelesid nad järjekordse valitsuskriisi lahendamiseks teineteisele tortide saatmisega.
Alustasime uue liitumiskampaaniaga ”JAH, Sinus on oravat!”, mille eesmärk on kaasata erakonda inimesi, kes toetavad Reformierakonna poliitilist suunda. Ainult siis, kui meid on palju, saame luua riigi, mis jätkaks paremal kursil. Kus pilk on suunatud tulevikku ja kus hinnatakse kõrgelt avatust ning vabadusi, edasipüüdlikkust ja ettevõtlikkust. Tahame ehitada jõukamat ja paremat riiki, mis oleks kindlalt kaitstud koostöös meie seniste heade liitlastega.
Sügisel lükkasime taas hoo sisse erakonna kampaaniale. Olime tänavatel, jagasime mitu tuhat helkurit üle Eesti, kohtusime inimestega, küpsetasime sadu pannkooke, saime tuhandeid kontakte ja kuulasime Eesti inimeste muresid ning rõõme.
Meie riigi lipp on kahtlemata üks maailma ilusamaid. Oleme alati arvanud, et riigilipp on riigi ja Eesti rahva sümbol. Sel aastal jagasime Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul Eesti lippe ja soovisime inimestele kaunist Eesti Vabariigi aastapäeva!
Valisime erakonna juhiks tagasi Kaja Kallase.
Juhatuse liikmeteks said: Jürgen Ligi, Urmas Paet, Maris Lauri, Kristen Michal, Hanno Pevkur, Aivar Sõerd, Marko Mihkelson, Keit Pentus-Rosimannus, Urve Tiidus, Urmas Klaas, Yoko Alender, Urmas Kruuse, Andres Sutt, Maido Ruusman, Jaanus Tamkivi ja Maris Toomel. Palju õnne!
Sel aastal korraldasime kolm volikogu. Olukorrale vastavalt, toimusid volikogud osaliselt elektrooniliselt. Aasta alguses kinnitati sisevalimiste kord ja ühtlasi algas erakonna esimehe ja juhatuse liikmete kandidaatide ülesseadmine. Igal volikogul arutati ka poliitilist olukorda ja kinnitati, et Reformierakonna ülesanne on pakkuda positiivset alternatiivi tänasele valitsusele.
Reformierakonna saadikud jätkasid sel aastal visiite maakondades, et tutvuda lähemalt Eesti eluga. Aastat alustasime Hiiumaa visiidiga, külastasime sealseid ettevõtteid. Juunikuus avaldasime tänu kriisis kõige enam kannatanud Eestimaa piirkonnale, Saaremaale. Kahel päeval külastasime seal mitmeid asutusi, kohtusime ettevõtjate, haridus- ja meditsiinitöötajatega. Sügist alustasime Järvamaa visiidi külastusega Metsataguse Agros ja Paide Riigigümnaasiumis. Kuulasime ka kohalike pensionäride muresid. Aasta viimane visiit toimus Harju- ja Raplamaal.
Kuigi ilmataat pole olnud viimastel aastatel lumega väga lahke, pidasime vihmase ilma kiuste Reformierakonna talvepäeva Jõulumäel. Kavas olid sportlikud võistkonnamängud ja kombineeritud teatevõistlused. Muuhulgas jalkapiljard, discgolf, foto-orienteerumine ja kurling. Oli meeleolukas päev värskes õhus ja kahtlemata heas seltskonnas.
Sel suvel ei saanud väga palju mujal ringi reisida. Reformierakonna saadikud külastasid kauneid Eestimaa paiku, tegid pannkoogikohvikuid ja kohtusid erinevate inimestega. Samuti toimusid regionaalsed suvepäevad Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Reiu Puhkekeskuses peeti Pärnumaa, Saaremaa ja Viljandimaa sportlikku suvepäeva. Mõõtu võeti pikamaa rattasõidus, rattaorienteerumises ja discgolfi maavõistluses.
Tallinna piirkonna oravad kogunesid sel suvel loomaaeda suvepeole, kus tegevust jagus tervele perele. Päeva alguses lahkasid Kaja Kallas, Keit Pentus-Rosimannus ja Kristen Michal sise- ja välispoliitikas toimuvat. Lapsed seiklesid samal ajal töötubades. Toimusid ka traditsioonilised piirkondade vahelised grillimis- ja koogivõistlused. Päeva lõpetas meelelahutuslik orienteerumismäng ja loomulikult parimate meeskondade autasustamine.
Peame aasta lõpus rohkem mõtlema nende inimeste tervise peale, kes on meie ümber ja kes on meile kallid. Seega on mul teile üks lihtne palve – käitume üksteist hoidvalt! Nii saame võimalikult ruttu tagasi minna oma tavapärase elu juurde. Ma olen kindel, et segastele aegadele järgneb selguse periood. Aeg, kus meil on rohkem mõistlikku meelt ja tahet liikuda ühtsemalt edasi.
Soovin teile rahulikku ja rõõmuandvat pühade aega!
Kaja Kallas