Kolm olulist sammu Võrumaa majandusele
Võrumaa seisab silmitsi objektiivse paratamatusega: statistiliselt rahvaarv väheneb. See ei tähenda otseselt seda, et väheneks maakonda läbivate inimeste arv. Väheneb püsielanikkond. Paratamatus ei pruugi alati olla negatiivse alatooniga. Sõltub vaatenurgast. Erinevalt aastatuhandevahetusele järgnenud aastatest on täna keeruline leida talukohta, kus puudub akendes tuli. Linna tuleb poode ja kohvikuid üha juurde, teenuste ja kauba valik laieneb. Selle tingib infoühiskonna kosmopoliitne elustiil ning soov omada kahte elukohta – ühte linnas, teist maal. Võtkem neid muutusi poliitilise võimalusena.
Ülalpeetavate määr on Võru linnas 2021. aasta seisuga 66,9 %, Võru vallas 55,5%, Rõuge vallas 56,4%. Brutotulu saajate arv väheneb Võru linnas iga aastaga. Tänaseks on neid alles napid 4000. Netomaksjate arv väheneb kaks korda kiiremini kui Võru linna rahvaarv. See tähendab, et kõrgemasse ikka jõudes valitakse elukoht teenustele võimalikult ligidale maakonnakeskusesse. Ka siin on tegu täiesti tavapärase ja üha intensiivistuva protsessiga – noored rajavad teise kodu maale, eakad linna.
Poliitikad ning piirkonna terviklik strateegiline juhtimine peavad lähtuma demograafilistest trendidest. Ainult ühe omavalitsuse piirides ei ole võimalik läbi põimunud majandust efektiivselt juhtida.
Sellest johtuvalt ei ole tänane haldusjaotus demograafilisi protsesse arvestades enam jätkusuutlik ning pärsib maakonnakeskuse kui majanduse veduri arengut. Ainsad argumendid haldusreformi vastu on emotsionaalset laadi ning inimsuhetel põhinevad.
Tulumaksusüsteemi muutmine ja haldusreformiga jätkamine
Kui töökoht on Tallinnas, lapsed on peallinnas lasteaias, siis Kodu ei pruugi ilmtingimata seal asuda. Suvi ja vabad päevad veedetakse Võrumaa metsade vahel, poes ja teenuseid käiakse tarbimas Võru linnas. See on printsiibis positiivne – rännatakse maale tagasi, kuid maksud laekuvad siiski suurlinnade kuldsesse ringi. Võrumaa statistikas see ränne ei kajastu. Meie omavalitsused peavad pendelrändajate tulumaksust suu puhtaks pühkima. Siit jõuan esimese olulise verstapostini: tulumaksu väljamakse peaks võrdselt jagunema kahe elukohajärgse omavalitsuse vahel, 50% Tallinnasse ja 50% ühinenud Võrumaale. Sellega on tihedalt seotud ka haldusreformi lõpuni viimine. Ametnikud, eelkõige sotsiaalsfääris, võivad jääda endiste piirkondade põhiseks, kuid eelarve peab olema ühine. Strateegiline juhtimine peab toimuma regiooniüleselt.
Tallinn-Tartu maantee arendamine ning kiire ühendus Ülenurmega
Kiired ühendused on Võrumaa jaoks kui arterid, mis majandusse hapniku transpordivad. Maakonnakeskust ei ole võimalik pikas perspektiivis edukalt arendada, kui ei arenda teid, mis inimesi Võruni toovad. Igal ühendustesse panustatud eurol on positiivne mõju elanike sissetulekule. Kui kasvavad palgad, kasvavad ka pensionid.
Head kolleegid EKRE-st on käinud välja, et Ridalist peaks hakkama Tallinnasse käima lennuk. Idee on julge, kuid vaadates selle hinda ning investeeringuid, mis selle arvelt tegemata jääksid, ei ole mõttel perspektiivi. Selle kulu oleks jooksvalt kuni 4 miljonit eurot aastas, lisaks vajaks Ridali täiendavalt kuni 20 milj euro suurust rahasüsti ning asuks Võru linnast ka edaspidi 15-20 minuti kaugusel. Hoopis perspektiivsem oleks tuua Ülenurme lennuväli Võrust 30 minuti raadiusesse. See on võimalik teoks teha Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee ehituse jõudsa jätkamisega. Kutsun kõiki ühisele rindele. Suunakem need miljonid pigem sinna. Ülenurmelt oleks võimalik ilma dotatsioonita lisaks Tallinna lennule pakkuda suundi näiteks Helsinkisse, Frankfurti ja Riiga. Tartu, Viljandi, Jõgeva, Võru, Põlva, Valga ja Otepää, miks mitte ka Põhja-Läti, annaksid heade maanteeühenduste korral lennujaamale piisava kliendibaasi. Tallinna lennujaama raudteeterminalist Tartuni muudetakse rongiliiklust järjest kiiremaks. Perspektiivis võiks Ülenurme lennujaamast Tallinnasse jõuda rongiga. Kogu teekonna pikkus Võrus pealinna oleks võimalik tuua 1,5 tunni juurde.
Kas poleks mõnus, kui näiteks kolm korda nädalas väljud kell 7:30 kodust. Lähed kella 8:00 kiire internetiühendusega rongile, kell 9:00 oled Ülemiste City-s ning kell 5 õhtul tagasi hubases Võrumaa talus? See on suund, kuhu liigume. Võrumaa kaunis ja rahulik elukeskkond annavad kiirete ühenduste korral konkurentsieelise.
Võrru IT-kõrgkooli rajamine
Võru on üks vähestest maakonnakeskustest, kus puudub kõrgkooli filiaal. Kui soovime siin IT-alast haridust pakkuda, tähendab see Võru linnale ka omapoolset osalust, vähemalt 500 000 eurot aastas. Samas oleks investeeringuga kaasnev potentsiaalne tulu kiire tulema. Oletagem konservatiivselt, et koolitame aastas välja 20 Võrumaa elanikku, kelle keskmine palk on 3000 eurot. See tähendaks, et jooksvate kulude katmises jõuame tänu paremale maksulaekumisele nullpunkti maksimaalselt 5 aastaga. IT-hariduse pakkumine on tänu tehnoloogia arengule muutnud lihtsamaks kui kunagi varem. Auditoorse kui ka praktilise töö veebikeskkonda viimine on lihtne.
Hea IT-alase kompetentsiga elanikkonna ümber tekivad ettevõtted ja uued töökohad. Rahvusvaheliste suurkorporatsioonide filiaalide Võrru meelitamine muutub oluliselt kergemaks. Programmeerida või graafilise disainiga saab ühteviisi hästi tegeleda nii Haanja metsast kui Manhattanilt. Spetsialiste otsitakse tikutulega.
Üks suurimaid takistusi selle sammu astumisel on Võrumaal ühtse strateegilise juhtimise puudumine. Võru linn üksi ei suudaks algaastatel 500 000 euro suurust täiendavat halduskoormust kanda. See peab olema regiooni keskne otsus. Enamik õppureid tuleksid tõenäoliselt teistpoolt linna piiri.
Hästi juhitud majandus on Võrumaa edu pant. Ühtegi sotsiaal- ega huviteenust ei saa järjepidevalt arendada ilma maksutulu kasvuta. Selleks, et rakendada edukat sotsiaalpoliitikat, pakkuda tasuta asju, peame eelnevalt rakendama regiooniülest haldusjuhtimist ning tegema investeeringuid, mis teenivad tervet piirkonda.