Auli Solo: Puhkepargi arengust. Meil on plaan!
Spordipargi edasiarenduse eskiis valmib peagi. Selle aasta hilissügiseks on kogu Tähtvere puhkepargi visioon paberil.
Tähtvere puhkepark on Tartu menukas puhke- ja virgestusala, mida 2019. aastast haldab linnaasutus Tartu Sport. Puhkepargi hallata on ligi 54 hektarit. Sel alal on spordipark, dendropark, trikipark, lasteja noortepark ning laululava.
Olen puhkepargi arengut eest vedanud alates selle üleminekust Tartu Spordi haldusalasse. Kohe alustasime arengukava koostamist. Kaasasime eri sihtrühmi, et visioon saaks võimalikult mitmekesine. Et maa-ala on suur ja pargid eriilmelised, on mõistlik vaadelda neid kõiki eelkõige eraldi.
Nüüd hakkavad arengukava põhjal ilmet võtma just puhkepargi osade eskiisid ehk esialgsed visandid ja kavandid. Enne eskiiside kokkuseadmist oli tarvis teha geodeetilised mõõtmised ja dendropargi uuringud ning koostada dendropargi hoolduskava. Et kogu puhkepark oleks naabritega arvestades ühiselt hästi läbitav, oleme tellinud liiklusuuringu.
Viimasel kahel kevadel ja suvel on laululava olnud õnnelik. Nii palju eriilmelisi üritusi ja kasutust pole ammu siin näha olnud. Kaare all tegid proovi laulukoorid ja -stuudiod, ühel pool oli balleti-, teisel pool jooksutrenn, ühistute ja ühenduste koosolekud keskel ning orienteerujad laulukaare taga. Tartu võimlemispidu tantsis sellel aastal esimest korda laulukaare all ja sellega pandi alus traditsioonile: võimlemispeod jätkuvad siin! Siiski vajaksid sajad võimlejad veidi suuremat platsi, et turvaliselt ära mahtuda. See kohustab meid tegutsema ja kohanduma.
Eelmisest aastast on meil väike lava Helila, mis on leidnud tee kontserdikorraldajate südametesse. Viimaste tagasiside laululavale on olnud äärmiselt positiivne, eriti selles, et siin on kõik vajalik suures plaanis olemas. Selle suve suurim väljakutse on kindlasti rokkooper «Johnny», mis võimaldab veel kord esile tuua pikemaajaliste ürituskorraldustega seotud tahud ja murekohad.
Eestlus väljendub laulukaare all. Ükskõik millises Eesti linnas. Siiski, Tartu laululava on kõige erilisema tundega kaarealune: Tartu ja Vanemuine on laulupidude alustalad. Laululava valmis aastal 1994. Kultuuripealinna aastal saame tähistada selle 30. aastapäeva. Kui väärikalt? Pole ju uudis, et laululava on kõige keerulisemas seisukorras võrreldes puhkepargi teiste aladega.
Laulukaar peab jääma. Väljak ise vajab aga värskendust, kohandamist tänapäevaga. Lahendused on vaja leida publikuala värskendamiseks, maaaluste WCde tulevikuks, väiksemate kontsertide korraldamiseks, kauplemisala väljaehitamiseks, laulukaareesise platsi laiendamiseks. Ehituseksperdi hinnang on väga vajalik ning sellest lähtudes on võimalik kirjeldada arhitektuurikonkursi lähteülesannet.
Kõige suurem osa puhkepargist on dendropark, vaieldamatult suurim rohepark Tartus. Et mõista, mis ja kes seal elavad, oli vaja uuringuid. Selleks tulid meile appi head naabrid ja koostöös maaülikooliga tegime mullu neli põhjalikku uuringut: dendroloogilise, ornitoloogilise, botaanilise ja lülijalgsete inventuuri.
Uuringutest selgus, et dendropark on äärmiselt liigirohke: 235 taimeliiki, 351 liiki lülijalgseid, 127 linnuliiki, 180 puittaimeliiki – ligi 900 elurikkuse liiki. Samuti kaardistati konfliktsituatsioonid dendropargis, sest ka aktiivselt liikujate seas on park väga populaarne. Siin tartlased jooksevad, kõnnivad, suusatavad, mängivad kettagolfi, jalutavad lemmikloomaga, kollektiivid peavad jalutuskoosolekuid.
Kuidas sobib aktiivne liikumine kokku elurikkusega? Väga hästi! Dendropargis on ruumi nii lindudele, putukatele, väärtuslikele puudele kui ka kettagolfi harrastajatele, suusatajatele, jalutajatele ja jooksjatele. Hoolduskava ja uuringute põhjal valmib suve lõpuks dendropargi eskiis. Tulevikus peaks dendropargis olema loodusõpperada, kaseallee ning väiksed toredad pesakesed lastele õuesõppeks või jalutuskoosolekuteks.
Väga oodatud on madal seiklusrada. Unistame ka väikesest mäesuusanõlvast. Seome Emajõe-äärse rannaala dendropargiga ning koos linnaga kavandame sinna rohkem piknikualasid, värskendame sportimisvõimalusi rannas.
Tartu on liikuv ja sportlik. Tähtvere spordipark on rajatud prügilale. Üha enam vajavad linlased lisaks klassikalistele sportimisvõimalustele uusi ja ekstreemseid. Tänapäeva noored ei rahuldu pelgalt suusa- ja jooksuradadega. Igamehe spordipark? Just see moto iseloomustab erinevate sihtrühmade ühist mõttemaailma.
Eskiisil on uued rajatised: K10 ja K15 suusahüppemägi, lasketiir, maastikuratta krossirada. Uute rajatiste taustal laienevad sportimisvõimalused märkimisväärselt. Projekteerimisel on Baltimaade suurima jõulinnaku arendus. Jõulinnak pakub edaspidi võimalusi ka erivajadustega harrastajatele, eakatele ning lastele. Jõulinnaku kõrvale paigutub võimlemisala. Tasakaalulindiala on juba avatud ja kavas on ka BMXi-raja ümberehitus.
Eraldiseisvast olmemajast on spordipargi kasutajad juba ammu unistanud. Olmemaja peab pakkuma rõivaste vahetamise ja pesemisvõimalusi, hoiukappe. Lisaks võistluste korraldamiseks meediaruumi nii kommenteerijatele kui ka kohtunikele. Spordiparki tuleb leida sobiv ja üldist roheala arvestav arhitektuurilahendus.
Tähtvere trikipark on Tartu suurim ning noorte seas väga populaarne. Tavapäeval on pargis kuni sada ekstreemspordihuvilist. Kahjuks ei ole vineer igavene ning kasutussageduse tõttu laguneb see veel kiiremini. Trikiparki on lähiajal kavas ehitada pumptrack’i rada ning pärast olemasoleva amortiseerumist kujundada uus, betoonist trikipark. Eskiisid valmivad suve jooksul.
Laste- ja noortepark on mõnusalt liigendatud ja rohke rohelusega. Seal armastavad aega veeta nii pere pisemad kui ka täiskasvanud. Ka selle pargi atraktsioonid vajavad värskendust ja ajakohastamist. Esmane visioon on juba paberil. See jääb ootama aega, et vaba raha olemasolul teoks teha.
Objekt-objektilt, maa-ala kaupa anname Tähtvere puhkepargile uue hingamise ja teeme värskenduskuuri. Arengu nimel käib igapäevane töö. Tulevikus on puhkeparkmõnusalt ühtne ja ühendatud puhke- ja virgestusala, mis pakub võimalusi igaühele. Selle aasta hilissügiseks on puhkepargi visioon eskiisina paberil.