Pärtel-Peeter Pere: kellele on vaja jalgrattateid?
Turvalised jalgrattateed ja hea linnaruum on tänavu kohaliku omavalitsuse valimiste üks olulisemaid teemasid. Inimeste ohutus peab olema alati kõige tähtsam. Täna see linnas nii ei ole. See peab muutuma.
Mullu hukkus 9 inimest, 134 korral sõitis auto inimese vigaseks, sealhulgas lastele ning seda ülekäigurajal. Linn on keeldunud nullvisioonist: et liikluses ei hukkuks kedagi. Sajad linnad on nullvisiooni (ing k Vision Zero) eesmärgiks võtnud, Oslo, Oulu ja Helsingi selle saavutanud. Rakendusliku Antropoloogia Keskuse koostatud “Laste ligipääsetavuse uuring” kinnitab, et ei laste ega lastevanemate sõnul pole tänavad ohutud. Lisaks närvilisele autoliiklusele ohustavad rattad ning elektritõukerattad inimesi kõnniteedel. Autoga pole kuskil parkida. Korterit ei saa osta ilma parkimiskohata, isegi kui autot kasutada pole plaanis. Ettevõtlus kiratseb, kui tänavaid valesti disainitakse – mõelgem Pärnu maantee lõigule Vabaduse väljaku ja Hariduse tänava vahel, Narva maanteele või Liivalaiale.
Kõigil on õigus autoga sõita, aga kõik autod ei mahu ära
Kõigil on õigus ja vabadus autoga sõita. Tallinnas on 450 autot 1000 elaniku kohta ning linna eesmärk on 650 autot 1000 elaniku kohta, kui lugeda teedeprojekte. Helsingis on see suhe 350/1000 nagu ka Stockholmis ning trend on langev. Miks rohkem ehitatakse autodele sõiduteid, seda rohkem saab autosi. See on linnaplaneerimises aastakümneid empiiriliselt tõestatud nähtus nimega esilekutsutud nõudlus (ing k induced demand).
Lahendus on anda võimalus inimestele valida, kuidas nad sõita tahavad. Kõik ei taha ega pea autoga sõitma. See on väga hea uudis autojuhtidele: nii saame vähem autosid liikluses.
Muutus on õhus. Värske Arenguseire Keskuse uuring näitab, et 20% autoga liikujatest oleks valmis eraautost loobuma kui linnavalitsus tagaks turvalised ja mugavad jalgrattateed ning parema ühistranspordi. Ühiskond on pikisilmi ootamas muutusi. Põhjamaade linnade eeskujul saab ka Tallinnas olla 10-20% liiklusest rattasadulas – aasta ringi.
Mis kasu inimesed rattateedes saavad?
Lehelt RattagaValima.ee saab lugeda kaheksat punkti, mida tähendaks meile igapäevane rattaliiklus. Inimeste elukvaliteet tõuseb, paraneb nii füüsiline kui vaimne rahvatervis.Elanikud saavad liikuda paremini: kiiremini, mugavamalt, tervislikumalt, mitmekesisema valikuga ja soodsamalt – isiklikust autost sõltumata. Autoliiklus on sujuvam, sest teed poleks umbes, kuna autoga liikleb vähem inimesi. Töötajad on produktiivsemad, sest igapäevane liikumine aitab inimestel tervena püsida, mistõttu võetakse vähem haiguspäevi. Lisaks on töötajaid kergem leida, kuna kontor ei asu väljasurnud tänaval. Äridel on suurem käive, sest tänavatel on inimesi, kes käivad ostlemas või teenuseid tarbimas, täpselt nagu see on juhtunud mujal linnades. Kinnisvara on soodsam soetada, kuna arendajad ei pea ehitama iga kui viimse korteri juurde parkimiskohti, mille eest inimesed on sunnitud viiekohalise summa maksma ka siis, kui nad ei oma linnas autot; Vaegliikujad ei ole enam kodudesse vangistatud: turvalisematel ja siledatel teedel pääsevad ka vaegliikujad iseseisvalt liikuma. Lapsed pääsevad iseseisvalt liikuma: kooli, trenni ja kodu vahel liikumised ei pea enam sõltuma lapsevanema taksojuhiks olemisest, sest linnaruum on ohutu.
Hästi korraldatud rattaliiklusest võidavad kõik. Kõik lahendustel – olgu nad lihtsad, kiired kui pikaajalised – seisavad ees vanad olijad. Aeg on muutusteks.