Linda Ümera
Põhja-Tallinn sai minu koduks 1975. aastal, mil üks kuueaastane tüdrukutirts tuli suurde pealinna, et minna esimesse klassi. Mul oli suur õnn, kui niimoodi võib öelda, et linnakodu sattus Põhja-Tallinna üheksast asumist kõige rahulikumasse, aktiivsema kogukonnaga, vanasse agulisse nimega Pelgulinn.
Nagu mainitud, on ühise nimetuse Põhja-Tallinn all võimalik leida üheksa erinevat asumit, mis kõik on omanäolised, mitmekesised ja selge identiteediga.
Siinsete asukate üks mure on piirkonna positiivse arengu tagamine. Selline erinevast üheksast „kogumist“ kooslus on häiritud nii ruumiliselt kui ka sotsiaalselt.
Kui arvate, et üksikute hingede majad, nagu neid näeb ühes Eesti filmis „Sügisball“, tekkisid Mustamäele esmalt, siis kõigepealt ehitati paneelelamurajoon Pelguranda. Kalamaja ja Pelgulinn on sarnased!? Nende kahe asumi vahel asub kaubajaam, mis aitab hoida Pelgulinna erisusi Kalamajast.
Kas olete kuulnud mõnda tuttavat end nimetamas kui põhjatallinlane? Arvan, et mitte. Identiteeti sellist lihtsalt pole, see tuleb pigem asumi järgi või hoopis rahvuse põhjal. Mina ise pean end pelgulinskiks. Olles tegev kultuuri ja telefonimüügi valdkondades, tean, kui kirju ajalugu on Pelgulinnal, seda just eelkõige kultuuriliselt. Siin on Tallinna vanim tegutsev asumiselts, üürnike ühendus ja majaomanike selts. Selle asumi pinnas või hoopis õhk on alati olnud soodne väikeäride, galeriide, agulikohvikute, aga ka praeguseks tuntud kultuuriinimeste kasvuks. Just Pelgulinnas tegutseb Eesti ka Hollywoodis kaardile toonud filmistuudio Allfilm.
Põhja-Tallinn on mitmekultuuriline linnaosa ja säilinud on selle ainuomasus.
