Avaleht / Tallinn /

Mustamäe

reform.ee
Menüü

Tallinna meerikandidaat Kristen Michal: senine juhtimine on meie armsast Tallinnast teinud Euroopa ühe kiiremini lõhestuva pealinna

Reformierakond läheb pealinnas sügisel mandaati küsima plaanile ühendada üks Euroopa lõhestunumaid suurlinnu. Lõhestumine on Tallinna pikalt liiga Lasnamäe keskselt juhtinud Keskerakonna valikute tagajärg. Plaan ühendada põlvkonnad, liiklejad, kogukonnad ja asumid liitlasteks kannab nime Ühendatud Tallinn.

Tahad minna kiiresti, mine üksi, kui aga kaugele, siis koos. Tallinna senine juhtimine on meie armsast pealinnast teinud Euroopa ühe kiiremini lõhestuva pealinna. Lihtsalt öeldes – ühed lähevad teistelt kiiremini eest ja isegi kui kõik saavad sammukese elus edasi, siis vahed kasvavad. Mis mul sellest, mõtlete? Kui me ei taha pealinna, kus paremat ja muud eristab üha kõrgemaks kasvav aed, mille ühel poolel on võimalik ja teisel mitte, siis puutub igaühesse meist ja väga.

Riigikeelne haridus ja lasteaia kohatasu kaotamine

Lõhestatuse piir jookseb paljuski just mööda haridusrada. Hiljutine monitooring näitas, et 66% Eesti teistest rahvustest elanikke arvab, et eestikeelne õpe peaks algama juba lasteaias; nii arvavaid eestlasi on 81%.

Isegi kui metoodikas on erinevaid arvamusi, siis kahtluseta riigikeelne hea haridus annab, mitte ei võta. Ühtse hariduse teel on seisnud ees Keskerakond, omakasulikus lootuses hoida seeläbi keeleruume üksteisega opositsioonis. Selle jaoks tuli isegi EKREga valitsus moodustada, vähemalt nii nad põhjuseks ütlesid. Irooniline, et see kunstlik opositsioon viib elujõele pandud tammi purunedes peatselt palju inimesi valima Keskerakonna asemel veelgi ägedamat riigiga vastandujat EKREt.

Aeg on nendest mängudest edasi liikuda teha seda, mis teha tuleb. Kõigile Eestimaa lastele tuleb anda parem tulevik. Seda tahavad vanemad ja meie oleme nendega ühel poolel, Keskerakond teisel. Kogukondade ja keeleruumide ühte inforuumi kokku toomine on nii majanduslik kui kriisides ka julgeolekuküsimus. Andes tugevust ja tuge ning paremad võimalused olla igal noorel oma saatuse valaja ja õnne sepp. Haridus peab olema ühtne algusest, kohatasu tuleb lasteias kaotada. 71 eurot kuus ja 854 eurot aastas ühe ja 1708 kahe lapsega on perele suur raha.

Turvaline ja hea linnaruum – paljude omanäoliste keskustega

Linn on inimesed. Inimesed tahavad ise valida, kuidas nad liiguvad. Tahame linnaplaneerimist tuleb põhimõtteliselt muuta. Tänane süsteem Tallinnas on üsna mäda ja olen viisakas seda öeldes. Elanikud pole rahul veidrate üllatustega, ettevõtjad ootavad aastakümneid ehituslube, muudatusi.

“Pole midagi teha“ ning „Tallinn on kikilipsu kujuline” – selle mantraga läheb Keskerakond valimistele vastu. Kui miski vilkalt liigub, tekib habemega huumori austajatel arutelu kas seekord küsiti mõnikümmend tuhat või oli ehk miljon veenvat argumenti. Kahjuks on siinkandis juba nii tihti reegliks, et  head arengud juhtuvad siinkandis tihti hoolimata mitte tänu linnajuhtidele.

Suurt plaani aastakümnete arenguteks aga peaks hoidma linn. Tahame pikka vaadet silme ees hoides arendada 21.sajandi linna. Suurt elavat linna, kes leiab taas ülesse oma paljud omanäolised keskused, kus elu täis peatänavaid (ja mitte üks vaid rohkem), mis on ümbritseva linnaga ja omavahel ühendatud nii, et turvaliselt saaks ise liikuda 8 ja 80 aastane. Me tahame anda inimeste linna – ja vabaduse ise valida, kas nad on lastele taksojuhid – või saavad lapsed ise. Me tahame linna, kus liiklus on nagu koolivaheajal.

Liiklejad on liitlased

Parema linnaruumi osa on meie plaanis põhimõtteline – liiklejad on liitlased. Linn on inimesed. Igaüks, kes valib liikuda jalgsi, ühistranspordi või rattaga, võtab ummikust ära auto. Põhjamaade ja Euroopa linnu vaadates me näeme: 10-20% autosid oleks vähem, kui inimestele anda võimalused ise valida liikumisviis.   

Aeg selliseks linnaks on küps. Keskerakonna senine poliitika on olnud vastandav.

Viisteist aastat kiusati autoomanikke, et tõestada, kuidas kogu linna transpordipoliitika ja liikuvus on kokku võetav tasuta bussiga, mille nimeks oma looja järgi Edgar. Autostumine aga kasvas enne covidit ja autokasutus ületas ühistransporti (viide all**) , näidates ilmekalt, et ainus mida linn on seni veatult taganud, on linna transpordibosside hea elu. Täna, enne valimisi, saame näha imesid, linn teeb hoogtöös rattateid. Kolm aastat ootamist – ja rattateid tuleb … roheluse arvelt. Vaja on põhimõtelist muutust, et tekiks head tänavad, kus liiklejad saaks olla üheskoos liitlased, mitte vaenlased. Linn on meie kõigi ühine eluruum.

Pealegi, Lasnamäe pole süüdi, et Keskerakonna linnajuhtimine vaid sealsest lähtub ja neilegi tegelikult mesijutuga ühenduse asemel isolatsiooni pakub. Haridusega on Keskerakond Lasnamäe isoleerinud, transpordis tõrjunud mõtet kiirest trammiühendusest kesklinna või rongist Põhja-Tallinna ning Lasnamäe vahel läbi Kristiine.  Uued trammiühendused tuleb planeerida linna sees ja üle linna piiride. Haabersti, Mustamäe-Nõmme, Lasnamäe, Pirita suund vajavad paremaid lahendusi. Lähiaastail on riigis selleks 40 miljonit eurot. See on alles algus. Suurim ühendus, mis loob jõukust ja kasvu on püsiühendus, tunnel Helsingi ja Tallinna vahel.

Korralik, puhas, kiire ühistransport koos rattateedega võtavad ummikust auto, säästavad aega lapsevanematel, sest lapsed saavad ise kohale, ning perele jääb raha muuks. Eks igaüks ise teab palju see summa on, aga hinnanguliselt 10- 20% palgast vaba raha poleks vist halb? Ning võimalus hommikul üks kohv teha, selle asemel, et sunnitud laste vedusid teostades ummikus istuda?

Aktiivne elu

Ühendatud Tallinna visiooni luues otsisime vastust küsimusele, kuidas saaks üks suur linn aidata elanikel elada kauem, tervemana ja aktiivselt? Mis on see, mis aitaks meie emadel, isadel, vanaemadel, vanaisadel või meil endil vanaduspensionile jäädes olla sotsiaalsemad, olla osa ja ühenduses? Linnaruum aitab ühendada ka põlvkondi.

Põhjamaades öeldakse, et üksindus ning aktiivsuse, võrgustiku ja kontakti kadumine on vaikne tapja. Meil on pikk tee minna, et meie inimesed elaks kauem ja tervemalt. Nii sündis idee Aktiivsuskontost A+. Lihtsalt öeldes – see on nagu aeg. Seda ei saa ära anda, kuid saab enda jaoks, sõpradega, eakaaslastega olemiseks kasutada. Meie plaan on, et iga Tallinna vanaduspensionär saaks aastas 200 euro eest kasutada teenuseid, mis hoiavad keha ja vaimu värskena. Näiteks käia ujumas, kasutada taastusravi, osaleda ringides, käia teatris või tellida Eesti ajakirjandust. 

See plaan, mille kogumaht Tallinna 861 miljonise eelarve juures on 19 miljonit, on hea ja parempoolne lahendus ka majanduse jaoks. Kriisis on just siinkandis vabaaja ehk külalislahkuse sektor pihta saanud. Toetused katavad vaid osa sellest, linna üürisoodustused vaid pisku. Kliendid kes heameelega oma kodulinnas tegevusi ette võtaks, on uus võimalus konkureerida ning avaliku raha kasutusena ka parempoolsem kui umbes hinnatud toetused mistahes varasema näitaja järgi. Tagajärjeks meie pensionäridele uued võimalused olla sotsiaalsed, ühenduses ja elada aktiivselt ning ettevõtluse taastumine.

Head tallinlased – nagu te näete, kõigil on võimalik elukvaliteeti tõsta, väikeste ja suurte lahendustega, kuid peaasjalikult uute lahendustega Ühendatud Tallinna visioonis.

10 olulisemat asja mida soovime on:

Soovime saada nendele mõtetele tagasisidet aadressil www.reform.ee/yhendatudtallinn , nii saame plaane veel paremaks. Meie eesmärk sügisel on otsida oma ideele toetust ning saavutada olukord, kus oleme võimelised osalema koalitsiooni loomisel. Tallinna inimesed väärivad enamat kui Lasnamäe vaatega Keskerakond, meie ideed ühendavad põlvkonnad, keeleruumid, kogukonnad ja erinevad liikumisviisid tervikuks.