Janek Kapper

1092

Janek on pool oma elust elanud Lasnamäel, viimased 13 aastat Seli asumis. Tema lapsepõlv möödus aga Tallinna lähedal maal elades ja tema peamine soov on pakkuda oma kolmele pojale sama turvalist ja rohelist elukeskkonda, nagu tal endal oli. Kahjuks ei ole lastel koolist-lasteaiast vabal ajal eriti kuhugi võimalik ise turvaliselt liikuda, ikka peab keegi vanematest kaasas olema, sest pargid-mänguväljakud ei asu maja lähedal. Enamiku korteriühistute hoovides mänguväljakud puuduvad või ei ole mõeldud erinevas vanuses laste jaoks. Kui tahta kolme erinevas vanuses lapsega mänguväljakule minna, siis alati on keegi, kellel ei ole seal midagi teha, sest mänguväljak pole eakohane. Koolide-lasteaedade mänguväljakud on atraktsioonide poolest rikkamad, kuid sinna tavaliselt ei lubata, samas on Eestis linnu, nt Võru, kus pärast lasteaia tööpäeva lõppu ja nädalavahetustel võivad teatud kellani kõik linnakodanikud oma lastega mängima minna.

Kui Tallinnas ja eriti Lasnamäel oleks olemas turvalised rattateed (kohati puuduvad isegi normaalsed valgustatud kõnniteed), siis ei peaks lapsevanemad olema oma lastele “taksojuhid”. Täna seda olukorda kahjuks Lasnamäel veel ei ole. Ka ühistransport on aeglane, suvel palav ja tihti ka räpane. Tallinn peaks kasutama kõiki juba olemasolevaid andmeid ja teadmisi, et optimeerida ühistranspordivõrk, ja sama palju rõhku tuleks panna visioonile, et 15 minutiga saab ühest linnaosast teise. Selline mugav ühendus oleks kindlasti just vähekindlustatud peredele suureks abiks, sest nii poleks mitut autot perre vaja ja alles jääva raha saaks investeerida laste huviringidesse või ei peaks vanem töötama kahel kohal, vaid saaks veeta kvaliteetaega koos oma lastega!

Olles ise kasvanud maal, siis looduslähedane mõtteviis on jäänud terveks eluks. See paraku teeb elamise Lasnamäel keeruliseks, nimelt ei suuda Janek ära imestada, kuidas saab olla võimalik, et iga aasta peab Lasnamäe linnaosavalitsusele saatma märgukirju ikka ja jälle samade hooldamata kinnistute kohta. Ametnikud vahetuvad, aga mõttemaailm jääb samaks. Janek seisab selle eest, et Lasnamäel oleks hea elada suvel, mil saab nautida hooldatud liigirikkust, ning talvel, kui saab ka ilma “taksota” liikuda ning kõnniteed on hooldatud nii, et ka liikumisraskustega inimesed suudaks iseseisvalt liikuda. Lasnamäel on raamatukogude kättesaadavus ebapiisav, millest on väga kahju.

Iganädalaselt käib küll raamatukogubuss, kuid see pole päris see. Kui igas asumis oleks oma raamatukogu, suunaks see ka rohkem noori raamatute juurde. Aga kui kodu läheduses ikka ühtegi raamatukogu ei asu ja raamatukogubussi aeg ei sobi, siis jäävad kahjuks pigem raamatud laenutamata või vajab raamatukokku minek pikaajalist planeerimist. Janek on võtnud oma südameasjaks patsientide heaolu eest seismise – ta on MTÜ Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi asutaja ja tegevjuht. Seltsi viimase aja suurim projekt on WCde kättesaadavuse parendamine, sest põletikulise soolehaigusega inimestel võib tekkida viivitamatu vajadus WCsse minna. Et patsientide elu lihtsustada ja kvaliteetsemaks muuta, on nüüd loodud avalike WCde kaardirakendus, mis navigeerib abivajaja kiiresti lähima WCni. Töö WC kaardirakendusega veel käib, leidmaks aina rohkem koostööpartnereid/asutusi, kes on nõus lubama oma avalikuks kasutamiseks mõeldud WC kaardirakendusele lisama. WC kaardirakendusest saavad kasu kõik avalikus ruumis liikujad, eriti aga rasedad, vanurid ja väikelastega pered.

1092