Ivi Eenmaa: kõrgem pension seenioridele muudab ka laste ja lastelaste elu oluliselt kergemaks
Tänu ettevõtete ja valitsuse tehtud valikutele kriisi haldamisel on meie majandus hästi taastunud. Minuealistele tähendavad tugev majandus ja korras riigirahandus suuremat pensioni ja paremat toimetulekut.
Võrreldes kevadega suurenes keskmise vanaduspensioni prognoos oluliselt. Järgmisel aastal kasvab keskmine pension 15 euro võrra 590 eurole ja 2023. aastal 31 euro võrra 632 eurole. Kui lisada ka erakorraline pensionitõus, ulatub keskmine vanaduspension 2023. aastal 654 euroni.
Lisaks sellele on Reformierakonnal kindel plaan muuta keskmine pension tulumaksuvabaks. Pensioni tõustes muutub see järjest vajalikumaks. Kui riik hoolib oma eakatest, tuleb lõpetada olukord, kus riik ühe käega annab pensionitõusu, kuid teise käega võtab selle tulumaksuna tagasi. Keskmine vanaduspension ei ole veel nii suur, et seda peaks tulumaksuga maksustama. Eelnõu keskmise pensioni tulumaksuvabaks muutmiseks on hetkel valitsuses kooskõlastusel ja kui kõik läheb plaanipäraselt, on 2023. aasta 1. jaanuarist keskmine pension taas tulumaksuvaba. Seejuures on keskmine pension tulumaksuvaba nii töötava kui mittetöötava pensionäri jaoks. Raske on ette kujutada, kuidas saaksid koolid, meditsiiniasutused ja paljud teised hakkama, kui sealt lahkuvad suurte kogemustega elujõulised ja rõõmsad töötajad. Olen sügavalt veendunud, et oli suur viga neid kõrgema maksustamisega tööturult eemale tõrjuda.
Kuigi häid uudiseid on alati tore tuua, tuleb siiski ka nentida, et eakate toimetuleku parandamine pole olnud kerge ülesanne. Eelmised kaks valitsust jätsid endast maha tohutu eelarveaugu, millest me veel välja jõudnud pole. Ka uue majandusprognoosi järgi teeb riik 2022. aastal miljardi võrra enam kulusid, kui eelarvesse tulusid laekub. Sestap peame majandama mõistlikult. Pealegi usun, et me keegi ei taha, et meie tänane heaolu tuleks järgmiste põlvkondade arvelt.
Mul on suur usk valitsuse poolt käivitatavasse riigireformi, millega muudetakse riigi toimimine efektiivsemaks. Kindlasti aitab see kulud kontrolli alla saada ja neid ka kontrolli all hoida. Riigi tulemusliku reformimisega eelarvetasakaalu jõudmine kindlustab, et praegune pensionitõus ei jää ühekordseks aktsiooniks ning tulevikus ei pea valima, kumb on tähtsam – pensionitõus või päästjate ja õpetajate palgatõus.
Samas ei peaks eakatele parema toimetuleku tagamine olema ainult riigi ülesanne. Eestis on 79 omavalitsust ja kuna ees seisavad nende volikogude valimised, on just praegu õige aeg arutada, mida saaks lisaks riigile teha iga omavalitsus, et seal elavatel eakatel oleks väärikam vanaduspõlv. Kuna ise olen olnud Tallinna asjade juures rohkem kui 25 aastat, räägin, mida siin selleks teha saaks.
Reformierakonnaga oleme käinud välja idee luua igale Tallinna pensionärile Aktiivsuskonto, millel on aastas 200 eurot aktiivseteks tegevusteks. See plaan sündis sügaval koroonakriisi ajal ja sellega tahame aidata viirusekriisis kannatanuid. Teenindussektori ettevõtteid, kes ei saanud inimeste tervise kaitseks kehtestatud piirangute tõttu pakkuda oma teenuseid, ja pensionäre, kes jäid kriisis veel rohkem üksi, sest teistega kohtudes oli tõsine risk nakatuda raskesse viirusesse. Olen oma eakaaslastega sel teemal palju rääkinud ja võin kinnitada, et üksindus on tõsine mure.
Aktiivsuskontoga saab pensionär omale igal aastal 200 eurot, mida ta saab kasutada erinevateks teenusteks, mis teda aktiivsena hoiavad. Olgu see siis sportimine, kultuuriüritustel käimine või näiteks ajakirjanduse tellimine. Pensionärid saavad taas tunda end osana ühiskonnast ning ettevõtjad pakkuda neile aktiivsusteenuseid. Kui varem oli nii, et ettevõtjad panustasid oma tegevusega majanduskasvu, tänu millele sai maksta kõrgemaid pensione, siis nüüd aitavad ka pensionärid ettevõtjatel pärast kriisi kiiremini taastuda. Järjekordne näide, et pensionärid ja ettevõtjad on omavahel parimad sõbrad.
Aktiivsuskonto 200 eurot võiks olla algus. Nelja või viie aastaga võiks see kasvada 300 euroni ning linna tänasest toest, 125 eurost aastas võiks saada 200 eurot aastas. Ehk siis Tallinna tugi pensionäridele võiks tulevikus kasvada 500 euroni aastas. Alati võib küsida, mille või kelle arvelt? Oleme läbi arvutanud ja ütleme otse välja – Tallinna linnavalitsuse priiskava elulaadi ja poliitiliste emissaride tegevuse lõpetamise arvelt saame selleks juba poole vajaminevast rahast ning teise poole linnale linnaeelarve tulude kasvust, sest linnastumine kui trend jätkub.
Üks asi on aga kindel. Seenioride elatustaseme tõstmise ja nende kaasamisega aktiivsesse ellu muutub laste ja lastelaste elu oluliselt kergemaks.