Keit Pentus-Rosimannus
Keit Pentus-Rosimannus laiemat tutvustamist ei vaja. Lisaks tänasele vastutusrikkale rahandusministri ametile, on ta Tallinna poliitikaga seotud olnud üle 20 aasta. Ta on pikka aega eest vedanud Reformierakonna Tallinna kesklinna piirkonna tegemisi, olnud 2003-2005 kesklinna linnaosa vanem ja 2009 Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat.
Kui temalt hiljuti küsiti, et kes ta eelmises elus oli, tuli üllatuslikult vastuseks, et „mahe briis“. Keit suhtub äärmiselt kirglikult kõigesse, mida ette võtab. Tal on eriline oskus kriitilistes olukordades närvi mitte kaotada. Sitkus ja valmisolek lahenduste leidmise huvides, vajadusel kasvõi läbi halli kiviseina minna, on temast tänaseks vorminud just nimelt selle Keit Pentus-Rosimannuse, keda me teame.
Kas Tallinn peaks olema rohkem Helsingi või rohkem Londoni moodi?
Tallinn peaks olema Tallinna moodi – huvitav, kodune, turvaline, uuendusmeelne, ettevõtluseks ja loominguks ideaalne koht. Mina näen tuleviku Tallinna Euroopa kõige elamisväärsemate linnade hulgas. Nii tahetakse siia ka investeerida, töökohti luua, perega elama tulla.
Miks on südalinn jäänud kuidagi igavamaks kui Telliskivi või Noblessner?
Mulle meeldib jätkuvalt meie kesklinna piirkond väga. Kadriorg, vanalinn, Süda-Magasini kvartal, Kassisaba – kõik on omamoodi ja väga mõnusa fluidumiga. Aga nii Telliskivis kui ka Noblessneris on arendatud ja kujundatud piirkonda tervikuna, südalinnas on lastud asjadel üsna isevoolu minna. Oma osa mängib kindlasti ka see, et südalinn ja vanalinn, kus kriisi eel oli hulk toredaid kohti, sai kriisis kõige rohkem pihta ja linn ei läinud õigel ajal appi. Linnavalitsus pakkus leevendusi ainult enda rendipindadel tegutsejatele, aga tervikpildi jättis arvesse võtmata ja ettevõtjatele kriisi ajal kiire toe pakkumata. See oli viga. Ma arvan, et südalinnas ja eriti vanalinnas peaks linnavõim koos kohalike ettevõtjate ja elanikega ühe korraliku kava tegema, kuidas seda piirkonda inimsõbralikuks kujundada ja anda põhjust Eesti inimestel vanalinnas tegutsemiseks ja elamiseks.
Kas vanalinn peaks olema omaette linnaosa?
Vanalinna elanikel on praeguseks tekkinud tunne, et ega nende huvide ja muredega üldiselt linnajuhtimises ei arvestata. Vanalinn ei ole ju muuseum või puhtalt turistide jaoks mõeldud atraktsioon – siin elavad ettevõtlikud inimesed, elavad väikeste lastega pered ja juba väärikas eas inimesed, kelle jaoks vanalinn on ikkagi elukeskkond. Sellega tuleb palju rohkem arvestada, kohalikke koondava seltsi arvamusi kuulata. Omaette linnaosa ja juhtimise taotlemine on tavaliselt reaktsioon sellele, kui kohalike inimestega ei arvestata.
Mida kujutab endast Aktiivsuskonto+, mida Reformierakond pakub Tallinna eakatele?
See on pensionäridele mõeldud 200 lisaeurot aastas, mille eest oleks võimalik käia kultuuri nautimas, kontsertidel, teatris või ka ujumas, muud sobilikku sporti tegemas, ringides osalemiseks. Kes soovib, võiks seda kasutada ka ajalehtede, ajakirjade tellimiseks – sisuliselt on tegu rahaga, mida saaks kasutada oma aja huvitavaks täitmiseks. Esimesel aastal oleks Aktiivsuskontol 200 eurot aastas ja kui Eesti kõige jõukama omavalitsuse, Tallinna rahaasjad võimaldavad, siis tõuseks summa 500 euroni aastas.
Aktiivsuskonto+ on mõeldud 200 euro eest tegevuste toetamiseks, aga mida pensionieas inimeste elukvaliteedi toetamiseks riigis ette võetakse?
Esiteks – tänu Eesti ettevõtjatele kasvab majandus praegu selliselt, et järgmisel aastal tõuseb igakuine pension u 38 eurot ja jõuab 590 euroni kuus. See tähendab, et pensionikasv toob 456 eurot aasta kohta lisaks. Teiseks viin sügisel parlamenti eelnõu, mis muudab keskmise pensioni Eestis tulumaksust vabaks. See saab olema fikseeritud selliselt, et kui kasvab keskmine pension, kasvab automaatselt ka sellele rakenduv reegel, et keskmise pensioni pealt pensioniealine inimene tulumaksu ei maksa.
Miks peaksid lapsed alates lasteaiast eestikeelset haridust saama?
Eesti haridus kuulub maailma parimate hulka ja eks see on laste endi huvides, et kui ka nende kodune emakeel on muu, saaksid nad võimalikult varakult eestikeelsest haridusest osa. Siis on hiljem lihtsam nii edasiõppimise kui ka töökoha leidmisega. Lisaks on teadlased ammu kinnitanud, et keele omandamine käib mängleva kergusega just lasteaiavanuses. Ausalt öeldes on patt, et see siiamaani tegemata on. Ammu oleks aeg.
Milliseid muudatusi planeerib Reformierakond lasteaia kohatasuga Tallinnas?
Lasteaia kohatasu tuleb kaotada. Pole loogiline, et kõrgharidus on meil tasuta, aga kõige väiksemad peavad lasteaias käimise eest maksma.
Kui saaksid teha ühe tulevikku suunatud investeeringu Tallinnasse, mis see oleks?
Tallinna-Helsingi tunnel. Kahe majandusruumi sidumine üheks annaks majandusele väga palju võimalusi juurde, tooks ka uue kasvu, mis omakorda võimaldaks uusi, tänapäevaseid teenuseid arendada.
