Martin Tuulik
Kandideerin Haaberstis, sest olen kasvanud, elanud ja näinud selle erinevaid arenguid. Kasutanud siinseid võimalusi, näinud nende loomist ja nii mõnelgi korra ise kaasa löönud.
Olen kõrghariduse saanud sotsiaalvaldkonnas ja töötan jaekaubanduses. Oman mitmeaastast kogemust üldhariduskoolist ja praeguseks olen valinud jaekaubanduse, ka selle juures on sotsiaaltöö igapäevane. Alustasin hooajatöölisena ja nüüdseks juhin ühte Tallinna toidu- ja esmatarbekaupade hüpermarketit. Kuuludes Tallinna Haabersti piirkonna juhatusse, on mul hea võimalus anda oma panus erakonna vaadete levitamisse. Haaberstis näen vajadust leida veel paremaid lahendusi, et viia noortele pakutavad teenused sihtgrupini. Haabersti kunagine keskpunkt, Õismäe, ei ole enam nii tugev keskus. Rahvastik on hajunud ja noorsootöö peab muutuma mobiilseks. Kindlasti saan oma kodukohas anda ka hea panuse tervikliku eestikeelse hariduse loomisse ja edendamisse.
Eriti südamelähedane on aga kergliiklejaga arvestav Tallinn. Ei vaata mööda, et valdkonda on kõvasti arendatud, kuid ühtset tervikut see ei moodusta. Loodud on toredaid võimalusi vaba aja veetmiseks, kuid kuidas saada Haaberstist Lasnamäele jalgrattal, ja seda turvaliselt, kiiresti, mugavalt? Jah, praegu seda Tallinnas ei saa. Liikumine autovabalt peab muutuma palju igapäevasemaks.
Nagu ikka, iga suur asi algab väikestest asjadest. Toon ühe näite. Paldiski mnt-l Rocca Al Mare keskuse lähistel on mitu reguleeritud ülekäigurada, aga paraku ei arvesta need kergliiklejaga. Tee ületamine võtab aega kuni kolm minutit. Miks? Sest keskmes on autoga liikleja. Ometi on autoga liiklejal selge kiiruse eelis. On aeg üle vaadata ja väärtusi muuta, mitte noomida tühjal tänaval punase tulega teed ületavat kergliiklejat.
Väärtustega edasi minnes veidi teehooldusest. Miks ei saa kergliiklus- ja autotee lumest puhtaks üheaegselt? Kummal siis on raskem rada läbida, kui rada on lumega kaetud? Tänane Tallinna võim ütleb otse, et autol, ja võta takso, kui ei jaksa. Samuti – miks linnas teed rajades/renoveerides ei jää keset autoteed märke ja valgusposte, kuid kergliiklusteede puhul kuuleme mööndust, et noh, paremat lahendust ei ole.
Soovin ja seisan selle eest, et tulevikus oleks kergliiklemine kõige mugavam liikumisvõimalus nii Haaberstis kui ka kogu pealinnas. Üha autostuvas linnas peame paralleelselt panustama alternatiivsetesse liikumisvõimalustesse, et hajutada ja mugavdada liikumist kõigi jaoks.
