Märt Kubo
5 mõtet valijale
1. Meie Selveri ees valijatega vesteldes tuli välja, et soovitusele valima minnes mõelda ausatele ja tublidele kandidaatidele, sain vastuseks pahatihti põlgliku õlakehituse – kas ausaid poliitikuid päriselt ka olemas on.
Aga kuidas siis ebaausad kaaskodanikud pääsevad volikokku ja parlamenti, kui me nende poolt ei hääleta? Küllap me siis kaalusime valituid vähe, ei uurinud, kuidas nad meie mandaati kasutavad ja lubadusi täidavad.
Seega, andke oma hääl nendele, keda tunnete ja usaldate mitte ainult sõnade, vaid ka tegude ja tõeliste veendumuste põhjal. Valla valitsemine olgu aus ja avalik. Enam kohtumisi elanikega, sõnavõtte meedias, külastusi kantidesse.
2. 30 aastaga on elu vallas tublisti arenenud. Ettevõtlikud kodanikud on korda teinud kodud ja korterid, asutanud ettevõtteid, ilmutanud aktiivsust kultuuris ja spordis. Eelnevate vallavalitsuste tööd tuleb jätkata kiiresti muutuvas ilmaelus. Ühed kiirustavad linna, teised elaksid parema meelega rahulikumas paigas. See on meile võimalus kasvatada rahvaarvu siin, Tallinna käeulatuses. Vallas ehitatakse üksikelamuid, lõpuks on hoo sisse saanud korterelamute rajamine otse linna südamesse. Seda liini tuleb jätkata. Koolid on meil korras, kultuuri ja spordi arendamiseks alus olemas. Veel tuleb vaeva näha lasteaedade ja eakate kodude ehitamisel.
3. Vald hingab ühtset elu siis, kui meid miski ühendab. Need on traditsioonid, mis tulevad minevikust ja mida on algatanud iga uus põlvkond. Need on mälestised ja rajatised, mis meid kõnetavad ning silmailu pakuvad. Spordipeod, laulupeod, festivalid, laadad, matkad rabadesse ja paljud teised sündmused on praegu varjutatud viirusepuhangutest, kuid need tuleb alles hoida ja tänapäevaseks kohendada. Siis tunneme end suurena ja uhkena.
4. Meile öeldakse – tulevad tormid ja üleujutused, kordub kõrbekuumus ja vesine talv. Kõike võib juhtuda. Ka suur kliima- ja poliitiliste põgenike tulv siiakanti. Vald peab selleks valmis olema. Ressursid ja juhtnöörid ametnikele ja elanikele antud. Võibolla tuleb see kõik pikkamööda. Aga kui nii, nagu arvas Jaan Kaplinski: ohud suurenevad väga kiiresti? Me ei tea. Aga majad tuleb ehitada nii, et tuuled, külmad ja põrgukuumus meid ei tapa, et vesi tuppa ei ulatuks ja me oskaks ikka kartulit kasvatada ning käepäraste vahenditega toime tulla.
5. Vastuolulises maailmas võiksime säilitada viisakuse, rõõmsa meele ja naljasoone. Teretame üksteist, märkame hädalist, aitame naabrit. Oleme avatud kultuurile, toetame noorte edasipüüdlikkust. Uued põlvkonnad on teistmoodi ja tegutsevad uutmoodi. Püüame neid mõista, ja õpetame noori nägema ja hindama olnut, vanema põlve loodut. Siis kujuneb järjepidevus vallas ja riigis.
Märt Kubo
