Lennart Liba
Temast kirjutades tuleb olla ettevaatlik, sest piisab ainult tühiku unustamisest ja „Libauudis“ ongi sündinud. Lennart Liba on Põlva Vallavolikogu esimees ja Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja. Ta on tulevikku vaatav meeskonnajuht, kellel on varasemalt pikaaegne vallajuhtimiskogemus Vastse-Kuuste vallavanemana. Ta on lõpetanud Nõo keskkooli, õppinud ülikoolis füüsikat ja omandanud kõrghariduse Eesti Maaülikoolis majanduse erialal. Ta tegeleb juba 1989. aastast vanavanemate põlistalus hobikorras talupidamisega, kus koos perega kasvatab suurte sarvedega šoti lihaveiseid ja harib maad. Ühtlasi on usaldatud kodukülas Kiidjärvel Lennartile ka külavanema amet. Lisaks hobikorras talupidamisele teeb ta ka sporti, mängib koos poegadega korvpalli ja katsub jõudu kaks korda aastas omavalitsusjuhtide mitmevõistluses, olles ainus kõigil võistlustel osalenud omavalitsusjuht. Temaga koos ei jää kellelgi kõht tühjaks, sest hobikokana teab ta, et armastus käib ikka kõhu kaudu.
Piltlikult öeldes hakkasime neli aastat tagasi kirjutama Põlva valla uut elu- ja edulugu, kuna suurvalla moodustumisel seisime suure väljakutse ees. Meie eesmärk polnud mitte ainult arendada maakonnakeskust, vaid samasuguse hoo pidid saama ka väiksemad keskused nagu Ahja, Mooste, Vastse-Kuuste ja Tilsi ja Põlva vallas asuvad 69 küla.
Põlva vallavolikogu esimehena võin öelda, et pingutasime nelja aasta jooksul palju, et ühtlustada kogu valla arengut, et elu ei õitseks ainult maakonnakeskuses. Loomulikult ei jõudnud me teha kõike, kuid kui meile antakse valimistel võimalus, töötame selle nimel edasi.Nii on Reformierakonnal plaanis arendada edasi veelgi küladele mõeldud projektitoetust, kus külad saavad ise otsustada, mida neile kõige enam vaja on ning selle ka ellu viia. Sellest võidaksid kõik: nii kohalikud kogukonnad, kes teavad täpselt, mida neil vaja on, kui ka Põlva vald, sest nii on tagatud vallarahade kõige optimaalsem kasutamine.
Põlvamaa Arenduskeskuse juhina ja Põlva valla volikogu esimehena olen ma aru saanud, et Põlvamaal on iga töökoht kulla väärtusega ja eriti riiklikud töökohad. Kui kaovad riiklikud töökohad, siis neid ei suuda asendada ei omavalitsused ega erasektor ja just seetõttu teen kõik endast sõltuva, et Põlvasse tuleks riigimaja, kus oleksid nii riiklikud töökohad, mis täna Põlvamaal on ja millele tulevikus lisanduksid veel ka riiklikud kaugtöökohad.
Samuti pean oluliseks Põlva valla uue administratiivkeskuse rajamist, mis lõpetaks praeguse ebamõistliku olukorra, kus Põlva vald tegutseb kolmes hoones. Vallamaja ehitamine lahendaks ka Põlva muusikakooli ruumimure ning riigimaja ja uus vallakeskus tooksid Põlva südamesse haldusliku sünergia ning annaks koos erasektoriga panuse keskuse arengusse.
Põlvamaa tunnuslause on Rohelisem elu ja kui veel mõned aastad tagasi oli roheteema ettevõtjate hulgas pigem nišiteema, siis praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud. Rohemajandus on tulnud, et jääda ja põhjus on lihtsamast lihtsam – inimkonnal on piltlikult öeldes selg vastu seina ning senine ressursirohke majandusmudel ei saa enam jätkuda.
Kuigi Põlvamaa alustas rohelisema elu propageerimisega juba paarkümmend aastat tagasi, oleme viimastel aastale jäänud veidi loorberitel puhkama. Samas saab Eesti lähiaastatel 2021–2027 EL-i ühtekuuluvuspoliitika raames rohepöörde elluviimiseks 3,37 miljardit eurot toetust, mis avab võimaluste akna ka Põlvamaale. Kasutame selle ära!
Põlva volikogu esimehena olen ma juba tegelenud eelöeldud teemadega, kuid palju on veel teha, mistõttu kandideerin ka seekord vallavolikokku. Pikaajalise omavalitsusjuhina tean, et väljakutse pole kergete killast, kuid kuna minu juured on sügaval Põlvamaa mullas, siis tahan ma kaasa rääkida nii Põlva valla kui kogu Põlvamaa arengus ja teha kõik selleks, et Põlva vald oleks parim paik elamiseks, laste kasvatamiseks ja töötamiseks.