1. Palivere turismi- ja tervisespordikeskus, milles leidub tegevusi igale külastajale
Järjepideva arendus- ja ehitustegevuse tulemusena on Palivere turismi- ja tervisespordikeskuses rajatud 2019.–2020. aasta jooksul kunstlume tootmise süsteem. 1,5 km valgustatud suusarajale toodetakse kunstlumi kahe turbiiniga sõltuvalt õhutemperatuurist. Kelgunõlvadele ja suusarajale toodetud kunstlume lükkab kelgumäeks ning suusarajaks moodne võimas suusarajatraktor. Suusaradu hooldatakse igal õhtul pärast valgustuse kustumist ning selleks kulub rajameistril mugavas ja soojas traktorikabiinis kuni poolteist tundi.
Lisaks on ostetud murutraktor liikumisradade hooldamiseks, ehitatud piknikuplatsi paviljon, pikendatud kettagolfi rada 30 korvini, ehitatud matkarada ratastooliga liikumiseks ning välijõuväljak kümne erineva atraktsiooniga. Laste rõõmuks lisandub sellele kõigele 15 tugevdatud konstruktsiooniga lumerõngast, millega saab tulevikus ohutult mööda laugemaks ehitatud kelgunõlva alla liuelda. Loetelu tegevustest, mille Mati Kallemetsa meeskond on keskuses suuresti vabatahtlikult ning entusiasmi pealt ära jõudnud teha, võibki koostama jääda.
Paraku tõmbas praegune vallavõim keskuse edasisel arendamisel pidurit. Keskuses on väga palju ära tehtud, et meie elanikud saaks sportida ning värskes õhus vaba aega veeta, kuid puudu on teenindus- ja olmehoone, mis annaks turismi- ja tervisepordikeskuse teenusele täiesti uue taseme ja võimaldaks teenida omatulu. Kevadel laekus riigilt nn Covid-19 investeeringutoetus: toetasime oma meeskonnaga selle raha investeerimist, et ehitada keskuse teenindushoone, millest saaks kasu kogu valla elanikud ning ka kaugemad külalised. Teenindushoone tagab mugavad tingimused spordiinventari rentimiseks, tänapäevased võimalused riietumiseks ja saunatamiseks, külastajate toitlustamise ning – mis tegevmeeskonnale kõige tähtsam – võimaluse rajatehnika lõpuks külahoovidest ühte turvalisse keskusesse koondada. Praeguse volikogu enamus otsustas kõnealuse keskuse lõpuni ehitamise asemel toetusrahadest korrastada mõned kruusateelõigud, mida saanuks teha teedeinvesteeringute kulurealt.
Lisaks olmehoonele on kavas järgnevatel aastatel ehitada kohaliku omavalitsuse ja erinevate toetusmeetmete abiga spordikeskuse juurdepääsutee tolmuvabaks; rajada rullsuusa-, maastikurattakrossi- ja suusarada kuni Kullamaa tehisjärveni; luua korv-, võrkpalli- ja laste mänguväljakud; ehitada välja lumepark, seiklusrajad jne. See loetelu ei ole ammendav, sest keskuse suurepärane asukoht pakub kõikidele spordisõpradele ja värske õhu nautlejatele väga häid võimalusi, tuleb vaid sobilikud tingimused luua.
Selleks, et Palivere turismi- ja tervisespordikeskusest saaks valla ja maakonna spordiinimeste süda, ehitame meie keskusesse teenindus- ja olmehoone.
2. Noored on meie tulevik
Valla jätkusuutlikuks toimimiseks on tähtis soodustada noorte maapiirkonda elama asumist. Antud eesmärgi saavutamiseks on laialdased võimalused kohalikul omavalitsusel, kes saab kohapealsete teenuste ja taristuga luua atraktiivse, noortele peredele sobiva elukeskkonna.
Tõhustame olemasolevate noortekeskuste tööd, kus tegutsevad erinevad huviringid ja viiakse läbi eripalgelisi tegevusi. Huviringide valikus tuleb eeskätt lähtuda kohapealsete noorte huvidest ning luua noortekeskuste vahel toimiv suhtlusvõrgustik, et noortel oleksid mitmekülgsemad võimalused arendada oma oskusi ja leida uusi huvipakkuvaid tegevusi.
Kaasame noori otsustusprotsessidesse, mille väga hea väljund on noortevolikogu. Kahjuks ei ole praegune Lääne-Nigula vallavõim seda suutnud nelja aasta jooksul käima lükata. Järjepidev noorte kaasamine on väga vajalik, sest aktiivne ja tegevusterohke nooruspõli jätab kodukohast head mälestused.
Täitsime oma nelja aasta taguse eesmärgi ning tõstsime sünnitoetuse kogu vallas enam kui 500 euroni. Seoses elukalliduse tõusuga suurendame sünnitoetuse 600 eurole ning iga 1. klassi astuja saab 300 eurot ranitsatoetust.
Loome soodsad ettevõtlustingimused, toetades lisaks olemasolevatele ettevõtetele ka uusi, kõrgemat lisandväärtust loovaid ettevõtjaid ettevõtluse alustamise meetmega.
Aitame hoida käigus olemasolevaid ühistranspordiliine ning vajadusel täiustame neid. See annab võimaluse luua kodu turvalisse keskkonda Lääne-Nigula vallas ning samal ajal omada tasuvamat või oskustekohast töökohta suuremas keskuses.
Lisaks loodud elamualadele Lääne-Nigula vallas arendame välja vajalike kommunikatsioonidega krundid igasse piirkonda, mida noored saavad oma kodu rajamiseks turvalisse elukeskkonda soodustingimustel soetada. Uuele elanikule peab olema loodud ka lihtsalt leitav infopakett, kus omavalitsus tutvustab olusid ja võimalusi igas konkreetses piirkonnas.
Loome kontakti noorte ja valla vahel, et soodustada noorte elamaasumist Lääne-Nigula valda.
3. Eakad
Erilise tähelepanu alla kuuluvad meie kogukonna eakad. Praegune vallavõim on külvanud ebavõrdust ning maksab näiteks ravimi- ja sünnipäeva-/juubelitoetust eri piirkondades erinevatel alustel ja ebavõrdselt. Tagame eakatele kõik vajalikud sotsiaalteenused ning lõpetame vallasisese eakate ebavõrdse kohtlemise. Selleks viime toetused ühtsetele alustele, mis arvestab ka elukalliduse tõusu ega diskrimineeri meie eakaid elukohapõhiselt. Võimaldame väljaõppe ja kvaliteetse teenuse pakkumiseks vajaliku inventari sotsiaaltöötajatele
Vald peab hea seisma selle eest, et meie abivajavatel eakatel oleks võimalik koduvallas väärikalt elada. Selleks peab eeskätt toimima kvaliteetne koduhooldusteenus. Lisaks tagame hooldekodu vajavatele elanikele Lääne-Nigula vallas kahe praeguse munitsipaalhooldekodu toimimise Ristil ja Orul ning toetame Lossipargi eakatekodu Koluveres. Peame oluliseks eakate päevakeskuste teenuste arendamist.
Pakume eakatele tasuta vallabussi ekskursioonideks ning teisteks väljasõitudeks. Lisaks tutvustame erinevaid terviseradasid ja korraldame tervisepäevi, milleks on meie vallas väga head eeldused. Loome eakatele täiendõppevõimalused digioskuste omandamiseks, tervishoiuteadmiste täiendamiseks, juriidiliste teadmiste parendamiseks jne. Korraldame eakatele traditsioonilisi üritusi, kokkutulekuid ning kohtumisõhtuid eri piirkondade inimeste vahel. Näiteks Kullamaa piirkonnas on väga populaarne eakate jõululõuna, mida saab laiendada ka teistesse piirkondadesse.
Kaasame, kaitseme ja hoiame oma eakaid.
4. Haridus on meie alustala
Hariduse omandamine algab juba varases eas lasteaiast, millel on nii laste kui ka lastevanemate elus väga suur roll. Seetõttu toetame kodulähedast lasteaeda, mis arvestaks ka lapsevanema liikumisvajadustega. Lasteaed peab olema turvaline paik, kuhu vanem saab oma lapse murevabalt kogu päevaks usaldada. Lapse jaoks on tähtis, et lasteaed oleks hariv ja lõbus ning et iga päev täituks rõõmu ja uute teadmistega.
Tahame viia alushariduse ülejäänud haridussüsteemiga samadele alustele, et lapsevanem ei peaks maksma kohatasu.
Peame tähtsaks, et säiliks võimalus põhiharidus omandada võimalikult kodu lähedal ning lõppeks koolivõrgu lõhkumine. Lapsed ja kool on maaelu süda ning arengumootor, mille pideval õõnestamisel on pöördumatud tagajärjed piirkonna kohapealsele arengule.
Gümnaasiumihariduse omandamiseks saab Lääne-Nigula vallas valida Kullamaa keskkooli ja Noarootsi riigigümnaasiumi vahel. Lähtuvalt sellest toetame vallasiseselt transporti, et õpilased saaksid võimalikult kodulähedast ja kvaliteetset gümnaasiumiharidust. Kullamaa keskkoolis on vajadusel võimalik gümnaasiumiharidust omandada ka mittestatsionaarses õppevormis. Nii Noarootsi Gümnaasiumis kui ka Kullamaa keskkoolis on õpilaste kasutuses mugavad õpilaskodud.
Toetame kõigis omavalitsuse haridusasutustes digipädevuste juurutamist õppekavadesse.
Rajame iga kooli juurde vajaliku staadioni või spordiväljaku või korrastame olemasoleva, et saaks läbi viia õppekavale vastavaid kehalise kasvatuse tunde ning parandada meie laste liikumisharjumusi juba varasest east alates.
Et kõigis valla haridusasutustes saaks õpetamisel lähtuda tänapäevasest õpikäsitlusest, tagame heal tasemel õpetajad ja tugispetsialistid (eripedagoog, psühholoog, logopeed). Lisaks toetame jätkuvalt haridusasutuste füüsilise õpikeskkonna parendamist ventilatsiooni, sisustuse, ajakohaste õppevahendite, tehniliste vahendite jms abil.
Toetame haridusasutustes välja kujunenud traditsiooniliste ürituste ja ettevõtmiste jätkamist, aga ka uute ülevallaliste traditsioonide loomist. Nende üks väljundeid võiks olla iga-aastane tänuüritus meie õpetajatele ja haridusasutuste töötajatele laiemalt.
Vaatame üle haridusasutuste õpetajate ja tugipersonali palga- ja motivatsioonisüsteemi ning viime selle tänapäevasele ja vallasiseselt ühtlasele tasemele.
Toetame Lääne-Nigula valla haridussüsteemi kodulähedasena hoidmist. Valla koolides ja lasteaedades on võimalik omandada kvaliteetne haridus, neis on head sportimisvõimalused ning toit, mis on valmistatud tervislikust ja kvaliteetsest toorainest. Lisaks toetame lasteaia kohatasu kaotamist.
5. Vallateed korda!
Kohaliku kogukonna arengu võti on loov ja tegus inimene. Inimesed soovivad, et nende kodutee oleks korras, teekate sile ja tolmuvaba, teeääred niidetud ning lume- ja libedustõrje talvel tehtud, et oleks tagatud tänapäevane ja toimiv teedetaristu. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on siin luua järk-järgult elukeskkond, kus elanikud saaksid turvaliselt liigelda ja lapsed sõita jalgrattaga heas korras küla- või kergliiklusteedel. Keskkond, kus pole vaja kruusatolmu sees pesu kuivatada või kus inimesed ei pea kartma, et politsei, kiirabi või tuletõrje ei jõua hooldamata tee tõttu õigel ajal kohale.
Seisame selle eest, et valla elamupiirkondadesse rajataks tolmuvabad teed ja valla asulaid ühendavate teede kõrval oleksid kergliiklusteed, mis lisaks turvalisuse suurendamisele soodustavad ka tervislikke eluviise. Teede hooldus peab olema heal tasemel nii suvel kui ka talvel. Aukudest tulvil, konarlikud ja hooldamata teed ei kutsu maale loovat ja tegusat inimest, kes sooviks siia kodu rajada, ettevõtet luua või lapsi kasvatama tulla.
Tagame elamupiirkondades tolmuvabad teed ning hoolitseme selle eest, et valla kõige väiksemadki teed oleksid korras ja hooldatud.
6. Toetame kogukonna traditsiooniliste ürituste korraldamist
Lääne-Nigula vallast on saanud suure territooriumiga omavalitsus. Selleks, et tunneksime end ühtsena, on vaja kogukondasid veel tugevamalt liita. Üks tõhusamaid meetmeid on ühised traditsioonilised sündmused, ettevõtmised ja pidustused. Meie toetame kõikide traditsiooniliste ürituste jätkamist valla asulates ning aitame erinevaid sündmusi läbi viia korralduslikult või sõltuvalt vajadusest ka rahaliselt. Lisaks korraldame vallasisese transpordi nii, et elanikel oleks võimalik osaleda valla erinevates asupaikades toimuvatel üritustel.
Meie hoiame valla elanikkonna ühtsena.
7. Külad elamisväärseks!
Sel valitsemisperioodil on omavalitsus jätnud Lääne-Nigula valla külad suurema tähelepanuta. Ilmekas näide on külaelukomisjoni ükskõiksus oma eesmärgipärase tegevuse korraldamisel: nelja aasta vältel on koos käidud vaid üksikutel kordadel. Ometi on lisaks regulatsioonide loomisele tarvis ka sisulist tegevust.
Meie eesmärk on luua toimiv külavanemate süsteem, mis aitaks külade mõtted, ettepanekud ja probleemid nähtavamale tuua ning külade vahel tõhusama koostöö luua. Peame oluliseks kohaliku kogukonna kaasamist kogukonnale olulistes teemades (nt karjäärid, maardlad, tuulepargid, tööstusalad), kogukonna hääl peab otsustajate ringile kõlama piisavalt varajases staadiumis, et oleks arvestatud kohalike vajaduste ja huvidega. Algatame regulaarselt koos käiva ümarlaua, kus valla külad esindatud oleks, ning tagame sellega külade arengu ning info liikumise valla ja külade vahel. Toetame jätkuvalt kultuurisündmuste ja ühisürituste läbiviimist külades. Viime sisse oma valla aasta küla valimised ja kauni kodu konkursi, et tunnustada inimesi, kes hoiavad oma kodukohta korras ning atraktiivsena.
Toetame külade arengut ja paneme need elama!
8. Anname spordile ja vabaajategevusele hoo sisse!
Loome valda head sportimisvõimalused nii harrastajatele kui ka saavutussportlastele, et luua tervem ja terviseliikumist soodustav elukeskkond.
Plaani realiseerimiseks rajame valla eri keskustesse multifunktsionaalsed spordiväljakud, kus saab mängida jalg-, korv- ja võrk- ja sulgpalli ning tänavahokit. Talvel võib platse kasutada liu- ja hokiväljakutena. Lisaks ehitame valda ühe täismõõtmetega kergejõustikustaadioni ja rannaspordikeskuse.
Treenerite töö väärtustamiseks maksame neile motiveerivat töötasu. Treenerid teevad seda tänuväärset tööd oma vabast ajast, eesmärgiga sisustada noorte vaba aeg aktiivselt ja tervislikult – see väärib tunnustamist. Treenerite väärtustamine tagab ka kvalifitseeritud treenerite olemasolu.
Viime Lääne-Nigula valla Eesti spordikaardile! Selleks korraldame ülevallalisi spordivõistlusi, iga-aastaseid Lääne-Nigula valla suvemänge ja valla talimänge. Iga endast lugupidav omavalitsus toetab ka oma sportlaste osalemist üleriigilistel võistlustel, eesotsas Eesti meistrivõistlustega.
Toetame huviringe, et iga noor saaks tegeleda oma huvialaga, omandada uusi teadmisi ja suurendada sotsiaalseid pädevusi ning anname spordile hoo sisse toetades treenereid ning loome valda head sportimistingimused nii harrastajatele kui ka saavutussportlastele.
9. Turvaline Lääne-Nigula vald
Turvaline elukeskkond kätkeb endas palju: turvaline kool, mugav transport, kodulähedane arstiabi, apteek, kauplus, lasteaed, hooldatud teed, tänavavalgustus, turvalise töökeskkonnaga ettevõtted.
Suure osa turvalisusest moodustavad korras teedevõrk ja tänavavalgustus. Kaardistame valla tänavavalgustuse vajakajäämised ning lisame kohalike elanike hinnangul puuduolevad valgustid. Samuti valgustame pimedad bussiootepaviljonide ümbrused.
Pöörame tähelepanu ligipääsetavusele. Et sõltumata erivajadusest on kõigil võimalik osa saada teenustest ja külastada erinevaid sündmusi. Alustades valla kodulehe kohandamisest vähenenud nägemisega inimestele kuni uute virgestusalade ja ühiskondlike hoonete rajamisel või renoveerimisel liikumispuudega inimestele mõeldud võimalustele.
Päästeteenistus on viidanud, et Lääne-Nigula valla elanikud ei ole valmis võimalikeks kriisideks. Kriisid tulevad alati ootamatult. Kohalik omavalitsus saab siinkohal palju ära teha, et kriisis oleks juhtimine konkreetne ja tõhus. ning elanikel oleks baasteadmised, kuidas erinevates kriisiolukordades käituda ja kust abi paluda. Koostame kriisijuhtimise plaani, mida tuleb järjepidevalt tõhustada ja täiendada. Lisaks on vaja valla elanikke regulaarselt teavitada, kuidas võimalikus kriisis käituda ning mil viisil saabub eri situatsioonides abi.
Koostöös politseiga kaardistame valla ohtlikud liiklussõlmed ning võtame kasutusele erinevad liiklusohutusmeetmed. Politsei esindajatega konsulteerides selgus, et Lääne-Nigula vallas on turvalise ruumiplaneerimise valdkonnas veel palju ära teha. Jätkuvalt valmistavad politseile muret ka vägivallakuriteod (sh lähisuhtevägivald). Nii vägivalla ennetamisse kui ka tagajärgedega tegelemisse tuleb suhtuda väga tõsiselt, et oleks tagatud maksimaalne tugi ohvrile ning tõhusad meetmed vägivallatseja mõttelaadi ja tegutsemismustri muutmiseks.
Kaasame abipolitseinikke igapäevase turvatunde loomiseks. Tõhustame koostööd politsei, päästeteenistuse, vabatahtlike päästjate, kaitseliidu ja jahimeestega. Meie seisame selle eest, et Lääne-Nigula vallas oleks turvaline elukeskkond.
10. Terviseedendus vallas
Lääne-Nigula valla kohta puuduvad elanike tervisekäitumist kajastavad andmed. Koostöös ülikoolidega viime läbi vallaelanike tervisekäitumise uuringu ning koostame terviseprofiili. See võimaldab vallas eesmärgipäraselt ja tõhusalt elanike tervise ja heaolu edendamisega tegeleda.
Kutsume ellu valla tervisenõukogu, mille liikmeteks on erinevate tervise ja heaoluga seotud valdkondade (sh haridus, sotsiaaltöö, korrakaitse, kultuurikorraldus, heakord, maaplaneeringud jm) kohalikud esindajad. Selleks teeme koostööd Eestis Tervise Arengu Instituudiga (TAI).
Motiveerime kõiki valla lasteaedasid ühinema tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga. Terve laps mängib ja õpib parema meelega.
Tunnustame ettevõtteid, kes arendavad tervislikku töökeskkonda ja toetavad oma töötajate tervisekäitumist. Sellega suureneb töökohtade tervisedendusest kasu saavate töötajate hulk. Turvaline töökeskkond vähendab tööõnnetuste arvu.
11. Vald peremehena
Praegust Lääne-Nigula valda vaadates ei saa kinnitada, et vald oleks hea omanik. Seda illustreerivad näiteks Nõva Kilgi likvideerimise meetod, küsitavused Lääne-Nigula Varahalduse osas ja Nõva kooliga seonduvad arusaamatused. Oru kultuurisaaliga seonduva puhul on vald valesti hinnanud rahalisi kohustusi, pikalt on venitatud Oru hooldekodu edasiarendamise rahastuse teemaga ja takistatud Palivere turismi- ja tervisespordikeskuse arengut. Lisaks on Paliverele lubatud kaheksa aastat koolistaadionit, mida ei ole senini suudetud valmis ehitada vaatamata sellele, et raha on eraldatud. Ka Taeblas asuva tammepargi lubatud areng on suutmatusse või tahtmatusse takerdunud.
Vallas on veel mitu nõukogudeaegset ehitist, mis on tühjalt seisma jäänud, lagunenud ning elule ja tervisele ohtlikud. Vald ei ole osanud piisava hoolsusega kolemajasid lammutada või korrastada. Selle musternäide on Lääne-Nigula vallamaja Taeblas, kus on remontimata kultuurisaal ja spordisaal ning mille välisilme meenutab nõukogudeaegset kolemaja. Uusi ehitisi kerkib, aga paraku ei pääse ka nende puhul suurematest möödapanekutest. Taebla kool ehitati väiksemate klassidega, kui piirkonna sündivus nõuaks, ning kool on staadionist täiesti ilma jäetud. Teine näide on Österby sadamahoone, mille puhul ei ole vald suutnud tagada ehituskvaliteeti. Vaid mõni kuu pärast tööde vastuvõtmist on leitud hoone sisemuses mitmeid puudusi.
Kui varasse on juba kord investeeritud, siis tuleb ka hoolitseda selle eest, et hooned ja muu vara püsiksid korras ja terved. On ilmselge vallaraha raiskamine, kui investeeringutel lastakse laguneda ja valla varaga ei käituta heaperemehelikult. Ei ole mõistlik teha poolikuid investeeringuid selleks, et hoone või rajatis kiiresti valmis saaks, kui selle kasutamine on raskendatud või valesti hinnatud mahu tõttu lausa võimatu.
Meie käitume oma varaga heaperemehelikult.
11. Jäätmekäitlus, keskkonnateadlikkus ja heakord
Praegu on vallas probleeme jäätmekäitlusega. Vald ei ole suutnud tagada piisaval hulgal sorteeritavate jäätmete mahuteid, mistõttu puudub elanikel motivatsioon jäätmeid sorteerida. Kogukonnaliikmetelt laekunud info kohaselt on eriti tõsine olukord Taeblas, kus teatud pakendimahutid on pidevalt täis ja ajavad üle. Meie tagame korrektse jäätmekäitluse ja piisavalt mahuteid, sh pakendimahutid külades ja asumites, et elanikel tekiks huvi ja tahtmine jäätmeid sorteerida. Iga väikene keskkonnateadlik samm viib meid parema ja tervislikuma elukeskkonna poole.
Korraldame suuremahulistele ning ohtlikele jäätmetele iga-aastaseid kogumisringe, mille näiteks Kullamaa osavalla elanikud on väga hästi vastu võtnud.
Heakorra üks tähtis osa on ka valla haljasalade hooldus ja niitmine. Praegu on see erinevates kogukondades väga erineval tasemel. Mõnes asulas niidavad oma piirkonna inimesed ja teenusepakkujad, kes oskavad hinnata kodukoha väärtust ning teevad tööd südamega. Siiski leidub kohti, kuhu niitjad tulevad Eesti teisest otsast. Nad ei tunne piirkonna eripära ja nende töö kvaliteet jätab soovida.
Meie tagame kaasaegse ja nõuetekohase jäätmekäitluse, suurendame inimeste keskkonnateadlikkust ning suhtume oma piirkonna heakorda tõsiselt. Korras ja hooldatud keskused ja külad on valla visiitkaart.
12. Ettevõtlus
Ettevõtlikud elanikud on kohaliku elukeskkonna arengumootor. Tähtis on mõista, et maapiirkondadesse on töökohtade loomine märgatavalt keerukam ja seotud rohkemate riskidega kui suuremates keskustes. Eeskätt tekib probleem ettevõtetel, kes vajavad kiiresti palju tööjõudu. Seega oleme väga tänulikud inimestele, kes on loonud või loovad tulevikus meie valda ettevõtteid ja töökohti, ning neid kohaliku omavalitsusega igakülgselt toetama.
Kutsume ellu ettevõtjate ümarlaua eesmärgiga aidata kaasa kogemuste vahetamisele ja praktilistele väljakutsetele lahenduste leidmisele.
Väärtustame põllumajandust kui Lääne-Nigula valla olulist ettevõtlussektorit.
Loome soodsad ettevõtlustingimused, toetades lisaks olemasolevatele ettevõtetele ka uusi ettevõtjaid ettevõtluse alustamise meetmetega. Sageli pole ettevõtjatele kõige tähtsam mitte otsene rahaline tugi, vaid head tingimused ettevõtlusega tegelemiseks: olgu selleks siis teedevõrgu ehitamine, kiire interneti väljaehitamise toetamine või bürokraatia lihtsustamine, et erinevad toimingud omavalitsusega sujuksid võimalikult kiiresti. Atraktiivne ettevõtluskeskkond soodustab tugevate ettevõtete tulemist ja jäämist valda. Mida tugevamad on ettevõtted, mida suurema lisandväärtusega töökohti luuakse, seda rohkem inimesed elavad hea elukeskkonnaga piirkondades väljaspool linna.
Töötame välja turismistrateegia, kaardistame turismiettevõtjad ja viidastame vaatamisväärsused.
Meie toetame ettevõtjaid erinevate vajaduspõhiste meetmetega, et ükski ettevõtlik inimene ei lahkuks oma hea ideega meie vallast.
13. Kodanikeühendused on elanike aktiivsuse alus
Oleme alati toetanud projektipõhiselt erinevate kodanikuühenduste tegemisi. Olgu selleks jaanipäevade tähistamine külades või koguduste toetamine nende tegemistes – see kõik on ka osa meie kultuuripärandist. Mõne konkreetse sündmuse või projekti elluviimisel on alati oma osa rahalisel toel, aga ühenduste muresid ja vajadusi kuulates on sageli veelgi tähtsam valla tehniline tugi, näiteks erinevate projektide kirjutamisel ja elluviimisel. Ka valla enda meetmed vajavad lihtsustamist ja arusaadavamaks muutmist, sest praegu on väga keeruline jälgida toetusmeetmete ajaraame ja loogikat. Meie kõigi huvi on, et erinevad tublid ühendused rikastaks igapäevaelu kodukohas.
Hea moodus valla elanike soovide kuulamisel on seni toimiv kaasav eelarve, mida toetame ka edaspidi. Kaasava eelarve hääletusel ei selgu ainult võitjad, vaid valla juhtkond saab väga hea sisendi ka teistest tegevustest või vajadustest, mida soovime edaspidi valla eelarve kujundamisel sisendina kasutada. Kohapealseid vajadusi teab ikka kõige paremini elanik ise ning valla juhtidel peab olema tarkust seda märgata ja kuulata.
Toetame vallas tegutsevaid kodanikeühendusi ning arvestame valla eelarve kujundamisel igakülgselt oma inimeste ettepanekuid.
14. Kultuur
Lääne-Nigula valla kogukonnad on väga erineva ja rikka kultuurilooga, mida on vaja hoida ja edasi arendada. Näiteks on Kullamaal tähtsal kohal muusika-, keele- ja pärandkultuur, Noarootsis rannarootsi kultuur, Martna osavallas asub teatritalu, uue hingamise ja võimalused loob vastne Oru kultuurisaal, igal aastal võtavad meie kirikud osa Teeliste kiriku projektist, mis avab kirikud suvehooajal külalistele ja turistidele, jne. Meil on paljugi, mille üle uhkust tunda ja hoida.
Vallas on mitu maaraamatukogu, mis teevad väga vajalikku hariduslikku tööd, tutvustades kirjandust ning viies läbi kohtumisi kirjanike ja lugejate vahel. Sellised kohtumised rikastavad nii kirjanike maailmapilti maaelust kui ka kogukonna liikmete arusaama nüüdisaegsest kirjandusest. Maaraamatukogudel on suur roll kohapealse kultuuriloo tutvustamisel ja hoidmisel. Seetõttu on väga tähtis, et olemasolev raamatukogude võrk säiliks.
Lääne-Nigula vallas on palju ajaloolisi vaatamisväärsusi. Meil on pika ajalooga kirikud, muinasaegsed matmispaigad, hulgaliselt ohvrikive, kalmistud ning palju muud. Meil on mitmeid kultuurimälestisi, mis on jäädvustatud erinevates väljaannetes ning filmides. Iga päev vallateedel liikudes möödume sageli ajaloolistest objektidest, ilma et teaks, mis objekti või rajatisega on tegu. Objektidel puudub ajalooline ülevaade objekti tekkest ning sisust. Meie ja viidastame vaatamisväärsused ja mälestised ning anname välja põhjaliku Lääne-Nigula valda hõlmava vaatamisväärsuste kaardi.
Meie väärtustame kultuuri ja oma pärandit.
15. Esmane juriidiline tugi kättesaadavaks
Üleriigiliselt on küll meetmeid, kust abivajajad saavad soodustingimustel või tasuta juriidilist tuge taotleda, kuid sageli jäävad need teenused pikkade järjekordade, teadmatuse või keerukuse tõttu kättesaamatuks. Selleks, et meie inimesed ei peaks ilma jääma kvaliteetsest juriidilisest toest, peame väga tähtsaks, et vald hakkaks pakkuma esmast tasuta õigusabi. Teeme koostööd ülikoolide ja õigusteaduse tudengitega, kes saaksid oma õpingutele praktilise väljundi ning meie inimesed esmase juriidilise toe. Sageli piisab inimesel kõigest lühikonsultatsioonist, et oma probleemile kiire ja tõhus lahendus leida. Kui on suurem mure, saab esmase õigusabi käigus anda abivajajale juhtnöörid edasiseks mõistlikuks talitamiseks ning suunata ta ala spetsialisti poole.
Esmane juriidiline tugi ei puuduta ainult üksikisikuid: varasemad kogemused on näidanud, et ka erinevad ühingud (sh korteriühistud ja MTÜd) takerduvad oma tegemistes juriidilistesse probleemidesse, mis võivad olla tõhusa nõustamise käigus väga lihtsalt ja kiiresti lahendatavad.
Samuti on väga tähtis vallapoolne kvaliteetne võlanõustamine. On tähtis, et kodanik, kes on hätta sattunud, saaks kiire ja tõhusa abi ning murele võimalikult kiiresti lahenduse leiaks.
Meie pakume valla elanikele ja ühingutele tasuta esmast juriidilist nõustamist ning tagame kvaliteetse võlanõustamise.
16. Kiire interneti unistusest peab saama reaalsus!
Kaugtöökohad on järjest igapäevasem reaalsus, mis võimaldavad maale elama asuda või siia elama jääda. Kuid kiire internetiühenduse osas on vaeslapse rolli jäänud lausa terve Läänemaa. Praegu rajab Elektrilevi ühendusi pigem sinna, kus seda on odavam teha, mitte sinna, kus väga vaja oleks.
Kiire interneti arendamisel peab kohalik omavalitsus võtma juhtrolli, sest mida aeg edasi, seda tähtsam on, et vald suudaks elukeskkonnana linnalähedastele piirkondadele konkurentsi pakkuda. Kohalik omavalitsus saab esmalt kaardistada need alad, kus internetiühendusega kõige enam probleeme on, vajadusel tuleb õlg alla panna ka rahalise toega. Koostöös kaabli- taristu haldajaga tuleb kiire internetiga liitumine elanikule teha võimalikult lihtsaks, et ühendused ei jääks tohutu paberimajanduse või üüratute liitumismaksete taha kinni.
Kiire internet on järjest igapäevasem vajadus, mis peab jõudma iga elaniku ja ettevõtjani, kes seda vajab.