Andres Saar

231

Ma olen parteitu, kuid otsustasin kandideerida kohalikel valimistel Reformierakonna nimekirjas. Leian, et Jõhvis tuleb taastada normaalne ning tasakaalustatud õigusloome ja kodukord. Olen tutvunud Reformierakonna põhikirjaga ning jagan erakonna poliitilisi vaateid, eriti isikuvabadusi pooldavat hoiakut. Olen nõus, et riigi kindla tuleviku ja inimeste elujärje paranemise tagab vaid korras majandus- ja rahanduskeskkond. Toetan igati erakonna tegevuse eesmärki, milleks on oma liikmete poliitiliste huvide väljendamine ning osavõtt riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamisest. Soovin olla Reformierakonna liikmetega ühes meeskonnas vajalike reformide ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Usun, et minu elukogemus aitab ühise eesmärgi saavutamisele kaasa.

Olen sündinud Ida-Virumaal ning olnud juba 30 aastat Jõhvi kodanik. Abikaasaga oleme abielus olnud 34 aastat ning meil on tütar, kellel on õigusteaduse magistrikraad, ja poeg, kes omab bakalaureusekraadi energeetika valdkonnas.

Hariduselt olen bakalaureusekraadiga jurist, kuid hetkel olen politseiametniku pensionil. Minu emakeeleks on eesti keel, aga valdan suhteliselt hästi ka vene keelt.

36 aastat tegelesin Ida-Virumaa avaliku korra kaitsmisega, täites korrakaitsetegevuses erinevaid funktsioone seoses süüteomenetluse toimingutega. Andsin selles töös endast kõik, et tagada elanike turvalisus, igaühe avalik kindlustunne ning võimalus oma õigusi, vabadusi ja kohustusi realiseerida.

Oma teenistust siseasjade osakonnas alustasin 1984. aastal reamehena patrullposti teenistuses. Alguses tegelesin avaliku korra tagamisega tänavatel, kuid mõne aasta pärast pakuti mulle tööd kriminaaljälituses, kus menetlesin kõiki kuriteoliike. 1994. aastal kutsuti mind tööle Eesti Vabariigi politseiameti keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude tõkestamise osakonda, kus töötasin juhtiva operatiivtöötajana. Alles 1996. aastal sätestati kriminaalkoodeksis kuritegeliku ühenduse mõiste ning jõustusid karistused kuritegeliku ühenduse juhtimise ja sellesse kuulumise eest. Meie meeskond uuris ja menetles kuritegelike rühmituste poolt toime pandud raskeid kuritegusid (mõrvu, väljapressimisi, “katusepakkumisi”, prostitutsiooni, narkootikumidega seotud kuritegusid jne), pidades kinni hulgaliselt grupeeringute liikmeid ja saates neid toime pandud kuritegude eest kohtusse. Suutsime tõsisemate organiseeritud kuritegude grupeeringute tegevuse ka lõpetada. Tean, mida tähendab päevast päeva pingelises olukorras töötamine ning erinevate otsuste tegemine nii kriisisituatsioonides kui ka igapäevatöös, kus on samuti vaja kiiret reageerimist ja otsustusvõimet.

2000. aastal muutsin oma eesmärke ja läksin tööle alles moodustatud keskkonnainspektsiooni, kus tegelesin looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmise kontrollimisega. Teostasin järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle kõikides valdkondades, sh metsa-, maapõue- ja kalakaitsega, jäätmekäitluse, pakendi- ja välisõhuprobleemidega. Rikkumiste avastamisel alustasin menetlust, lähtudes väärteo- või kriminaalmenetluse seadusandlusest. Osalesin ka keskkonnainspektsiooni uurimisosakonna kui uue struktuuriüksuse loomises. Olen menetlenud üht kõige suuremat keskkonnakahju tekitanud kuritegu EV kriminalistika ajaloos, milleks oli Sonda-Tapa raudteel toimunud ulatuslik reostus(ca 52 tonni ohtliku kemikaali lekkimine keskkonda).

Oma tegevusega panustasin ka mina keskkriminaalpolitsei ja keskkonnainspektsiooni väljakujunemisse nende algusaastatel.
Olen osalenud KKI Virumaa osakonna poolt asendusliikmena Ida-Virumaa kriisikomisjonis ning olnud Jõhvi Hariduse 16 KÜ juhatuse liige, Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni liige ning Jõhvi hooldekeskuse SA nõukogu liige.

Jõhvi elanikud on tülpimiseni väsinud eelmisel valimistel valitud volikogu liikmete omavahelisest nääklemisest ning pidevast võimuvahetusest. Juhul, kui Jõhvi juhtimiskriis peaks väljakujunenud olukorras jätkuma, on oodata Jõhvi taandarengut kõigis tema vormingutes.

Võimuvõitlust kasutavad ära mõnede parteide juhtkonnad, kes Jõhvi valla poliitilist situatsiooni kuritarvitades saadavad valimatult oma kodukonnast hüljatud parteikaaslasi siia Jõhvi valda juhtima. Juhtpositsioonidele saades kirjutavad nad juba enne neid planeeritud ja tehtud tööd enda saavutusteks. Oma oskamatu poliitilise tegevuse või suutmatusega võtta vastu vajalikke majanduslikke ja poliitilisi otsuseid on nad tekitanud Jõhvile ja tema elanikele olulist, kuid mõõdetamatut kahju. Valimiste eelsest tegevusest on näha, et millekski suutmatud ja arusaamatute teenete eest soositud võõrpoliitikud ei osale valimistel oma kodukohas, vaid trügivad pettusega Jõhvi vallas valimistele, kirjutades end fiktiivselt valda sisse ning omamata seega moraalset kandideerimisõigust.

Jõhvi väärib rohkemat ning vajab reforme. Seega olen valmis andma endast parima, et olukorda muuta.

Minu eesmärk on pöörata tähelepanu mõnedele vallas eksisteerivatele probleemidele ja tegeleda nende lahendamisega, et nüüdisajastada valla arengusuundi ning tagada ka hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning aidata seeläbi kaasa valla elanike arvu stabiilsena püsimisele. Tooksin välja oma nägemuse mõnede lahendamist vajavate probleemide ning võimalike lahenduste kohta.
Vananemine puudutab meist igaüht, sest me kõik saame elu jooksul vanemaks. Rahvastiku vananemise mõjude ja vanemaealiste vajadustega mittearvestamine võib tekitada hulga erinevaid sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis ei puuduta üksnes vanemaealisi, vaid erinevaid elanikkonna gruppe ning kogu ühiskonda. Meist kõigist sõltub ka see, kuivõrd eakasõbralik ja vananemist toetav on meie ühiskond. Olen viimasel ajal kokku puutunud inimestega, kes on kurtnud oma muret seoses lähedase haigestumisega dementsusesse. Meditsiinilisest kirjandusest lähtudes on dementsus sündroom, mis on tingitud aju orgaanilisest kahjustusest ning enamasti süveneb aeglaselt, kahjustades inimese intellektuaalseid võimeid. Üle 65-aastaste vanuserühmas on dementsuse levimus erinevatel andmetel 2–10%. 2021. aasta aprilli seisuga on Jõhvi vallas 11 227 elanikku, neist 31–59-aastaseid 4244 ning 60-aastaseid ja vanemaid 4033. Mulle teadaolevalt tegeletakse selliste inimestega Narva-Jõesuus (700 eurot kuus). Arvan, et ka meie piirkonnas oleks vaja antud teenuse osutamist. Statsionaarse või päevakodu vormis dementsuskeskuse loomine Jõhvi tooks kaasa vähemalt 10–12 uut töökohta.

Jõhvi linna mikrorajooni üheks suurimaks probleemiks on parklate puudumine kortermajade juures. Enamik autosid pargitakse puude vahele haljasaladele, millega kahjustatakse puude juuri ja lõhutakse muru. Valla poolt teostatav järelevalve ja koostöö korteriühistutega selle probleemi lahendamiseks ei ole piisav. Parklate rajamiseks on vaja välja töötada strateegiline arengukava ja koostada detailplaneering. Vald võib omalt poolt koguda andmeid autoparklate vajaduste kohta, aidata kaasa vajaliku dokumentatsiooni koostamisel ning konsulteerida korteriühistuid parklate rajamisel. Samas tuleb tähelepanu pöörata sellele, et hämaralt valgustatud või valgustamata parklad soodustavad kuritegelikku tegevust. Seega peaks vald parklatesse valgustuse paigaldamise võtma enda kanda. Kuna parklate ehitamise käigus tuleb maha võtta hulgaliselt puid, siis võiks vald oma kuludest katta ette jäävate puude raie ning raiejäätmete realiseerimise (sotsiaalprogrammiga võib kasutuskõlblikud raiejäätmed edastada tükeldatuna toetust vajavatele vanuritele). Samuti tuleks projektide raames vähendada ehitus- ja kasutuslubade summasid ning aidata organiseerida ja kuulutada välja ühishankeid.

Kuna kõikidel ei ole võimalik füüsiliselt minna linnaparki jalutama ja puhkama, siis võiks sel eesmärgil kasutusele võtta pikaajaliselt rakenduseta ja sisustamata mikrorajooni veevõtutorni juures oleva vaba valla maa, mille suhtes tuleks välja kuulutada ideekonkurss ja rajada sinna puhkeala.

Jõhvi vallale on koostatud Jõhvi valla arengukava 2021–2025 koos eelarvestrateegiaga aastateks 2021–2024. Arengukava käsitleb valdavalt Jõhvi linna, kuid paraku on linna territooriumi ressursid ja rakendamise võimalused otsa saamas. Koostatud arengukavas ja eelarvestrateegias on pööratud väga vähe tähelepanu vallas olevatele küladele, kusjuures mõnele külale ei nähta arenguks ette üldse rahalisi investeeringuid.

Jõhvi valla elamupiirkondade arendamise ja laiendamise soovi silmas pidades omab Kotinuka küla Pärna tänav tulevikus oma ligipääsetavuse ja olemasoleva tehnilise infrastruktuuriga suurt perspektiivi, kuid tuleb tõdeda, et seal puudub täielikult tänavavalgustus.

Eesti maapiirkondadesse rajatavast kiire interneti võrgustiku nimistust puuduvad paljud Jõhvi valla külad, sealhulgas Kotinuka Pärna tänav. Samuti on nimetatud piirkonnas halb mobiilside levi. Telefonioperaatorite poolt reklaamitav leviala ei vasta tegelikkusele. Jõhvi vald on juba väljastanud ehitusload Elisa Eesti AS-ile 28-meetriste antennimastide paigaldamiseks Jõhvi linna aadressile Narva mnt 150B ja Tammiku alevikkuaadressile Kastani tn 2B vastavalt põhiprojektidele nr 848 ja 849. Samuti väljastati ehitusluba 60-meetrise masti rajamiseks Jõhvi linna aadressile Tartu põik 5. Kotinuka küla piirkond vajaks samuti täiendavat mobiilside leviala tugijaama, mille saaks rajada vallale kuuluvale Pärna tänav 48 territooriumile, seal asuva tuletõrje veevõtukoha ja elektri transformaatori kõrvale. Kohalikud elanikud on probleemi lahendamiseks pöördunud erinevate sideoperaatorite poole, kuid kasutult. KOV-i sekkumine vastavasisulise kirja näol võiks aidata kaasa antud küsimuse kiirele lahendamisele. KOV ei kannaks sellega seoses mingeid finantskohustusi.

Ühistranspordi arengu määrab eelkõige teenuse vajadus (nt linnalähedased elamualad). Kuigi Jõhvi valla ülesandeks on korraldada vallasisest ühistransporti ja liiklust valla teedel ning tagada liikluskorraldusvahendite õige paigutus ja korrasolek, siis Kotinuka Pärna ja Tervise tänava elanikel puudub ühistranspordi kasutamise võimalus. Enamik Kotinuka inimestest peavad kasutama liikumiseks jalgrattaid, autosid või käima linnas jalgsi (ca 3-4 km). Kotinuka külas Pärna ja Tervise tänavatel elab piisav hulk potentsiaalseid ühistranspordi kasutajaid, mistõttu võiks seda väikese asustustihedusega piirkonda teenindada ühissõidukiliin Jõhvi keskusest kuni Tervise tänavani kas või suviti või korra hommikusel ja korra õhtusel ajal. See tagaks head elutingimused ka hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele ning aitaks kaasa sealsete elanike arvu püsimisele.

Üldjuhul sporditakse linnapargis, kuid paljud Jõhvi elanikud kasutavad kepikõnni harrastamiseks, jooksmiseks või koertega jalutamiseks ka Jõhvi-Uikala teed. Seega tuleks arendada sportimisvõimalusi ka teistes piirkondades. Teadaolevalt planeeritakse Jõhvi-Uikala tee ja Tallinn-Narva maantee ristmikule uut viadukti. Sellega seoses võiks rajada ka kergliiklustee jalakäijatele ja jalgratturitele, kas läbi Jõhvi äripargi (valdavalt RMK metsamaadele) või Kotinuka küla Pärna tänavat pidi Tervise AÜ-ni. Edasi saab liikuda mööda uut RMK poolt rajatud metsaväljaveoteed Kõrve-Toila teeni. Antud teesuunal on võimalik täiendavalt kasutada sportimiseks hulgaliselt RMK poolt hallatavaid ja linna lähedal asuvaid metsavahelisi teid, mis on tervisele kindlasti palju kasulikumad kui maantee- või linnaliiklusega saastatud tänavaäärsed teed. Samas võiks RMK-ga läbi rääkida ning võimalusel sulgeda talveks need metsaväljaveoteed, mida ei kasutata ning rajada sinna metsavahelised suusarajad. Paar loodusesse rajatavat parklat ning suusaraja ettevalmistamine ei nõua suuri finantsressursse.

Paljudes külades, sh Kotinuka külas asuvas Pärna ja Tervise tänava elamupiirkonnas puudub igasugune postiteenus, kuigi see peab olema tagatud kõikidele riigis, ka maapiirkonnas ja äärealadel, elavatele inimestele. Üksikutele sealsetele elanikele on mõned postkastid paigaldatud ca 2,5 km kaugusele Jõhvi-Uikala tee äärde. Eeltoodud probleemi lahendamiseks tuleks Jõhvi vallal lihtsalt Omniva poole pöörduda ning läbirääkimisi pidada. See ei vaja rahalisi investeeringuid, kuid tagab elanike jaoks elementaarse teenuse.

Loodan, et järgnevatel aastatel renoveeritakse teed mitte ainult linnas, vaid ka valla külades või ehitatakse sinna vähemalt tolmuvaba kattega teed ja paigaldatakse energiasäästlikud tänavavalgustid, millega suureneb piirkonnas elavate elanike turvalisus ning tagatakse elamute ning nende ümbruse hea jälgitavus. Samuti korrastatakse loodetavasti valla külades olevad tuletõrje veevõtukohad, taastatakse postiteenus, võimendatakse mobiilside leviala ning korraldatakse transporditeenus. See aitab parandada piirkonna mainet, tõstab elukeskkonna kvaliteeti ja soodustab naabruskondade tekkimist.

Soovisin liituda Jõhvi vallas Reformierakonna meeskonnaga, kuna loodan valimisvõitu. Jõhvi vajab reforme. Koos Reformierakonnaga taastame Jõhvi hea nime, kodurahu ning kontrolli valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste eelarvevahendite sihipärase kasutamise, finantsdistsipliinist kinnipidamise, arvestuse korraldamise, aruannete õigsuse ning materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite säilimise eest.
Loodan, et Jõhvi on meie toel lähiaastatel valmis saama sügispealinnaks.

231