Siim Kalda: Rajame südalinna külmutusega uisuväljaku Lõbusa Oti purskkaevu ümber
Nii nagu Tartus, loome Otepääle igatalvise uisuväljaku – avatud novembrist aprillini. Sellest saab kogukonna kohtumispaik ja uus traditsioon, kirjutab Siim Kalda.
Pehmete talvede tõttu ei saa enam loota loodusliku jääga platsile. „Olen ise aastaid keskväljaku kõrvale tasuta uisuväljakut teinud – öösiti jääd loonud ja lund lükanud. Pehmete talvede tingimustes ei ole see aga enam jätkusuutlik,“ ütleb Siim Kalda. Möödunud talvel tuli plats kolm korda otsast peale teha ja ikkagi jäi uisuhooaeg väga lühikeseks. Otepää kui Talvepealinn väärib stabiilset lahendust. Kui Tallinnas, Tartus ja isegi Rõuges on külmutusega uisuväljakud, miks peaks Otepää sellest ilma jääma? „Olen talvisel ajal Tartu raekoja platsil käies ikka mõelnud, et miks meil ei ole sama võimalust. Talvepealinn vajab jäägarantiiga ja kogukonda ühendavat uisuväljakut,“ lisab Kalda.
Lõbusa Oti purskkaevu ümbrus on uisuväljaku jaoks ideaalne asukoht, sest see asub linna südames ja seob väljaku olemasoleva linnaruumi elavusega. „Uisuväljak on atraktsioon, mida naudivad nii kohalikud pered kui ka meie piirkonna külalised. See loob keskväljakule hoopis teistsuguse talvise meeleolu – kõlab muusika, plats on valgusega dekoreeritud ning on rõõm vaadata, kuidas inimesed seal uisutavad,“ ütleb Kalda. Praegu on keskväljakul talvisel ajal vaid kuusk. Külmutusega uisuväljak tooks sinna elu, värvi ja liikumist – samamoodi nagu Tartus on raekoja platsil uisuväljak ümber skulptuuri Suudlevad tudengid. „Meie saame luua oma erilise lahenduse – uisuväljak ümber Lõbusa Oti purskkaevu. See on atraktsioon, mis püüab pilku ja millest räägitakse,“ lisab Kalda.
Planeeritav uisuväljak oleks umbes 600 m² suurune – just paraja mõõduga, et pakkuda rõõmu nii lastele, peredele kui ka harrastajatele. Kujundus võib olla traditsioonilise kujuga või luua midagi omanäolist, sest kaasaegne külmutustehnoloogia annab palju loovust võimaldavaid lahendusi. „Oluline on, et väljak oleks eriline ja sobituks Otepää südalinna ilmega – see võib olla meie talvine visiitkaart,“ ütleb Kalda. Külmutusega uisuväljak võimaldab hoida jääd stabiilsena kogu hooaja vältel – alates novembrist kuni aprillini. See tähendab kuni kuue kuu pikkust kindlat talveatraktsiooni, sõltumata ilmast.
Uisuväljaku rajamise maksumus on hinnanguliselt 400 000 eurot. Rahastuslahendusi on mitu. Üks variant on katta see vallaeelarvest, kuid arvestades investeeringu suurust oleks mõistlik otsida laiemat koostööd. „Võimalus on kaasata erakapital või investor, kas siis osaliselt või terves mahus, kes on valmis võtma enda kanda nii esialgse investeeringu kui ka igapäevase haldamise,“ selgitab Kalda. Oluline on vaadata ka riigi ja Euroopa Liidu toetusvõimalusi, mida saab sellise avaliku ja kogukonda teeniva rajatise puhul kindlasti osaliselt kasutada.
„Minu jaoks tähendab see, et Otepää süda tuksub talvel täie jõuga. Kui purskkaevu ümber tekib jää ja inimesed kogunevad sinna uisutama, siis see on märk, et Talvepealinna tiitel on päriselt sisustatud,“ rõhutab Kalda. Uisutamine on üks klassikalisi ja kõige peresõbralikumaid talveatraktsioone – see on midagi, mida saavad nautida nii lapsed, noored kui ka eakad. Külmutusega uisuväljak pakub garantiid – see töötab ka siis, kui looduslikku lund on vähe või külmakraade napib kunstlume tootmiseks. See tähendab, et Otepääl on alati olemas üks turvaline ja kindel talvemagnet, mis loob rõõmu kohalikele ja jätab külalistele meelde, miks Otepää on just Talvepealinn. Kui loome koha, kuhu inimesed igal talvel kokku tulevad, siis ehitame midagi palju enamat kui vaid uisuväljak – me ehitame kogukonda ja kindlustame Otepää tuleviku.
Juhime hoolivalt ja tulevikku vaatavalt, keskendudes sellele, mis päriselt loeb.