Olev Matt: Neitsijärve puhastamise võimalused

Minu käest on korduvalt küsitud, kas Neitsijärve on võimalik puhastada. Otsisin erinevatest allikatest Neitsijärvega seotud uurimistöid. Keskkonnainvesteeringute Keskusest õnnestus saada käesoleval aastal OÜ Maves poolt koostatud töö: Neitsijärve reostuskoormuse uuring. Minu artikkel refereerib antud tööd, kirjutab Otepää Vallavolikogu liige ja hüdrotehnikainsener Olev Matt.

Neitsijärv paikneb Pühajärvest vahetult põhja pool ja on järvekaskaadi Kurnakese-Jaanuse-Kukemäe-Neitsijärv viimaseks lüliks. Pühajärv on nõrga veevahetusega veekogu ja ligikaudu kolmandiku oma veest saab nimetatud kaskaadi kaudu.

Neitsijärve ametlikud andmed (Keskkonnaagentuur, 2020): tegemist on limnoloogilise tüübi alusel loodusliku makrofüüdijärv ehk suurtaimerikka järvega. Järvel on väike keskmine sügavus, suur vee mineraalsus, pidev vaba CO2 puudumine suvel ja tugevalt aluselise reaktsiooniga (kõrge pH) vesi.  Kaldajoone pikkus 1308 m, laius 240 m,  pikkus 380 m, maksimaalne sügavus 2,1 m, veepeegli pindalaga ca 8 ha.

Kurnakese-Jaanuse-Kukemäe-Neitsijärve-Pühajärve järvekaskaad.

Neitsijärve võimalikke noorendusmooduste leidmiseks uuriti põhjalikult järve setteid, vett ja elustikku 1999. aastal. Neitsijärve sette paksuse mõõtmised tehti 7-8.09.2020. Kokku puuriti käsipuuriga järve settesse 25 puurauku. Sette peal oleva vee kogumahuks saadi 113 435 m3. Veesamba keskmine paksus on 1,7 m, järve sette kogumahuks 289 673 m3, sette keskmine paksus on 5,2 m.

Neitsijärve kehv veekvaliteet on oht Pühajärvele

2019 ja 2020. a kogutud veeproovide analüüsitulemuste järgi on võrreldes Pühajärve veega Neitsijärve väljavoolus suurem nii üldlämmastiku, üldfosfori, BHT5, NH4 sisaldus ning madalam hapniku sisaldus. On selge, et halvema kvaliteediga Neitsijärve vesi mõjutab ka Pühajärve veekvaliteeti, kuhu Neitsijärv suubub.

UURINGUTE JÄRELDUSED JA TEGEVUSKAVA

Neitsijärve tervendamine on oluline kõrval paikneva Pühajärve kaitseks. Neitsijärve seisund on halb, mistõttu on vaja ette võtta meetmed olukorra parandamiseks. Järve tervendamine on ka I prioriteediks Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavas. Tervendamise vajadusele on juhitud tähelepanu ka 1999. aastal läbi viidud riikliku väikejärvede seire aruandes.

Setete eemaldamine

Sette eemaldamine (Siseveekogud, 2020) on kapitaalne, kuid samas kulukas meetod. Probleemiks on ka sette paigutamine või kasutamine. Sette eemaldamine pumpadega võib tehniliselt olla erinev. Neitsijärve puhul võib olla üheks võimaluseks ka järve tühjendamine ja seejärel sette eemaldamine. Kaasajal kasutatakse ka nn geokottide meetodit, kus sete pumbatakse kaldal paiknevatesse plastikust kottidesse, sete veetutatakse ja kotid transporditakse utiliseerimiseks vajalikesse kohtadesse. Kõik nimetatud meetodit vajavad põhjalikku inseneride eeltööd, maksumuste arvutamist optimaalse meetodi valikul.

RIPLOX meetod

RIPLOX on kombineeritud tervendusvõte fosfori resuspensiooni vähendamiseks ja setetes oleva orgaanilise aine oksüdeerimiseks denitrifikatsiooni abil. RIPLOXi puhul töödeldakse setete pindmist kihti kaltsiumnitraadi, raudkloriidi ja lubjaga. Raudkloriid lisatakse setete fosfori sidumisvõime tõhustamiseks. Raudkloriidi lisamisel võivad setted muutuda väga happeliseks (pH <3) ja kuna denitrifikatsiooni sellistes tingimustes sisuliselt ei toimu, siis on vajalik aluse lisamine (lupjamine), et saavutada optimaalne pH (vahemikus 7–7,5). Edasi lisatakse kaltsiumnitraat, et suurendada setete redokspotentsiaali ning intensiivistada denitrifikatsiooniprotsesse, mille tulemusena lagundatakse setete orgaanilist ainet. Denitrifikatsiooni positiivseks küljeks on selle toimumine redokspotentsiaalivahemikus, kus raud on veel oksüdeeritud kujul ning seob tõhusalt fosforit.

RIPLOX meetodi kasutamist katsetati laboris edukalt 1999. a, kuid seda katset peaks taas kordama.

Biomanipulatsioon

Biomanipulatsioon on järvede tervendamise meetod, mis seisneb järve toiduahelasse kuuluvate elustikurühmade arvukuse vahekorra reguleerimises, kui ahela erinevate „lülide” vaheline seos on katkenud või ebatõhus. Meetodi peamine eesmärk on vähendada ahela allosas oleva fütoplanktoni arvukust. Selle saavutamiseks võib mõjutada toiduahelat kas ülalt-alla, suurendades fütoplanktonit toiduks tarvitava taimtoidulise zooplanktoni hulka või alt-üles, vähendades fütoplanktonile kättesaadavat toiteainete, eelkõige fosfori hulka setetest. Selgeveelises seisundis domineerib veesisene taimestik, vee läbipaistvus on suur ja toiteainete sisaldus vees madal. Hägusaveelises seisundis domineerib fütoplankton, vesi on vähese läbipaistvusega ning toiteainete sisaldus kõrge.

Kõige tulemuslikum oleks ülaltoodud kolme meetodi kombineerimine

Neitsijärve vähemalt heas seisundis talitlus oleks tagatud, kui sellest kujundada fütoplanktoni domineerimisega järv, st kus oleks avavee osa ja sellega proportsioonis litoraali osa (ökoloogiline sügavusvöönd järvede kaldapiirkonnas veetaseme ülapiiri ja põhjataimestiku levikusügavuse vahel). See tagaks ka mitmekesised elupaigad ja elustiku, säilitades kasvuvõimalused paljudele liikidele.  Samas peab olema järve keskmine sügavus 3 m. Kuna varasemad uuringud on näidanud, et ka sügavamad settekihid on fosforirikkad, peaks mitte ainult pealmist setet eemaldama, vaid ka allesjäävaid setteid töötlema kas koagulantidega või RIPLOX meetodiga. Järve 3 m sügavuse saavutamiseks on vaja eemaldada keskmiselt 1,3 m paksune settekiht. Eemaldatava sette mahuks on hinnanguliselt 86 530 m3. 1 m3 sette eemaldamise maksumus on orienteeruvalt 6 eurot/m3, seega ca 520 000.- eurot.

Edasise tegevusena on vaja koostada Neitsijärve tervendamise projekt, millega antakse täpsemad suunised järve tervendamiseks koos valitud meetoditega. Järv asub Otepää linnu- ja loodusalal, mistõttu on vaja läbi viia keskkonnamõjude hindamine ja Natura asjakohane hindamine. Tervendamise projektiga ja KMH-ga kaasatakse erinevad huvipooled. Tervendamise projekti ja KMH maksumus on orienteeruvalt 50 000.- eurot.

Neitsijärve seisundi parandamine käib ilmselgelt Otepää vallale üle jõu. Kuna riik läbi Keskkonnaameti on majandustegevusele meie vallas seadnud rohkelt piiranguid võiks Kliimaministeerium ja Kekkonnamet väikseks kompensatsiooniks meile investeerida ja aidata Neitsijärve puhastada.