Olev Matt: Mis juhtus Otepää valla üldplaneeringuga?

Otepää Vallavolikogu algatas valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise 18.10.2018 otsusega nr 1-3/58, seega peaaegu 7 aastat tagasi. Uut Otepää valla üldplaneeringut pole siiani kehtestatud, kirjutab volikogu liige, endine ÜP juhtgrupi liige Olev Matt.

Miks üldplaneering on tähtis?

Olen inimestelt kuulnud, et mis tähtsust Otepää valla üldplaneeringul (ÜP) on, mina teen omal maal mis tahan, kahjuks või õnneks nii see pole. Üldplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mis peab arvestama varem kehtestatud  riiklike ja maakondlike planeeringutega. Üldplaneering kehtestab üldised maakasutuse reeglid – määrab maale sihtotstarbe, mõnel juhul ka kõrvalotstarbe, tsoneerides piirkonnad maakasutuse järgi: maa-tulundusmaa, elamu-, tööstus-, puhkemajandus-, põllumajandus-, mäetööstus-, transpordimaa jne. Maa sihtotstarbest sõltub maa maksumäär ja sellest omakorda sõltub arve suurus, mis maaomanikul tuleb maa eest tasuda. Maamaks laekub täies ulatuses kohalikule omavalitsusele.

ÜP määrab piirkondade kaupa: Otepää kesklinn, linna äärealad, suuremad asulad, nagu Puka, Sangaste, Keeni, Nõuni, Sihva, suuremad külakeskused ning hajaasustuse üldised ehitustingimused (lubatud hoonete alune pind, hoonete arv kinnistul, kõrgus ja ehituse stiil, nagu katusekalle ja hoone viimistlus jne). Üldplaneering sätestab parkimise põhimõtted, määrates vajaliku parkimiskohtade arvu rajatavatele ühiskondlikele hoonetele, korterelamutele ning eramutele.

ÜP määrab ära teede kasutuse väljaspool riigi- ja vallateid, määrab  osa erateid avaliku kasutusega teedeks, kehtestades vajadusel sundvaldused, mis peab tagama tee kasutamise õiguse kõigile kodanikele ja sõidukitele. Samas võtab omavalitsus tee avalikuks määramisega ka tee korrashoiu  kohustuse.

ÜP lepib kokku maaomanikega nende kinnistuid läbivate tähtsamate sporditeede ja radade (ka suusarajad) kasutuse. Eramaadel asuvate vaatamisväärtuste ning turismirajatiste (puhke- ja lõkkekohad, kiiged jne). Kooskõlastab omanikega ligipääsud veekogude kallasradadele ning määratleb veekogude äärsed avalikud supluskohad. Lepib maaomanikega kokku ühiskondlikku huvi pakkuvate vaatekoridoride asukohad ning nende säilitamise ja korrashoiu reeglid. ÜP annab võimaluse määrata korrastuskohustusega alad, mis tagaks linnalähedaste RMK-le kuuluvate metsade korrastamise ja nende kujundamise parkmetsadeks. Kuna suur osa Otepää valla territooriumist kuulub loodusparki on kaalukas kaasarääkija ka Keskkonnaamet, kellega tuleb ÜP kooskõlastada. Lisanduvad veel hulk  riigiasutusi, kes peavad üldplaneeringu heaks kiitma.

Maakondlikust planeeringust lähtuvalt täpsustab valla üldplaneering väärtuslike maastike, rohevõrgustike, sinivõrgustike, väärtuslike põllumajandusmaade ning kõrgendatud avaliku huviga metsaalade asukohad ja piirid. Kõigil eelpool toodud aladel kehtivad omad reeglid ning majandus- ja ehitustegevusele on seatud erinevad piirangud.

Lisaks kaardistatakse üldplaneeringuga kultuuriväärtuslikud objektid, miljööväärtuslikud alad ja objektid. Samuti tehnilise otstarbega alad ja objektid (päikesepargid, tuulikud, puhastusseadmed, puurkaevud jne). 

Täna kehtib Otepää valla territooriumil viis erinevat ja erineval ajal kehtestatud üldplaneeringut.

1. Otepää valla üldplaneering, kehtestatud  01.10.2013. a määrus nr 1-6-14.                                        

2. Palupera valla üldplaneering, kehtestatud  20.12.2011. a otsus nr 1-1/25.                                       

3. Puka valla üldplaneering, kehtestatud 22.06.1999. a määrus nr 17.                                                       

4. Puka aleviku osaüldplaneering, kehtestatud 24.01.2002. a määrus nr 1.                                               

5. Sangaste valla üldplaneering, kehtestatud 20.06.2006. a otsus nr 33.

Veidi kronoloogiat

18.10.2018 (peaaegu 7 aastat tagasi) algatab Otepää Vallavolikogu Otepää valla uue üldplaneeringu. Eelmisel valimisperioodil tegeleti Otepää valla üldplaneeringuga ja sellest valmis esimene versioon. Pärast 2021 aasta kohalikke valimisi asuti Otepää valla üldplaneeringuga taas tegelema.   

30.01.2022 asub ÜP tegelema volikogu planeerimiskomisjon eesotsas Rein-Eerik Jõe.      

10.03.2022 vallavalitsus lepib kokku ÜP koostamise ajakava ja pikendab lepingut osaühinguga Kobras.

Kuna planeerimiskomisjonile käis ÜP koostamise koordineerimine ilmselgelt „üle pea“, siis moodustati üldplaneeringu koostamiseks juhtgrupp eesotsas abivallavanem Raivo Kaldaga, liikmed Kalev Kepp, Neeme Kaurov, Vello Vou, Riina Savisaar ja mina (Olev Matt). Eksperdina oli kaasatud  Aleksander Sven Esse, kellega ajavahemikuks 11.09.23 – 31.12.23 sõlmiti ÜP juhtimise käsundusleping. Loomulikult olid kaasatud ÜP koostaja ettevõtte Kobras erinevad töötajad. ÜP juhtgrupi koosolekud toimusid iganädalaselt. Töötasime peatükkide haaval läbi kogu ÜP seletuskirja täiendades ja muutes seda.

21.09.22 – 10.10.22 toimusid ÜP kaasamiskoosolekud Otepääl, Sangastes, Nõunis, Keenis, Pukas, Vidrikel ja Pilkusel. Maaomanikud, kelle õigusi üldplaneering puudutas said personaalsed kutsed. Juhtgrupp ja Kobras OÜ jätkas tööd üldplaneeringuga kaasamiskoosolekutelt saadud sisendiga.

28.06.2023- 04.07.2023 toimusid Otepää valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikud arutelud Otepääl, Sangastes, Pukas ja Nõunis.

Üldplaneeringusse viidi sisse muudatused avalikel aruteludel saadud ettepanekute põhjal. 14.09.23 algasid arutelud ametiasutustega, esimesena kohtuti Keskkonnaametiga.

01.12.2023 vallavanem Jaanus Barkala andis korralduse muuta vallavalitsuse juhtgrupi töökorraldust ja koosseisu. Juhtgruppi määrati vallavolikogu planeerimiskomisjoni esimees Rein-Eerik Jõe. ÜP juhtgruppi asus juhtima abivallavanem Andres Arike.

2024 jaanuaris toimusid uue juhtgrupi koosolekud, kus R.E. Jõe soovis muuta ÜP siiani kokkulepitut ja nõudis Otepää kesklinna osa struktuurplaani koostamist.

14.02.2024 laekusid üldplaneeringule tollase koalitsiooni ettepanekud (korraldused). 

Kes kaaperdas Otepää valla uue üldplaneeringu?

08.03. 2024 toimus juhtgrupi koosolek, kus lepiti kokku, et planeerimiskomisjon ja koalitsioon lepivad omavahel kokku tiheasustusala laienduse, vastus pidi jõudma juhtgruppi 12.03.2024, vastutav oli R.E. Jõe.

01.04.2024. pidi Vallavalitsus leidma eksperdid, kes teevad analüüsi üldplaneeringu ehitustingimustele kesklinnas ja kontaktvööndis ning eksperdid pidid tegema oma ettepanekud üldplaneeringu kesklinna ja kontaktvööndi ehitustingimustele 01. 05.2024. Vastuseid ei tulnud!

15.07.2024 on ametis abivallavanem Rein-Erik Jõe, kelle põhiliseks tööülesandeks sai Otepää valla ÜP koostamise lõpule viimine.

Järgnes vaikus, millele järgnes lootusekiir, et Otepää valla ÜP liigub edasi.

03.02.2025. kirjutab abivallavanem R.E. Jõe volikoguliikmetele: Vallavalitsus kutsub kokku töörühma, mille ülesandeks on üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamisele mineva versiooni sisuline üle vaatamine. Töö eesmärk on tagada kvaliteetne ja põhjendatud planeeringulahendus ning sujuv kommunikatsioon vallavalitsuse ja volikogu vahel. Palume huvilistel oma osalemissoovist teada anda hiljemalt 10.02.2024 e-posti teel aadressil rein-erik.joe@otepaa.ee.

Pikk-pikk vaikus! Töörühmaga liituda soovinutega ei võetud isegi ühendust. Töörühma ei moodustatud.

21.08.2025 toimunud Otepää vallavolikogu istungil oli informatiivse punktina päevakorras ülevaade ÜP tööprotsessi hetkeseisust. Abivallavanem Rein-Erik Jõelt volikoguliikmed midagi asjalikku ei kuulnud. Esitati järjekordne ebareaalne ajagraafik.

Olen osalenud kõigil minule teda antud ÜP koosolekutel ja olen seda teinud  enda isiklikust ajast 3 aasta jooksul, kokku sadu tunde, et kaasa aidata Otepää valla üldplaneeringu valmimisele. Minul ja väga paljudel Otepäälastel on küsimus:

Kui palju on üldplaneeringu koostamine Otepää inimestele maksma läinud? Miks ei ole inimesed, kes on maksumaksja palgal oma tööd teinud?

Kahjuks pole see ainult otsene rahaline kulu, vaid tänu segadustele on ära jäänud investeeringud Otepää valda, tulemata on jäänud meile ka uued maksumaksjad.