Mari Mõttus: Tõstame kogukonna teadlikkust kriisidega toimetulekul
Kriisid võivad meid tabada ootamatult ja väga erineval kujul – alates pikemast elektrikatkestusest või tugevast tormist kuni maastikupõlengute, üleujutuste, küberrünnakute või ka laiemate julgeolekuohtudeni. „Kui kogukonna liikmete teadlikkus on kõrgem, on ka toimetulek kriisides sujuvam ja turvatunne suurem,“ rõhutab Mari Mõttus.
Otepää vald on olnud seni turvaline ja rahulik paik. Just seetõttu kipub ohu tunnetus olema nõrk ning valmistumist kriisiolukordadeks alahinnatakse. Näiteks kortermajade elanikud ei ole enamasti läbi mõelnud, kuidas käituda pikema elektrikatkestuse ajal, ega ole valmis pannud kriisikotti, mida vajadusel kaasa võtta. See on märk, et teadlikkuse ja praktilise valmisoleku kasvatamiseks on vaja teha rohkem.
Vald saab siin palju ära teha koostöös Päästeameti ja Naiskodukaitsega. Koolitused külakeskustes, praktilised kriisiõppused ja selged käitumisjuhised aitaksid igaühel paremini mõista, mida kriisiolukorras teha. „Päästeametil on olemas vajalikud infomaterjalid ja juhendid – vaja on need tuua inimesteni lihtsas ja arusaadavas vormis,“ ütleb Mõttus.
Oluline roll on ka kogukondadel endil. Külad võiksid kaardistada, millised majapidamised vajavad kriisiolukorras abi ja millised saavad omakorda teisi aidata. Selline teadmine loob tugevama „õlatunde“ ja aitab kriisis kiiremini lahendusi leida.
Parem teadlikkus ja valmisolek ei ole kasulik ainult suurte kriiside ajal. See parandab ka igapäevaelu turvatunnet – teadmine, et vajadusel ollakse valmis, annab kindlust ja rahulolu. „Kui jõuame koolituste ja aruteludega igasse külla ning iga inimeseni, kasvab kogu kogukonna kindlustunne,“ lisab Mõttus.
Mari Mõttuse jaoks on see teema sügavalt isiklik. „Olen ise läbinud mitmeid koolitusi ja tunnen, et koos oma tugivõrgustikuga saan ja tahan panustada kogukonnas turvatunde suurendamisse,“ ütleb ta.
Juhime hoolivalt ja tulevikku vaatavalt, keskendudes sellele, mis päriselt loeb.