Kaija Kõiv ja Heikki Kadaja: Selgitame välja Otepää valla hariduselu tegeliku seisu ja uuendame haridusstrateegia
Vajame selget pilti kogu hariduse hetkeseisust ja arengupotentsiaalist. Praegune passiivsus viib koolide tasapisi hääbumiseni – seda me ei luba juhtuda. Peame kasutama ajakohastatud riikliku õppekava võimalusi, piirkonna tugevusi, kohandama iga kooli iseloomu ja (õppe-)eesmärke ning uuendama nende väärtused, visioonid ja sihid nii, et need lähtuksid kogukondade eripäradest ja ootustest.
Otepää valla arengukavas on seatud eesmärgiks kvaliteetse hariduse pakkumine ning üheks hüppeks just haridusvõrgu ja -korralduse analüüsimine koostöös kogukondadega. Täna on meil üks gümnaasium, kolm põhikool-lasteaeda, üks lasteaed mitmes majas ja Audentese spordigümnaasiumi filiaal. Koolid on omakeskis teinud palju tööd – arendanud õpikeskkonda ja hoidnud oma nägu. Kuid suurem tervikpilt ja järjepidev suund puudub.
„Ilma selge plaani ja kokkulepeteta liigume edasi juhuslike otsustega. See tähendab, et arengut ei juhtu ja mõni kool võib samm-sammult hääbuda,“ ütleb Heikki Kadaja. „Hariduse arendamiseks on vaja ausalt analüüsida olukorda, määratleda kuhu tahame liikuda ja leppida kokku tegevused. Alles siis saame tagada suunatud arengu ja usalduse meie koolide vastu.“
Sama rõhutab Kaija Kõiv: „Strateegia ei ole ainult dokument – see on visioon ja tööriist, mis tagab, et haridus areneb sihikindlalt ja kooskõlas kogukonna vajadustega. See loob kindlustunde peredele, õpetajatele ja koolidele, et just meie vallas saab laps parima hariduse.“
Uue strateegia loomise alguspunkt on aus olukorra kaardistus: kui palju on õpilasi ja õpetajaid, milline on taristu, kuidas liigub transport, kuidas hinnatakse õpitulemusi, mida arvavad noored ja lapsevanemad. „Me peame alustama täiesti nullist – koguma andmed, arvamused ja kogemused. Alles siis saame seada reaalsed eesmärgid,“ selgitab Kõiv.
Ka koolide identiteet ja piirkondlik eripära peavad strateegias selgelt kajastuma. „Meie koolid on ajalooliselt kasvanud koos kogukondadega ja peavad jätkama oma näo kujundamist,“ märgib Kadaja. Kaija Kõiv toob konkreetseid näiteid:
- Keeni Põhikooli tugevuseks on ettevõtlikkus ja kogukonnaga koostöö, kuid vajab tihedamat seost rukkikrahvi, A. Gailiti ja muu piirkondliku pärandiga;
- Puka Kool saab taas tõsta esile sidemeid Võrtsjärve piirkonnaga, kogukonnaliikumistega ja rahvusvahelisel tasandil;
- Pühajärve Põhikool on arenev Roheline Kool looduse keskel;
- Otepää Gümnaasiumis siduda õpe ettevõtluse, spordi ja turismiga.
„See tähendab, et kool ei ole ainult õppeasutus, vaid elab ja hingab koos oma kogukonnaga,“ ütleb Kõiv.
Haridusstrateegia ei tohi jääda riiulisse seisma. „Et see päriselt tööle hakkaks, tuleb kaasata koolide juhid, õpetajad ja kogukonnad mitte ainult kirjutamisse, vaid ka elluviimisse. Igal sammul peavad olema vastutajad ja mõõdetavad eesmärgid,“ rõhutab Kadaja.
„Kui haridussüsteem on terviklikult planeeritud, muutub vald atraktiivsemaks nii peredele kui ka õpetajatele. See annab piirkonna noortele paremad võimalused ja tagab, et vald jääb elujõuliseks ja arenevaks,“ ütleb Kõiv.
„Mina olen seotud hariduseluga kogu elu – õppinud ja õpetanud Puka koolis, minu lapsed on õppinud siin ja Otepää Gümnaasiumis. Just seepärast tean, kui tähtis on, et hariduses tehakse otsuseid teadmiste, mitte juhuse pealt,“ ütleb Kadaja. Kaija Kõiv lisab: „Soovin vältida olukorda, kus hariduses tehakse muudatusi kõhutunde või isiklike ambitsioonide põhjal. Strateegia peab põhinema teadmisel, kogemusel ja kogukonna vajadustel.“
Uuendatud haridusstrateegia annab meile võimaluse seada sihid, mis hoiavad koolid elus ja arenevana, sidudes igaühe tugevused ja kogukonna ootused. See on samm, mis määrab Otepää tuleviku.
Juhime hoolivalt ja tulevikku vaatavalt, keskendudes sellele, mis päriselt loeb.