Sillart ja Kukk: Unustatud maakoolid? Saaremaa haridusvõrk vajab ühtset lähenemist

Saaremaa valla värskelt uuendatud arengukava kohaselt on üks meie neljast KENAst põhiväärtusest ennetamine: „Mida rohkem on võimalik probleeme ette näha ja tegeleda nendega koheselt algfaasis, seda tõenäolisemalt lahendatakse need mõistlike ressursikuludega ja suuremaid kriise vältides.“ See põhimõte pole pelgalt probleemide lahendamine, vaid teadlik investeering tulevikku. Hariduses on see eriti oluline, sest iga otsus, mille täna teeme, kujundab noorte eluteed ja mõjutab kogu kogukonna arengut aastakümneteks. Paraku on Saaremaa valla koolivõrk olnud valupunktiks juba aastaid, kirjutavad Kristi Sillart ja Kalle Kukk.

Valla arengukava seab üheks strateegiliseks eesmärgiks kaasaegse ja energiasäästliku taristu arendamise. Saaremaa vald haldab ligikaudu 125 000 ruutmeetri suurust avalikku taristut, millest enam kui poole moodustavad haridusasutused, nagu koolid ja lasteaiad. Paljud neist vajavad aga renoveerimist või suisa põhjalikku ümberehitust.

Viimastel aastatel on maakoolid jäänud linnainvesteeringute varju, kuigi ka nendes kogukondades elavad lapsed ja pered väärivad sama kvaliteetseid võimalusi kui linnas. Kui me jätame maapiirkonnad tähelepanuta, kaotame palju enamat kui lihtsalt hooned – riskime kogukonna usalduse murenemise ja sidemete nõrgenemisega. Maakoolid on kohaliku elu süda ja hing ning nende toetamine on otseselt seotud Saaremaa elujõulisuse ja tuleviku kindlustamisega. Seda enam, et Saaremaa valla loomisel, mille seitsmes aastapäev möödus hiljuti, oli üheks eesmärgiks tagada kvaliteetsed teenused ühtlaselt kogu saarel.

Sel aastal hindas vallavalitsus oma hooneid viiepallisüsteemis, kus keskmiseks hindeks kujunes 3,48. Halvas seisukorras on 18% hoonetest, rahuldavas 38%, heas 27% ja väga heas 18%. Murettekitav on see, et suur osa halvas ja rahuldavas seisus hoonetest on seotud hariduse, kultuuri ja halduse valdkondadega – valdkondadega, mis mõjutavad otseselt kogukonna elu ja tulevikku.

Kuigi praegused eelarvelised investeeringud on peaaegu olematud, seab arengukava siiski ambitsioonikaid eesmärke. Plaanis on täita riiklikud energiatõhususe ja renoveerimise eesmärgid, vähendades energiatarbimist 1,9% aastas ning renoveerides igal aastal vähemalt 3% valla hoonete kogupindalast. Samuti soovitakse parandada hoonete üldist seisukorda, eesmärgiga tõsta keskmine hinne aastaks 2035 tasemele 4 ja vähendada hoonete kogumahtu 15%.

Haridusasutuste seisukorda kajastav tabel näitab, et alla 4-palliseks hinnatud hoonete hulgas on valdavalt maapiirkondade koolid ja lasteaiad, aga ka mõned linnapiirkonna asutused, nagu Nooruse kool ning Täiskasvanute Gümnaasiumi ja Kunstikooli ühishoone.

Viimastel aastatel on tehtud suuremahulisi haridusinvesteeringuid Kuressaare linnas, mis on olnud vajalik ja oluline, kuna linna koolid pakuvad kvaliteetset haridust ja kaasaegset õpikeskkonda suurele hulgale õpilastele. Samas tuleb tõdeda, et tervikuna vaadates on maakoolide ja -lasteaedade olukord murettekitav. Paljud neist seisavad silmitsi halveneva infrastruktuuri ja vananenud õppekeskkonnaga, mis vajab hädasti uuendamist. Kuigi linnainvesteeringud on aidanud parandada tingimusi Kuressaares, ei tohi unustada, et kvaliteetne haridus peab olema kättesaadav ka väiksemates kogukondades. Maakoolid ja -lasteaiad on kohalike kogukondade südameks, pakkudes lastele haridust kodu lähedal ja hoides maapiirkondi elujõulisena.

Maakoolide ja -lasteaedade olukorra parandamiseks on vaja juba järgmisel aastal alustada projekteerimist kõige kehvemas seisus olevate hoonete puhul. Esiteks tuleks keskenduda umbes kümnele hoonele, mille seisundihinne on alla 3,7, samas kui paremas seisus hoonete uuendamine võiks jääda järgnevate aastate plaanidesse. Ehitustööd nõuavad märkimisväärseid ressursse, mida praegu napib, kuid projekteerimisega alustamine on teostatav ja vajalik samm, mis valmistab meid ette tulevasteks investeeringuteks, sealhulgas rahastustaotluste esitamiseks, kui vastav toetusmeede avaneb.

Ei tohi tekitada ekslikke ootusi, et kõik nimekirjas olevad hooned vajavad ulatuslikku ja miljoneid maksvat renoveerimist. Paljudel juhtudel piisab sanitaarremondist, mis on odavam ja kiiremini teostatav. Hooned, mille seisundihinne on vahemikus 3,0–3,9, on rahuldavas seisukorras ja vajavad peamiselt elementaarset hooldust.

Seega haridushooned, mille seisundihinne on 3,7 või kehvem ning mille projekteerimisega viivitamatut alustamist peame vajalikuks, on Laimjala lasteaed-kool, Kihelkonna lasteaed-kool, Lümanda tehnoloogiaõpetuse hoone, Salme kool, Kuressaare Nooruse kool, Pihtla lasteaed-kool, Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi ja kunstikooli ühishoone, Kaarma laagrikeskus, Kärla kool ja Pöide kool.

Eelarvedistsipliin on oluline, mistõttu peab iga rahastusettepanek olema hoolikalt kaalutud ja põhjendatud. Arvestades järgmise aasta tulumaksu prognoosi, käesoleva aasta eeldatavaid laekumisi ning Saaremaa valla eelarvestrateegias hariduse investeeringuteks aastateks 2027-2028 ettenähtud neli miljonit eurot niinimetatud sidumata rahana, on võimalik leida vahendeid projekteerimistööde alustamiseks juba järgmisel aastal ning jätkata edaspidigi. Nimelt on järgmise aasta eelarve eelnõus üksikisiku tulumaksu oodatav laekumine umbes ühe miljoni euro mahus alaprognoositud.

Kuid investeeringud hoonetesse ei tohi olla ainsaks eesmärgiks. Parandused taristus peavad käima käsikäes tugeva haridussüsteemi loomisega, kus koolid pakuvad kaasaegset õpikeskkonda ja vastavad nii õpilaste kui ka õpetajate vajadustele. Eriti oluline on keskenduda lasteaed-algkoolide arendamisele, eluliste ja sotsiaalsete oskuste õpetamisele ning motiveeriva õhkkonna loomisele.

Kui soovime Saaremaa haridust tõeliselt tugevamaks muuta, peame astuma konkreetseid samme, mis tagavad igale lapsele võrdsed võimalused, sõltumata elukohast. See nõuab läbimõeldud ja õigeaegseid otsuseid, mis aitavad luua jätkusuutliku ja kaasaegse haridusvõrgu.