Regina Suik: Iga laps väärib professionaalset juhendamist
Suvi kestab, kuid sügise lähenemist on tunda – koolide nimekirjad on koos, õpilased valmistuvad uueks õppeaastaks. Paljudel peredel tuleb aga langetada veel otsus, millisesse huvikooli laps võiks astuda, kirjutab Orissaare muusikakooli direktor Regina Suik.
Huviharidus ei ole pelgalt ajaviide. See on oluline osa lapse arengust, isiksuse kujunemisest ja elurõõmust. Just huvihariduses kogevad noored sageli esimest korda pühendumist, loovust, koostööd ja eneseületust. Kuid selleks, et need kogemused oleksid tõeliselt väärtuslikud, peab keskkond olema turvaline, juhendaja pädev ja süsteem toetav.
Möödunud õppeaastal tegi riik olulisi samme huvihariduse professionaalsuse ja kvaliteedi tõstmiseks. Osalesin haridus- ja teadusministeeriumi töörühmas, kus töötasime välja ettepanekud huvihariduse ja noorsootöötajate kvalifikatsiooninõuete kehtestamiseks. See on hädavajalik samm – seni puudus valdkonnas selge regulatsioon ning noortega võis töötada sisuliselt igaüks. Omavalitsuste huvikoolides on pilt ehk ühtlasem, kuid erahuvikoolide osas väga kirju. Kui soovime noortele üle Eesti tagada ühtlaselt kvaliteetset ja turvalist huviharidust, vajame läbimõeldud süsteemi ja tunnustatud juhendajaid.
Saaremaal on meil põhjust uhked olla – siin on huviharidus järjest paremini korraldatud. Nii omavalitsuse kui ka erahuvikoolid liiguvad ühiselt suunas, kus noorte huvitegevus on sisukas ja kättesaadav. Eeskujuks saab tuua Orissaare Noortelinnaku, kus üldhariduskool ja muusikakool teevad tihedat koostööd. Muusikakoolis õpitu lõimitakse üldhariduse ainetundidesse, arvestades iga lapse individuaalseid vajadusi.
Oluline muudatus on ka huvihariduse õpetajatele loodud uus kutsestandard – tase 5. Paljude huvialade osas ei ole võimalik omandada pedagoogilist kõrgharidust, kuid professionaalsus on sellegipoolest hädavajalik. Tase 5 võimaldab siseneda kutsete süsteemi ning liikuda edasi tasemele 7 ehk kõrgharitud pedagoogi tasemele. Muusikakoolide vaates võin kinnitada, et Eestis on head võimalused pedagoogilise kõrghariduse omandamiseks – olgu see Tallinnas või Viljandis.
Ka huvikooli õpetajate tasustamine vajab tähelepanu. Saaremaal on kasutusel astmeline palgamudel, mis arvestab huvihariduse õpetaja haridustaset. Soovime liikuda suunas, kus magistrikraadiga huvihariduse õpetaja teeniks samaväärselt üldhariduskooli õpetajaga. Mitmes suuremas keskuses on see juba teoks saanud.
Ent hariduse kvaliteedi hoidmine ei tähenda üksnes süsteemi korrastamist. Selleks, et haridusasutustes töötaksid pühendunud ja professionaalsed inimesed, tuleb luua ka laiem motivatsiooni- ja tunnustussüsteem. Spetsialistide – õpetajate, juhendajate, treenerite ja tugispetsialistide – järelkasvu tagamiseks tuleb astuda mitmeid samme: toetada elamispinna leidmisel, pakkuda õpetajakoolituse stipendiume, arendada mentorprogramme ning kujundada paindlikke töötingimusi. Samuti on oluline teha tihedamat koostööd kõrgkoolidega ning jagada vajadusel õpetajate töökoormust mitme asutuse vahel.
Meie ülesanne on soodustada noorsootöö ja huvitegevuse sisulist lõimimist, et noortel oleks arendavad ja tähenduslikud tegevused nii koolipäeva jooksul kui ka vabal ajal. Selleks tuleb leida sünergiat ametikohtade, töö sisu ja ruumikasutuse vahel – näiteks koolide, noortekeskuste ja huvikoolide koostöös. Ruumide ristkasutus, ühised üritused ja koostöö ka erasektori huvitegevuse pakkujatega annavad lastele rohkem võimalusi eneseavastuseks ja arenguks. Taas kord saan hea näitena tuua Orissaare Noortelinnaku, kus selline koostöö on toiminud juba aastaid ning areneb edasi vastavalt noorte soovidele ja vajadustele.
Huvihariduse kättesaadavus on paljude perede jaoks väga konkreetne ja käegakatsutav teema, eriti just maapiirkondades. Selleks, et ka koolieelikud ja kaugemal elavad õpilased saaksid osaleda huviringides, konkurssidel või olümpiaadidel, tuleb vähendada osalemist takistavaid kulusid. Siinkohal on omavalitsustel oluline roll – vajalik on kriitiline pilk nii huvitegevuse rahastamisele kui ka olemasoleva taristu ja transpordivõimaluste kasutusele. Samuti ei saa mööda vaadata juhendajate liikumisvõimalustest: ringijuhtide ja treenerite transpordikulude katmine aitab tagada, et huvitegevus jõuaks kõigisse piirkondadesse, mitte ei koonduks üksnes suurematesse keskustesse.
Hästi korraldatud huviharidus ei toeta üksnes noore isiklikku arengut, vaid aitab tugevdada ka kogukonnatunnet. Kui noorel on võimalus osaleda muusikaringis, kunstistuudios või sporditreeningul, ei täitu ainult tema päev – ta tunneb end väärtustatu ja kuuluvana. Ühised tegemised, esinemised ja projektid loovad kogemusi, mis liidavad nii noori kui ka nende peresid. Samal ajal on huviharidusel oluline roll ka riskikäitumise ennetamises – noor, kes tunneb, et tal on väljund ja tähendus, ei otsi eneseväljendust destruktiivsel moel. Just seepärast tuleb toetada koostööd koolide, huvikoolide, noortekeskuste ja kogukondade vahel ning pakkuda tuge ka noorte omaalgatustele ja ettevõtlikkusele.
Kõik eeltoodud tegevused moodustavad tugeva vundamendi, millele toetudes saame tõsta huvihariduse nähtavust, mõju ja kvaliteeti. Iga laps väärib võimalust tegeleda huvialaga, mis teda tõeliselt kõnetab – ning seda juhendaja käe all, kellel on teadmised, oskused ja vastutus.
Meie ülesanne on hoida haridus tugevana – ja koostöös huviharidusega kujundada noortes hästi kujunenud haritus, mis ulatub kaugemale koolipingist ja saadab neid kogu elu.