Kätlin Kallas: Hea avalik ruum?
Alustuseks võib küsida, mis on üldse avalik ruum? Eesti õigusruumis on see üheselt defineerimata, kuigi vihjeid võib leida erinevatest dokumentidest. Näiteks Saaremaa valla heakorra eeskirjas on see defineeritud kui määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev üldkasutatav territoorium (maa-ala, ala). Ehk siis see on mingi maa-ala, mis on kõigile kasutatav, kirjutab Tallinna Ülikooli linnakorralduse magistrant Kätlin Kallas.
Mulle seostuvad mõistega „avalik ruum“ järgmised märksõnad: kõigile ligipääsetav ja vabalt kasutatav, avalikku funktsiooni või ühiskondlikku hüve pakkuv ja enamasti avalikus omandis olev ruum. Kuigi see on vabalt kasutatav ja avalikus ruumis saab läbi viia tegevusi ja kasutada kohta nii, nagu igaüks soovib, tuleb siiski arvestada ka seda, et avalik ruum on jagatud ruum, mistõttu pälvib see ka avalikku tähelepanu. Peamiselt mõeldakse tavamõistes avaliku ruumi all tänavaruumi kui liikumisruumi, kuid kvaliteetne avalik ruum ei ole ainult liikumisruum, vaid ka olemisruum.
Just seda olemisruumi peetakse kvaliteetse avaliku ruumi puhul oluliseks.
Eesti Arhitektide Liit algatas 2014. aastal koostöös „Eesti Vabariik 100“ korraldustoimkonnaga programmi „Hea avalik ruum“, mis tegeles Eesti väikelinnade keskuste – peaväljakute ja -teede – korrastamise ja kaasajastamisega. Programmi laiem eesmärk oli Eesti ühiskonnas avaliku ruumi mõtestamine ning kvaliteetse avaliku ruumi loomine. Kaasaegse avaliku ruumi loomine seoti regionaalpoliitilise eesmärgiga elavdada Eesti väikelinnasid, sh hoogustada ettevõtlust ja muuta väikelinnade elukeskkonda ligitõmbavaks, pidurdades sellega elanikkonna vähenemist (https://arhliit.ee/ev100-juubeliprogramm-hea-avalik-ruum/).
Programmi „Hea avalik ruum“ raames uuendati ka Kuressaare kesklinna 2015. a läbiviidud võistluse võidukavandi „VAIP“ (autorid Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik, Projekt Kuubis) alusel.
Kuressaare kesklinna uuendamise käigus muutus Lossi tänava liikluskorraldus päris suures ulatuses: varasemast asfalteeritud transiittänavast sai kivisillutisega jagatud ruumi põhimõttel toimiv tänavaruum, kus on ruumi nii autodele, jalakäijatele kui jalgratturitele. Keskväljakule loodi istumiskohad ja purskkaev, millest on kujunenud peamine laste atraktsioon. Kuressaare keskväljaku lahendus arvestab ideekavandi autorite sõnul erinevate kasutajate huvide ja vajadustega (https://arhitektuuripreemiad.ee/objekt/kuressaare-linnakeskus/).
Uuendatud keskväljak avati 7. septembril 2019 ning see on muutunud peamiseks kohtumis- ja ajaveetmispaigaks erinevates vanusegruppides kasutajatele.
Kuna tegemist oli üsna uuendusmeelse projektiga, siis enne selle elluviimist kerkisid esile mõned hirmud. Näiteks kas jagatud liiklusruumis ikkagi mahuvad erinevad liiklejad turvaliselt liikuma? Või kui kesktänavalt kaovad veel mõned parkimiskohad, kas kesklinn inimestest tühjaks ei jää? Me võime muidugi siiani arutleda selle üle, kas rajatud kivisillutis oli kõige õigem lahendus? Või miks Kuressaare turg ei toimi nii elavalt nagu võiks? Või kas monumendi juurde rajatud peenar on ikka ilus? Kuid tundub, et hirmud on ületatud ja usun, et kes vähegi kesklinnas ringi liikunud, eriti muidugi suvisel ajal, võib oma silmaga veenduda, et kesklinna uuendamine on täitnud oma eesmärki: kesklinn on muudetud inimestele atraktiivseks olemisruumiks. Kui varasemalt ei olnud kesklinna piirkonnas niisama olemise ruumi ja
kesklinnas käimine piirduski valdavalt erinevate teenindusasutuste külastamisega, siis nüüd inimesed lihtsalt ON keskväljakul. Kel on soovi ja võimalust, saab nautida keskväljaku ääres olevate toidukohtade terrassidel kesklinnamelu, aga keskväljaku pinkidel istudes on ka täiesti tasuta võimalus ühist ruumi kasutada. Suvel möllavad lapsed purskkaevus, lapsevanemad hoiavad neil silma peal ning eakamad vaatavad kogu seda melu pealt. Suvisel ajal liigub kesklinnas ka palju turiste, kes varasemalt piirdusid võib-olla linnuse ja spaade piirkonnaga. Kesklinna uuendamine on andnud võimaluse korraldada seal erinevaid toredaid kultuuriüritusi, nt suvised neljapäevased labajalad ja kultuursed laupäevad. Sel aastal kolis Raiekivi säärelt kesklinna ka merepäevade kontsert, mis pakkus tasuta kultuurielamust paljudele inimestele. Ära ei saa unustada ka külmemal ajal toimuvaid üritusi, nagu Saaremaa ralli ja meeleolukas aastavahetus, mis toovad samuti palju rahvast kesklinna. Ning detsembrikuus muutub kesklinn jõulumuinasmaaks.
Kuressaare kesklinn ei ole mõistagi vaid turistidele, vaid ennekõike kõigile meile, saarlastele. Enne kui ilmad külmaks ja poriseks lähevad, tasub võtta hetk aega ja kesklinnas lihtsalt olla ja nautida, mitte ainult läbi sõita. Usun, et turisti pilguga meie valla keskust vaadates võib nii mõndagi uut avastada.