Irina Talviste: Vähem lärmi, rohkem linna – miks kohalik valik loeb?

Kandideerin neljandatel kohalike omavalitsuste valimistel, kuid seekord on tunne, et kandideerin Riigikokku. Miks?

Enamus poliitilisi jõude lubab kokku kõike seda, mida ei saa realiseerida kohalikul tasandil. Vabandust, et pean teid selle välja ütlemisega kurvastama, aga nendel valimistel valitud saadikud ei hakka kohe kindlasti tegelema asjadega, mida nad teile lubavad. Nende lubadustega peab veidi ootama ja 2027. aasta märtsis tasuks siis uuesti kandideerida.

Loodetavasti on siiski suurem osa valijaid teadjad ja arusaajad, kes poliitpropaganda lõksu ei lange. Oktoobris valime me inimesi, kes arendavad meie kodulinna. Valijal tasuks hoopis kriitilise pilguga vaadata, mida lubatakse ja mis on valmis saanud. Kui eelmisel korral lubatut pole tehtud, siis esita küsimus – mida on siis viimased neli aastat tehtud, et oma lubadusi ellu viia ei saanud?

Kohalikud valimised on tihti ka nn isikuvalimised. Lihtne soovitus – kui sinu eelistatud kandidaat on ennast viimase nelja aasta jooksul tegudega tõestanud, siis on valik kindel. Tema peale võid ka tulevikus loota! Ettevaatlik tuleb olla kandideerijatega, kes vaid räägivad, et vaja oleks teha ja muuta, kuid ei ole varasemalt valituks osutudes oma lubadusi realiseerinud. Pea meeles, et kui oma väärtusliku toetushääle kellelegi loovutad, siis võid ka järgmise nelja aasta jooksul alati tema poole oma küsimuste ja muredega pöörduda.

Mida siis ikkagi kohalikel valmistel kandideerija edaspidi otsustada saab ?

Kui teed on pimedad, pole lohutust ka kõige helgemaist üleriiklikust loosungist, mis lubab kõik tülikad asjad tühistada ja lõpetada. Kohalikel valimistel ei valita niivõrd maailmavaadet, vaid seda, kas ja kui hästi Pärnu linn töötab. Kas laps saab turvaliselt kooli? Kas vanavanemal on ligipääs arsti juurde? Kas jõepromenaad on korras ja kas tänav saab lõpuks tolmuvabaks? Need on linna ja meie kohalike inimeste, mitte Toompea teemad.

Riigikogu arutab makse ja suuri reforme. Linnavolikogu otsustab, kuidas sinu tänav, sinu lasteaed ja sinu spordisaal päriselt toimivad. Ja kui keegi ütleb, et “kohalik võim ei saa nagunii midagi suurt ära teha”, siis ütlen otse: see jutt on vale. Pärnu saab ja peab otsustama valgustuse, hoolduse, kergliikluse, avaliku ruumi, kultuuri- ja spordielu ning teenuste korralduse üle. Kui mingi protsess või projekt pidevalt venib, on see poliitiline valik, mitte paratamatus.

Mulle meeldib aus plaan. Küsige kõigilt Pärnu kandidaatidelt kolm küsimust:

1. Mis saab esimese 100 päeva jooksul valmis? (üks ülekäik, üks tänavalõik, üks mänguväljaku uuendus)

2. Mis saab enne järgmisi kohalikke valimisi valmis?

3. Kuidas tagate, et linnaeelarves on raha ka olemasoleva hoolduseks, mitte ainult uute asjade valmimisel lindilõikamisteks?

Kui sulle hakatakse kokku lubama tasuta teenuseid, toetuste kasvu jpm, siis tuleb alati poliitikult ka küsida, kust võetakse selleks raha või mille arvelt see kõik tuleb?

Kohalik poliitika vajab meeskonnatööd. Meil on Pärnus olnud eri ajaperioodidel liiga palju “kes keda” ja liiga vähe “kes teeb ära”. Vaielda võib volikogu saalis, aga linn peab õues edasi minema. Mina eelistan töötada nii, et projektidel on vastutaja, tähtaeg ja mõõdetav tulemus, sest nelja aasta pärast on korralikud teed kas olemas või hoopiski mitte. Kes selle ära teeb?

Ma tean, et Pärnu suudab korraga olla nii turvaline kui julge. Turvaline, sest tänav on valge ja tee on hooldatud. Julge, sest anname ettevõtlusele, kultuurile ja spordile päriselt ruumi juurde. See tähendab vähem plakatit ja rohkem platsi; vähem paberit ja rohkem päris tööd.

Kui soovite riigipoliitilist debatti – hoidke see Riigikogu valimisteks. KOV on sinu kodutänava valik. Vali meeskond, kes suudab järgmise kvartali lõpuks näidata kolme valmis tulemust. Vali inimesed, kes peavad lubadusi ja vastutavad tähtaegade eest. Vali Pärnu, mis töötab! Meie täname toetuse eest.