Üllar Laid: Hiiumaa on eluruumina Eesti parim
Meeldiv ja sõbralik linnaruum kutsub inimesi õues aega veetma. Nii kohalikke kui külalisi. Lärmakast, vingusest, ebaturvalisest keskkonnast kiirustatakse ruttu läbi, et peatuda mõnes meeldivas lokaalis või varjuda mõnda privaatsesse tagahoovi, kus pingevabalt ennast lõdvaks lasta, kirjutab Hiiumaa abivallavanem Üllar Laid.
Avalik ruum (tänavad, väljakud, pargid) on aga meie kõigi jaoks ühine väliruum, kus peaksime saama omavahel suhelda, aega veeta, sportida, pikniku pidada, ümbrust imetleda ja loomulikult ka liikuda turvaliselt ühest kohast teise.
Siin peaks olema ühtviisi mugav ja ohutu nii väikesel koolijütsil, täisjõus mehel kui ka eakal linnaelanikul. Kohalik omavalitsus peab hea seisma selle eest, et avalik ruum oleks just selline, kõiki osapooli arvestav ning viibimiseks meeldiv keskkond. Sellist piirkonda valitakse uhkusega omale elukohaks ning eelistatakse ka reisisihtkohana. Säärane meeldiv linnaruum ei teki loomulikult üleöö. See kujuneb kildhaaval, muutudes iga väiksema või suurema arenduse realiseerumisega terviklikumaks.
Nii tuleb tõdeda, et iga üksiku projekti ja planeeringu roll on elukeskkonna paranemise protsessis väga suur ning kvaliteet saab muutuda paremaks vaid läbimõeldud ja avalikkuse huve kandvate lahenduste läbi.
Kvaliteetse ruumi loomisel on olulised aja- ning asjakohasus, kasutajasõbralikkus, sotsiaalne sidusus, ligipääsetavus, ohutus, esteetika, kohataju ja kohandatavus ajas. Ruumihariduse ja -teadlikkuse kasv aitab ühiskonnal paremini kujundada häid ruumilahendusi.
Kohalikud elanikud saavad oma ümbruse muutumise protsessis osaleda mitmel moel. Pakkuda mõtteid ideekorjetel, osaleda avalikel aruteludel, teha ettepanekuid koostöös asumiseltsiga vmt.
Omavalitsus on palganud iga valdkonna jaoks spetsialistid, kes neid soove ja mõtteid analüüsivad, koos hoiavad ning ellu viia aitavad.
Omaks võetud väljak
Hiiumaa avaliku ruumi paranemist on märgatud ka mujalt. Kärdla Keskväljak oli 2023. aastal nomineeritud Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiale ning sel aastal pälvis tunnustuse Kaunis Kodu 2025 konkursil. See on tunnustus, mis rõhutab avaliku ruumi tähtsust Eesti elukeskkonna kujundamisel. MARELD Landskapsarkitekter AB ja Bornstein Lyckefors Arkitektur poolt loodud lahendusega muutus väljak laiast tänavast meeldivaks linnaruumiks. Keskväljaku avalik ruum ei ole pelgalt plats, vaid kogukonna süda, mis loob sidemeid linnaelanike vahel ja toetab identiteeti.
Avalik ruum on kvaliteetne, kui see on kõigile avatud tasuta kasutamiseks, toetab erinevate vajadustega inimeste liikumist ning pakub tegevusi igas vanuses inimestele. Hea avalik ruum peab elama ja muutuma koos kogukonnaga.
Väljaku projekteerimisele eelnesid töötoad kohalike elanikega, et oskaks paremini arvestada nende soovidega. Nüüd on tore jälgida kuidas inimesed on väljaku omaks võtnud. Lapsed mängivad mänguväljakutel või purskkaevu juures, noored suhtlevad omavahel (ilma ekraani vahenduseta), kes jalutab, kes puhkab jalga, mõni loeb raamatut, keegi uurib taimi. Lisavõimalusi pakuvad müügiletid ja paviljonid ning sündmuste jaoks vajalik lipuväljak.
Kogukonna identiteedi tugipunkt
Ruumiloome ekspertrühma hinnangute kohaselt peab avaliku ruumi arendamisel alati kaaluma parima ruumi argumenti, sidudes omandiõiguse ja avaliku huvi. Avalik ruum peab olema professionaalselt kujundatud ja reguleeritud, mitte lihtsalt vajaduste ja raha järgi kokku pandud.
Iga eraarenduse juures tuleb kaaluda ka mõju avalikule ruumile ja siinkohal on omavalitsusel tähtis roll tervikpildi jälgimisel (ning selg sirge hoida).
Avalik ruum on enamat ruumist – see on kogukonna alguspunkt, koht identiteedile, sidemetele ja heaolule. Kärdla Keskväljak näitab, et Eestis suudame luua seda meisterlikult, kombineerides professionaalsust, osalust ja läbipaistvust. Aitäh, kellele läheb korda hea ruum, ei ole lihtne käia rada mida paljud ei mõista.
Üheksa korda arutamist
Elukeskkonna muutuste suunamiseks on oluline dokument ka üldplaneering. See on avalik kokkulepe, mis arvestab olemasoleva asustusega, hoonete ja traditsioonidega, kuid peab andma selged suunised ja raamid tuleviku arendusteks. Eesmärk on kaardistada olemasolevad väärtused ja anda hoogu uute väärtuste tekkele. Hiiumaal räägivad inimesed aktiivselt kaasa. See on mahukas protsess ja võtabki palju aega. Kõik esitatud küsimused ja ettepanekud saavad analüüsitud ning vaadeldud, kuidas need koosmõjus terviklahendust mõjutavad. Vastused tulevad kõigile koos tervikdokumendina, mis seejärel läheb taaskord kooskõlastamistele. Üldplaneeringu üle teostab järelevalvet Maa- ja Ruumiamet, kellele oleme samuti selgitanud pikaleveninud protsessi tagamaid.
Selleks, et Hiiumaa säilitaks oma identiteedi ja loodusrikkused, on oluline, et planeeringut järgiksid nii kohalikud elanikud, ettevõtjad kui ka uued arendajad. Võimalus peab olema uuteks arendusteks, kuid olemasolevad väärtused peavad seejuures jääma kaitstuks. Kokkuvõtvalt usun, et suudame üheskoos Hiiumaad eluruumina kohandada selliseks, et see on hinnatud nii Eestis kui kaugemal. Selleks vajame koostööd ja oskust üksteise seisukohti kuulata ning arvamuste paljususes kompromisse leida. Nii saab tulemus parim kõigile.
“Avalik ruum on kvaliteetne, kui see on kõigile avatud tasuta kasutamiseks, toetab erinevate vajadustega inimeste liikumist ning pakub tegevusi igas vanuses inimestele.”