Peep Lillemägi: Paradiisi betoneerijad
Eduka regionaalpoliitika ja piirkondliku arengu mõõdupuuks pole üksnes valatud betooni kantmeetrid, kirjutab Peep Lillemägi.
Riigi ja omavalitsuse algatusel on Hiiumaal viimastel aastatel tublisti betooni valatud. Silmatorkavaim näide 30 kõrgusmeetriga Tuuletorn. Kuigi hoone teises otsas neelab ujula energiat, ei saanud torn päikesepaneele, mis võinuks elektrit toota. Uljas kunstnikumeel kattis betoontahuka hoopis plekiga.
Ka põhikool Kärdlas jäi taastuvenergia tootmise võimekuseta. Elektriarved tuleb sealgi maksta. Kooliskäijad rääkisid, kuidas kokkuhoiule seatud lampide ootamatult kustuv valgus neid algul üllatas.
Jõuluvana küsimus
Isekas soovmõtlemine on kohaliku poliitiku jaoks vahel samasugune tööriist nagu bowlingumängijale puhtad sokid.
Aasta viimasel vallavolikogu istungil tõdeti, et jõuluvana on olemas. Mõni päev varem painutas Käina osavalla vanem ajaleheveergudel tegelikkust väitega, et 85% betoonirahast tuli Euroopa Liidult.
Hiiumaal oli päris mitu aastat jõuluvanaks Eesti valitsus. Heldelt toetust jaganud riik võimaldas vallal oma eelarvet liigselt koormamata ehitada uhke spordihoone. Koomale keeratud riiklik rahakraan tõi aga kaks korda kallinenud koolihoonega kitsikuse, mis lähiaastatel piirab valla investeeringuvõimekust jõhkralt.
Hiiumaa viimaste aastate betoneerimised saab jagada kolmeks. Valla tähelepanu on Käinal. Riigi investeeringud keskenduvad Kärdlasse. Kui Kõrgessaarde keegi investeerida tahab, siis ega vald seda keela. On nõus näpuotsaga projekte kaasrahastamagi. Viskoosas luuakse nii üürimaja, Kultuuritehase kui Viinaköögi puhul uut sisu vanadesse hoonetesse.
On rõõm, kui eraettevõtja või noor pere tahab Hiiumaa tulevikku uskudes oma raha eest ärihoone või kodu ehitada. Avaliku rahaga betoneerijad unustavad aga tihti püsikulud. Hiiumaa kehtiv valitsuslepe lubas algatada hoopis kolemajade kaotamise programmi. Ehitamisel on keskkonnamõju. Rohepaastul Eestis uute hoonete rajamine pigem väheneb. Huvitava faktina tegid PISA testis maailma tipptulemuse õpilased Pätsu-aegsest Palade koolimajast, mille katust hoidsid veel hiljaaegu äralendamast koormarihmad.
Riik kingib maja
Kunagine Kärdla linnapea Rinno Lige osutas Hiiumaa teemasid lahkavas veebijutlas, et tänavu algav riigimaja ehitamine on maksumaksja jaoks ülikallis viis turuplatsi porilompe likvideerida. Samal ajal vaatame pilte maakonnakeskuse rustikaalse kultuurimaja räästapurikatest. Kui kaua läheb aega, et see maja kasutamiskõlbmatuks muutub? Prioriteet on Käina kultuurikeskus. Riigimajaks sobinuks ajalooline puidust Tarvitajate Ühisuse maja Kärdla keskväljaku ääres. Eraettevõtja tahtel sai sellest järjekordne teise ringi kauba pood. Riigi jaoks valmib uus kogus klaasitud betooni ja oldagu rahul. Samal ajal käib pingeline mõttetöö, mida hakata peale värske katuse saanud Villalaoga. Vahest võinuks riigi sinna panna – väärikas ja energiasäästlik.
Kaitseradar on võimalus
Hiiumaale on aastaid soovitud kaitsevaldkonna investeeringuid. Nüüd üks selline tuleb. Peagi tutvustatakse hiidlastele avalikul koosolekul uut õhukaitseradarit. Vallavanem väljendas Hiiu Lehe veergudel juba muret, et äkki kerkib kõrgem kui Kõpu tuletorn. Aga ehk on riigi raha toel Kõppu võimalik rajada päästedepoo ja parandada elektrivarustust? Küsida tasub.
Lõuna-Eesti omavalitsused said kaitseobjektiga seotult miljonitesse ulatuvat investeeringutoetust. Paarkümmend miljonit maksev radar annab ehitamise ajal kindlasti tööd kohalikele, mõni töökoht tekib ka püsivalt.
Kokkuvõtvalt: segukellu vibutamine võib vaimustada, ent kõikuv elekter, teosammul edenev kiire internet, lagunevad teed ja madalad palgad on loodusparadiisina armastatud Hiiumaa inimeste elukvaliteedi hindamisel kunstipäraselt kuhjatud betoonihunnikutest olulisemad mõõdikud.