Andres Onemar: Võimalused või piirangud?

Lihtsalt öelduna on üldplaneering seadusandja poolt vallale pandud kohustus mõelda Hiiumaale kui tervikule, luua meie jaoks võimalikult hea elukeskkond, kus on tagatud hiidlastele hea elukvaliteet ja heas seisundis looduskeskkond, kus on selged ja õiglased reeglid oma elu korraldamiseks, kus on tasakaalus avalik huvi ja erahuvi, kirjutab Hiiumaa vallavolikogu keskkonnakomisjoni liige, Pühalepa osavallakogu esimees Andres Onemar.

Minu jaoks on olnud huvitav selles loomisprotsessis jälgida, kaasa lüüa ja mõelda kaasa. Kas me suudame selles dokumendis näha võimalust oma arengu parimal moel kavandamiseks või takerdume piirangute kehtestamisse ja rangesse reguleerimisse. Oleme ise kõik koos oma saart ja oma elu saarel kujundanud selliseks nagu see täna on. Kui üldplaneeringu tulemus on meie jaoks sobiv, saab jätkata samamoodi, arvestades muutuva maailmaga. Kui ei, siis on nüüd aega otsida uued võimalused. Planeeringu koostamisel on kindlasti valitud esimene tee.

Loodusega koos

Jah, piirangud tulenevad seadustest, regulatsioonidest, aga ka meie mõttelaadist. Näen ka praeguses eelnõus seda, et meil on mitmes valdkonnas soov liiga palju ja rangelt keelata, selle asemel, et rohkem soovitada ja soodustada. Muidugi on alati võimaluste kuritarvitajaid, aga see ei peaks piirama mõistliku tegevusvabaduse lubamist.

Kui asendada rõõm millegi hea ja keskkonda sobiva tegemisest hirmuga rikkuda detailseid planeeringunõudeid, muudame oma keskkonna ühetaolisemaks ja igavamaks. Mulle on alati meeldinud hiidlaste omamoodi looduslähedane ja keskkonda sobiv tegutsemine. Selle asendamine üldlevinud standarditega ei ole meile omane, ei linnakeskkonnas ega metsas. Mõtleme veel.

Õige aeg kaasa lüüa

On tõsi, et seda mõtlemist ja eristumist piiravad regulatsioonid on universaalsed, riigiametid on oma tagasisides vallalt nõudmas kõigi erisuste kaotamist või nende sügavamat ja detailsemat analüüsi. Aga praegu ongi see läbirääkimiste aeg. Ja mitte ainult riigiametiga. On ka õige aeg igal maaomanikul avada valla kodulehel üldplaneeringu kaart ja seletuskiri ja vaadata, kas oma kinnistul saab jätkata nii nagu seni, kas on võimalik ellu viia oma tulevasi unistusi. Kui ei, siis on mõistlik oma soovidest teada anda. Vallavalitsuse poolt tehtud massteavitus tuletas seda kõigile meelde. Ma ei arva, et on hilja. Just paras aeg. Eelnõu on juba tänaseks saanud palju ettepanekuid ja seda kindlasti muudetakse. Kui palju ja mis suunas, sõltub tagasisidest.

Vald on oma inimestelt, ettevõtjatelt ja asutustelt arvamusi küsinud juba mitu korda. Esimest korda 2020. aasta lõpus, siis planeeringu lähteseisukohtade kohta. Seejärel, 2023. aasta kevadel, toimus planeeringu esimese eelnõu avalikustamine ja avalikud arutelud Käinas ja Kärdlas. Ja eelmise aasta lõpus planeeringu kooskõlastamine ja arvamuse küsimine. Arvamusi on tulnud igas etapis. Eelnõu on arvamusi arvestades oluliselt muudetud.

Pole aeg poliitiliseks kemplemiseks

Nüüd, kui üldplaneeringu eelnõu on juba konkreetne ja selle mõju meie elule käegakatsutav, löövad lõkkele kired. Juba otsitakse süüdlasi ja nõutakse vastutusele võtmist, sest kõik eelnõus ei ole ilmselt sobiv ja kellegi huvisid on riivatud. Õli valab tulle lähenev valmiste aeg sügisel. Muidugi on

planeering poliitiline dokument, sest selle võtab vastu volikogu ja ilmselgelt selle järgmine koosseis. Aga erakondliku kemplemise asemel tuleb keskenduda sisule, arengule ja elukeskkonnale. Võimaluste loomisele Hiiumaa inimestele ja ettevõtjatele.

Kipume elus asjadele otsa vaatama oma mätta otsast. Aga enamasti on ka teised vaated olemas.

Mis meid puudutab?

Oleme vallavolikogu keskkonnaja ehituskomisjoni koosolekutel olnud kriitilised selles osas, et planeeringu koostamine on kulgenud aeglaselt. Sellel on olnud omad põhjused. Samas on protsess võimaldanud asju läbi rääkida ja seisukohti kujundada. Suuremad vaidluskohad on olnud seotud ehitusõigusega. Sealhulgas rannikul paikneva ehituskeeluvööndi ulatusega seonduvalt.

Kui vallavalitsus ja volikogu komisjon on soovinud rohkem arvestada juba väljakujunenud hoonestusmustrit ja võimaldada maaomanikel ehitada mõistlikule kaugusele merest, siis ametid püüavad läheneda väga bürokraatlikult ja nõuavad väga detailset analüüsi igas piirkonnas, et vald saaks rakendada oma õigust üldplaneeringuga ehitusõigust oma inimestele sobivaks kujundada.

Me ju Hiiumaal hoolime oma mererannast ja oleme seda hoidnud. Kindlasti hoiame ka edasi. Planeeringu ettepanekud on läbi mõeldud, aga ilmselt tuleb neid veel edasi põhjendada. Teiseks suuremaks teemaks komisjonis on kujunenud rohevõrgustiku teema ja eriti maakasutuse võimalused selles võrgustikus. Kindlasti need veel täpsustuvad.

Lisaks on olnud teemaks linnaruumi kujundamine. Kuidas kõik erinevad huvid Kärdlas heaks linnakeskkonnaks kujundada, on paras väljakutse. Ka siin ikka esikohal see, kaugele minna piirangutega ja kui palju lahendada probleeme suunamisega. Kindel on see, et üldplaneering puudutab meid kõiki ja üheskoos tehtud tulemus saab kõige parem.

“Juba otsitakse süüdlasi ja nõutakse vastutusele võtmist, sest kõik eelnõus ei ole ilmselt sobiv ja kellegi huvisid on riivatud.”