Andres Onemar: Tugev kogukond, parem Hiiumaa

Mulle meeldib vaadata, kuidas elu meie ümber muutub, kuidas inimesed muudatustele reageerivad, nendega harjuvad, omaks võtavad. Muudatuste kujundamine nii, et inimesed neist tegelikult kasu saavad ja need omaks võtavad, on raske töö. Praegu näeme seda Hiiumaa kutsehariduse reformi puhul, kirjutab Pühalepa osavallakogu esimees Andres Onemar.

Head muutused peavad jätkuma

Enamasti on lihtsam jätkata nii nagu oleme harjunud. Aga on olukordi kui ei saa, sest keskkond meie ümber on muutunud. Nii on ka Hiiumaa valla juhtimisega läinud. Kui kehtivat koalitsioonilepingut sõlmiti, olid tulised vaidlused osavaldade rollist ja selle muutmisest. Tagajärjeks oli ümmargune sõnastus lepingus ja selge tegevuskava puudumine. Lahendust nähti valla juhtimisauditi koostamises. Kui see valmis sai, oli elluviimisega raske. Vaidlusi ja solvumisi oli koosolekutel pidevalt.

Kogukonda tuleb paremini kaasata

Reformierakond on seisukohal, et kogukonda tuleb paremini kaasata. Praeguse olukorra kõige suurem häda on osavallakogude suur poliitikute osakaal ja väike otsustusõigus. See omakorda tähendab, et osavallakogus tehakse otsuseid volikogu jõujooni arvestades ja rõhuasetus ei ole kohaliku elu praktilistel vajadustel. Samuti on osavallakogu koosseis huvigrupi esindajate valiku tõttu tasakaalust väljas. Kui vaadata koosolekutel osalemist, on üheks probleemiks noorte esindaja vähene osavõtt osavallakogu tööst. Olla üksi teiste huvigruppide esindajate seas ja osaleda aruteludes, mis noortele väga korda ei lähe, ei ole huvipakkuv.

Osavallakogu vähene otsusõigus

Kõige suurem probleem on, et osavallakogul pole suurt otsustusõigust. Suunata saab vaid piiratud vahendid väikeinvesteeringute näol. Siingi on vallamaja survet. Näiteks tegi vallavalitsuse esindaja viimasel Pühalepa osavallakogu koosolekul ettepaneku kasutada järgmisel aastal kogu raha ühe objekti jaoks. Kas siis on tegu väikeinvesteeringutega?

Osavallakogudes on alaesindatud küla rohujuure tasand. Selle tagajärjel ei jõua vajalik informatsioon kohaliku inimeseni. Küsitlused on näidanud, et vaatamata Hiiumaa osavaldade süsteemile, peavad vastajad tagasihoidlikuks võimalusi mõjutada kodukoha elukeskkonna arengut. Ei tajuta, et ollakse kaasatud omavalitsuse arengu kavandamisse ja korraldamisse ning teavitatud omavalitsuse tegevusest ja pakutavatest teenustest. Ma ei ole kindel, et praegused osavaldade piirid on kaasamiseks parim mudel.

Paremad teenused piirkondades

Hiiumaa elanikkond on koondunud Kärdla linna ja Käina alevikku, kus elab pea 40% Hiiumaa valla elanikest. Kõrgessaare, Suuremõisa ja Emmaste on ka suuremad asustused, kus valitud teenuseid saab. Et koha peal pakutavad teenused ja osalusdemokraatia oleks paremini korraldatud, peavad kõik valla üksused omama paremat võimekust kohapeal elu korraldada nii, et oleks suurem territoriaalne kooskõla asustusega. Märksõnaks on tervet Hiiumaad kattev võrgustik ja valla töötajate asjatundlikkus.

Loome kogukonnakomisjoni

Reformierakond soovib vallavolikogu juurde alatiselt tegutsevat komisjoni, mis aitaks kaasa valla eri piirkondade kogukondade tegevusele, infovahetusele, sotsiaalsele ja majanduslikule arengule. Komisjon saaks vallavalitsusele esitada ettepanekuid Hiiumaa kogukondliku elu korraldamisel. Volikogu komisjonil on suuremad õigused ja võimalused piirkondade arendamiseks, kui seda on osavallakogudel. Selle moodustamine tuginegu paikkondadele tänaste osavaldade asemel.

Kärdlale linnapea

Selleks, et tasakaalustada kogu Hiiumaa kogukondade osalust otsustamisel, on mõistlik suurimas kogukonnas ja Hiiumaa loomulikus keskuses Kärdlas valida linnapea, kes esindab komisjonis meie pealinna. Kokku tuleb leppida tasakaalustatud esindatus paikkondade kaupa. Huvitav ülesanne, aga just see on võti tasakaalustatud arengu suunamiseks.

Hiiumaa Haldus toetab kohapeal

Üks tähelepanek praeguse osavallakogude koosolekutest on see, et osavallakogus arutatakse teemasid, mida peaks lahendama Hiiumaa Haldus. Vajame paremat otsesuhtlust valla asutuste ja kodanikega. Praegune olukord, kus Hiiumaa Halduse tööd ja töötajaid juhivad suures osas kaks vallavalitsuse piirkonnajuhti, tekitab ainult segadust ja rahulolematust. Valla asutuse vormis ja piiratud võimaluste juures ei suuda Hiiumaa Haldus teha seda, mida ootasime ja vajame. Kohaliku kogukonna ja Hiiumaa Halduse vahele ei ole ametnikke vaja. Hiiumaa Halduse panust meie teenindamisse tuleb tugevdada.

Hiiumaa on piisavalt väike ja piisavalt suur, et valla kogukondade kaasamist tõsiselt võtta ja formaalsest kaasamisest samm edasi astuda.