Taavi Kotka: Tahan oma kodukoha arengus kaasa rääkida

Miiduranna küla elanikul ja nelja lapse isal Taavi Kotkal on kodus riiulil mitmeid märkimisväärseid tunnustusi: Aasta Hariduse Sõber 2024, Aasta Ettevõtja 2011, Euroopa Parim IT-juht 2014, Soome presidendi aumedal jne. Ent tema isa ütleb, et mehe kõige olulisem tiitel on olla isa.

Oled mõnda aega aktiivsest poliitikast eemal olnud, ent kandideerid tänavu kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Mis sind uuesti kandideerima ajendas?
Eestis seostatakse poliitikat sageli negatiivse alatooniga, kuigi sõna algne tähendus viitab lihtsalt tegevustele, mille kaudu langetatakse ühiskonda puudutavaid otsuseid. Nii et endalegi teadmata oleme kõik mingil määral poliitikud –  kes kakleb naabriga, kes veab eest korteriühistu või külaseltsi tegevusi, kes korraldab sündmusi või kandideerib valimistel. Ühesugused poliitikud oleme kõik.

Tahan oma kodukoha arengus kaasa rääkida. Elan Miidurannas ja oleme naabrid veel Viimsi välja arendamata keskuse kui ka sadamaala jaoks. Kui siia tulevad tuhanded elanikud, siis see mõjutab otseselt meie küla. Samuti peab saama lahenduse Killuplats, mis täna on miljonivaatega prügimägi. Meie küla kogukonna silmis võiks seal olla Miiduranna park, mis on promenaadi abil ühendatud Haabneeme rannaga OKOni välja.

Arvan, et ühe tugeva omavalitsuse ja kogukonna jõudu näitab, kui paljud inimesed soovivad kodukoha arengusse panustada. Ühtlasi näitab see ka piirkonna väärtust –  mida kõrgemalt hindavad elanikud oma koduvalla elukvaliteeti, seda enam ollakse valmis panustama selle edendamisse ja tulevikku. 

Sul on riiulis ka medal maksu- ja tolliametilt. Kas sa oled suurim maksumaksja?
(Naerab – toim.) Kindlasti on suuremaid maksumaksjaid. See on töö eest, mida tegime käibemaksupettuste avastamise automatiseerimiseks. Aga kui maksudest rääkida, siis Viimsit ähvardab robinhuudilik tulude äraandmine olukorras, kus meile tuleb elanikke juurde ja on vaja teha investeeringuid koolidesse, lasteaedadesse ja infrastruktuuri arendamisesse. See ei ole õiglane, kuigi ühe kuu tulumaksu võiks saada suunata omavalitsusele, kus asub su suvila või maakodu. 

Vald kasvab, ressursid on piiratud. Kui suureks Viimsi vald peaks arenema?
Me ei saa tõmmata tänase rahvaarvu pealt joont, sest inimesed on ostnud omale krundid, saanud sellele ehitusload, kuid ei ole veel valda elama asunud. See oleks nende suhtes ebaõiglane. Aga mulle on alati meeldinud mõte, et me oleksime nagu Šveitsi küla, kus mingil hetkel maju juurde enam ehitada ei saa. Keegi peab selleks külast lahkuma, et saaks uus tulija tema asemele tulla. 

Selline numbri fikseerimine annaks meile võimaluse teha tagurpidi arvutusi, mitu lasteaeda, kooli, pansionaati jne me vajame. Kui ma eelmine kord volikogus olin, siis proovisin seda teemat tõstatada ja tegime isegi strateegiapäeva, aga toona see ei leidnud toetust. Iseenesest annab kindlustunnet teadmine, kui suureks vald saab kasvada – võrreldes tänase olukorraga, kus see on justkui salaja hiiliv kasvunumber.

Väga julge ettepanek. Kuidas sellist kokkulepet saavutada?
Eesti on demokraatlik riik. Ühe inimese ideest pelgalt ei piisa. Oluline on, et rahva mandaati omav volikogu mõtleks sarnaselt. Küll me ükskord jõuame sinna.

Kui juhtimisest rääkida, siis mulle meeldib, kui iga positsiooni peale on konkurss iga valitud oma ala parimad spetsialistid. Volikogu peab olema poliitiline, sest nad esindavad oma valijaid. Aga vallavanem ja vallavalitsuse töötajad peaksid kõik olema konkursiga valitud.

Olin Viimsi volikogu esimees aastatel 2017–2021. Leidsime meeskonda väga head inimesed. Liina Mugu viis kogu volikogu ja erinevate komisjonide töö eeskujuks ka teistele omavalitsustele, uuendatud finantsmeeskond tegi arusaadavaks ja korrektseks valla rahaasjad, Illar Lemetti tõi vallavanemana rohkem valitsemisstabiilsust, mis on toiminud siiani. Alar Mik on väga hea abivallavanem. Neid näiteid on veelgi.

Seda teekonda tahaks jätkata. Ehk siis kõikidesse valdkondadesse on vaja leida parimad ja neid ka vääriliselt tunnustada nii sisuliselt kui ka finantsiliselt. Leida inimesed, kes saavad oma valdkonnast aru, oskavad eesmärke seada nii endale kui ka oma meeskonnale, tulemuslikkust mõõta ja sellele vastavalt tegutseda. Ja kui eesmärgid on suurepäraselt saavutatud või valda on toodud täiendavat investeeringuraha, siis peavad need inimesed saama ka lisatasu.

Kas süsteem, kus ametnik, kes toob valda lisaraha ja saab kokkulepitud protsendi ulatuses raha omale jätta, korruptsiooniohtu ei tekita? Eesmärgiks saab nii vaid boonuste kogumine ja teisejärguliseks muutub see, mis on päriselt vallale parim.
Hmm… kui seda lisaraha on vallale vaja näiteks konkreetse infrastruktuuriga seotud probleemi lahendamiseks, siis kuidas vald kahju saab? Sellised skeemid, kus keegi saab millestki protsendi, on ju eelnevalt kokku lepitud ehk siis siin piisab volikogu ja vallavalitsuse usaldamisest. 

Oled oma südameasjaks võtnud tehnoloogiahariduse juurutamise Viimsi koolides. Lisaks tehnoloogiaringile HK Unicorn Squad tegevusele soovid, et Viimsi koolid pakuksid parimal tasemel reaalainete õpet. Esimene samm selleks on ka tehtud –  koostöö Viimsi kooliga toimib hästi.
Meie MTÜ arendab tehnoloogiaharidust üle Eesti, mitte ainult Viimsis. Tahame jõuda punkti, kus kõik Eesti lapsed on saanud vähemalt 4 kursust kaasaegset inseneeria- ja tehnoloogiaõpet enne teismeiga. See tähendab kasutamise oskust ja arusaamist droonidest, erinevat tüüpi robotitest, elektrist, elektroonikast jne. Viimsi kool on olnud meile sisu testimisel asendamatuks partneriks. Lisaks õppetööle on meil iga suvi ka 3-päevane suvelaager, kus osaleb alati üle 700 tüdruku ja Viimsi kool on olnud sellel ajal meie kodu. Täna käib meie tehnoloogiakoolis üle 6000 lapse, aga pikk tee on veel minna.

Kuidas plaanid sarnast koostööd alustada ka teistes Viimsi koolides?
Inseneeriaõppe põhikoolis pakkumine sõltub kooli valmisolekust. Kuna meie peakontor ja kogu tundide sisu asub Viimsis, siis meie jaoks on kohalikud koolid eelisseisus, aga tempo sõltub eelkõige koolidest. Olgu siinkohal rõhutatud, et valimised ei oma siin mingit tähtsust ja koolid saavad soovi korral oma inseneeriaõppe sellest sõltumata, kas mina osutun valituks või mitte.

Miks on tehnoloogiaharidus sedavõrd oluline?
On teadmine, et kui inimene ei puutu enne teismeiga kokku inseneeria valdkonnaga, temast inseneri ei saa. Tead, mis selle juures erilist tähelepanu vajab? Nimelt selleks, et noortel oleks tulevikus üldse valikuvabadus valida reaalteaduste suund, peab nende matemaatika lõpueksami tulemus olema vähemalt 80%. Viimsi gümnaasiumis on keskmine aga veidi üle 60%, tähendades, et paljude  noorte jaoks valik reaalteaduste kasuks suletud.

Ma ei näe Eesti majandusele muud võimalust 10–20 aasta pärast kui targad töökohad, mis eelkõige suudavad teha eksporti. Oleme Euroopa ääremaa ja siia tootmist tuua ei ole majanduslikult otstarbekas, välja arvatud, kui see on teadmusmahukas või kui suudame oma teadmiste tulemust eksportida. Hea näide on meie üha kasvav IT- ja start-upi sektor.

Oled Miiduranna küla elanik. Küla on viimastel aastatel aktiivselt tegelenud sisejulgeoleku ja kriisiteemadega. Millised on sinu prioriteedid seoses kodukülaga?
Meil on jah väga aktiivne ja tore külavanem. Miidurannas on väga hea elada ja tahaks, et see ka nii jääks. Kui me saaksime lisaks Miiduranna pargi, ühenduse Haabneeme rannaga, mõistlikult arendatud sadamaala ja Miiduranna „pütid“, siis olen teinud head tööd.

Kas sinu arvates peaksid külaseltsid saama suurema vabaduse seada külaga seotud olulised prioriteedid ise paika? Kui jah, siis miks see hea on?
Mulle väga meeldiks suurem osalusdemokraatia. Sarnaselt Šveitsiga, kus iga küla ja linnake hääletab pea iga nädalavahetus enda jaoks olulistel teemadel. Raha on piiratud hulk ja eelkõige tuleks keskenduda sellele, mida küla ise kõige olulisemaks peab. Selleks peab olema lihtsam võimalus kaasa rääkida, muidu läheb ikka nii, et võidab see, kes Viimsilaste grupis kõige valjemalt karjub.

Valimispäev on 19. oktoobril – sinna on vaid loetud nädalad aega. Kuidas selle aja sisustad?
Teen oma igapäevast ettevõtja ja inseneri tööd. Lisaks on meil 4 last, koerast rääkimata (naerab – toim).Lisaks tehnoloogiahariduse edendamisele tahaks käima saada ka drooni algõppe mittekaitseliitlastele. Meil on täna tuhandeid mehi ja naisi, kes ei ole erinevatel põhjustel valmis Kaitseliiduga liituma, kuid tahaksid aru saada, et kas hädaohu lähenedes võiksid nad ennast treenida droonipilootideks. Meil on baaskoolitus koos ja otsast oleme õppepäevadega alustanud, aga seda tahaks skaleerida kõigile kättesaadavaks. Muide, programmi töönimi on “KURI KOTKAS”. (Naerab – toim.)