Ma kandideerin Riigikokku, et lahendada Eesti ees seisvaid kõige pakilisemaid probleeme – julgeolek, hinnatõusu pidurdamine ja ostujõu taastamine.

Pärnumaa hakkab teenima tuulest suuri tulusid

Pärnumaa majandusel on järgmisel kümnel aastal võimalik tõusta täiesti uuele tasemele, sest Liivi lahe kaldal kohtuvad Rail Baltic ja elektritoodang tänases kogu Eesti tarbimismahus. Taastuvenergeetika on tulevikuäri, mis pakub palju kõrgepalgalisi töökohti ja toetab tõhusalt kohalike omavalitsuste eelarveid.

Me peame ennast veel kiiremini ja tihedamalt ühendama Euroopaga, nii elektriühenduse kui ka Rail Balticu ja Via Baltica kaudu.

Eesti peab olema kaitstud

Iga ühiskond saab areneda üksnes ja ainult rahuajal, seetõttu on järgmise Riigikogu tähtsaim ülesanne rahu hoidmine Eestis, Eesti riigi kindel kaitstus ja julgeolek. Samuti kaasa aitamine Ukraina võidule sõjas terroristliku Venemaaga, sest Ukraina võitleb praegu meie kõigi eest. Võidab Ukraina sõja, saab Eestis ja teistes Euroopa riikides jätkuda rahumeelne demokraatlik vaba elukorraldus, mida me peame nii enesestmõistetavaks.

Hinnatõusu tuleb pidurdada

Nii vastuoluline kui see ka ei tundu, on üks riiklik hinnatõusu pidurdamise meetod tasakaalus eelarve, mis tähendab, et me ei kuluta rohkem, kui teenime, ega võta jooksvate kulude katteks laenu. See on valus nagu haige hamba ravimine, aga laenuga jooksvate kulude katmine üksnes pikendab inflatsiooni põhjustatud valu sissetulekute ostujõu kahanemisest.

Sissetulekute ostujõu taastab maksuküüru kaotamine

Sissetulekute ostujõudu saab taastada töötajatele rohkem raha kätte jättes ehk maksuküüru kaotamisega. Töötav inimene peab elama paremini ja saama hakkama sotsiaaltoetusteta. Pensione ja sotsiaaltoetusi saab tõsta kooskõlas palgatõusuga.

Eesti ei vaja uusi makse ega maksutõuse. Piisab majanduskasvust. Maksusüsteemi järjekindlus, ühetaolisus ja lihtsus on väärtused omaette. Küll peavad koos digiäri laienemisega ja ärimudelite muutustega käima kaasas maksude kogumise meetodid. Maksude maksmine peab olema maksjale kiire, lihtne, odav ja mugav. Maksude mittetasumine ei tohi olla tasuv.

Majanduskasvu kütus on EL-i toetuste kasutuselevõtt

Eesti järgmiste aastate majanduskasvu ja palgatõusu kütteks saab olla 4,65 miljardit avanevaid EL-i toetusi tingimusel, et me kasutame neid targalt, inimlikult, sotsiaalselt ja õiglaselt.

Energiahinna toob alla üksnes tootmise suurendamine

Riik saab aidata oma Eesti inimestel toime tulla sõja majanduslike mõjudega. Venemaa manipulatsioonid energiatarnetega ja ausalt öeldes ka meie endi soov mitte anda oma raha sõjamasina kütteks on viinud energiahinnad mitmekordseks. Energiahinnad mõjutavad kõikide teiste kaupade ja teenuste hinda.

Energiakulude alla toomiseks on kaks põhilist moodust: esiteks hoonete soojustamine ja teiseks taastuvenergia tootmise hüppeline suurendamine, sealhulgas kodude katustel.

Hajusenergeetika arenguks on vaja ümber mõtestada jaotusvõrgu loogika. Siiani kuulub Elektrilevi OÜ suurima elektrienergia tootja Eesti Energia ärigruppi, nii-öelda viib energiat tootjalt tarbijale. Tulevikus peaks Elektrilevi olema näoga lõpptarbija suunas ehk tooma tarbijale elektrit nii palju, kui tal on vaja lisaks oma katusel toodetule ja vastupidi, viima tema katusel toodetud energia teistele lõpptarbijatele.

Tõstame tulumaksuvaba miinumumi 700 euroni

Minust

Minu kirg alates lapsepõlvest on liigirikkad ja kaunid pärandniidud, mis on tekkinud esivanemate sajanditepikkuse loomapidamise tulemusel. Kihnu saare niitudel veiste ja lammastega askeldades tunnen kahe jalatalla all maad ning mulda, kuulen mere ja metsa kohinat, tajun elu olemust.

Olen sündinud Kihnu saarel, lõpetanud Pärnu I Keskkooli, praeguse nimega Pärnu Ühisgümnaasiumi.

Olen õppinud Tartu Ülikoolis majandust.

Olen poliitikaga tegelenud alates 1999. aastast: Kihnu vallavolikogus ja vallavanemana, Pärnu linnavolikogus ja rahanduse abilinnapeana, Riigikogu liikmena kahes koosseisus. Praegu olen rahandusminister.

Olen ema ja elukaaslane, õde ja tädi.

Olen tänulik, kui te usaldate mulle oma hääle eelseisvatel Riigikogu valimistel.

Luban teie usaldust tõhusalt kasutada.

Rahandusminister Annely Akkermanni visioon on paigas

3. veebruar 2023

Rahandusministri amet ei tähenda valitsuse liikmena ainult riigi rahandusega tegelemist, vaid vastutust kogu riigi ees. Valitsuses tegeleme kõige rohkem Eesti julgeolekuga ja meist kõigest 1000 km kaugusel Ukrainas toimuva sõja mõjudega.

Loe veel