Meie Euroopa. Meie julgeolek. Meie vabadus. Meie võimalus.
Meie ees on Eesti jaoks viiendad Euroopa Parlamendi valimised. Seda, mida esimestel valimistel lubasime, oleme teinud: oleme Euroopa osa, reisime, õpime, räägime telefoniga ja arveldame euros üheskoos teiste eurooplastega. Euroopa Liit tähendabki just neid igapäevaelu vabadusi: inimeste, kaupade, teenuste, kapitali ja andmete vaba liikumist.
Euroopa Liit tähendab ka turvalisust, stabiilsust ja võrdseid võimalusi heaoluks. Regulatsioonide vähendamine ja majanduse liberaliseerimine on Euroopa strateegilise vabaduse ja ühiskonna heaolu kasvu eeldus. Eesti on seni saanud iga Euroopa Liidu eelarvesse panustatud euro eest 5 eurot tagasi. Eesti vajab Euroopa Liitu ja Euroopa Liit vajab Eestit.
Rohereform on Euroopa võimalus olla arengus maailma suurte ees ja kõrval. Rohereform on vajalik ka selleks, et Eesti ja kogu Euroopa oleks iseseisev ja sõltumatu, kujundaks edasi maailma parimat elukeskkonda meie lastele, hoolimata agressorriigi püüdlustest meie tegemisi kontrollida. Euroopa on meie väärtusruum – kogukondlik, ettevõtlik ja vaba. Seisame selle eest, et Euroopa tugineks alati ja kõiges vabadusele, õigusele ja õiglusele.
1. EUROOPA JULGEOLEK
UKRAINA TOETAMINE
Toetame Ukraina pidevat varustamist sõjalise abiga kuni Ukraina võiduni ning kutsume üles aitama Ukrainat riigi taastamisel ja ülesehitamisel. Ukraina ülesehitamisel tuleb kasutada Euroopa Liidu poolt konfiskeeritud Vene varasid. Kõik genotsiidi- ja sõjakuriteod peavad jõudma rahvusvahelise õigusemõistmiseni.
SANKTSIOONID
Euroopa Liit peab lakkamata töötama Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamise nimel, et sõja hind oleks Venemaale võimalikult kõrge. Euroopa Liidu sanktsioonide poliitika tõhustamiseks kaalume sanktsioonikomitee loomist (sarnaselt USAga). Euroopa Liit peab võtma tarvitusele meetmeid nende riikide suhtes, kes aitavad Venemaal Euroopa Liidu sanktsioonidest mööda hiilida.
KAITSEVOLINIK
Meie Euroopas on julge ja turvaline elada – kaitsepoliitika on uue Euroopa Komisjoni üks prioriteete. Tagamaks Euroopa Liidu ühtne ja tugev kaitsepoliitika ja tõhus kaitsetööstus, kutsume üles looma Euroopa Komisjonis kaitsevoliniku ametikoht. Iga Euroopa Liidu riigi kaitsepoliitika on suveräänne, Euroopa Liidu kaitsevoliniku roll on riikide kaitsepoliitikate koordineerimine ja Euroopa kaitsetööstuse kooskõlaline arendamine, aga ka Euroopa Liidu kui terviku koostöö NATO ja kolmandate riikidega.
KAITSETÖÖSTUS
Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks anname Euroopa Liidus välja 100 miljardi euro väärtuses kaitsetööstuses kasutatavaid eurovõlakirju. Standardiseerime Euroopa Liidu kaitsetööstust, sealhulgas ühtlustame suurtükkide laskemoona ning sõjalised sidesüsteemid. Euroopa Liidu liikmesriikide aastane mürskude tootmise eesmärk peaks olema vähemalt 2 miljonit mürsku.
EUROOPA LIIDU JA NATO KOOSTÖÖ
Tihendame Euroopa Liidu ja NATO koostööd kaitsekulutuste planeerimisel ning kaitsealases koostöös, lähtudes väärtuspõhiselt samadest eesmärkidest.
LÄÄNEMERE KAITSE
Toetame Euroopa Liidu merejulgeoleku missiooni Läänemerel, mis tagab veealuse taristu kaitse ja parema merepildi.
EUROOPA LIIDU PIIRIDE KAITSE
On vastuvõetamatu, et immigratsiooni kasutatakse hübriidsõja komponendina. Taotleme Euroopa Liidu finantseerimist piiri tugevdamiseks. Euroopa välispiir peab olema paremini valmis Venemaa orkestreeritud võltspõgenike hulki ohjeldama. Need ohud ja ähvardused ei kao, vaid arenevad ja kasvavad ajas.
2. EUROOPA VÄLISPOLIITIKA
EUROOPA LIIDU ROLL VÄÄRTUSPÕHISES GEOPOLIITIKAS
Euroopa Liit peab olema geopoliitilisel areenil oluliselt mõjukam. Selleks tuleb toimivalt siduda ELi välispoliitika, arengukoostööpoliitika, kaubanduspoliitika ja kaitsepoliitika, mis peavad lähtuma ühistest väärtuspõhistest Euroopa Liidu välispoliitika eesmärkidest. Nii ei saa arengukoostöö otsused olla vastuolus Euroopa Liidu välispoliitiliste ja julgeolekupoliitiliste eesmärkidega.
LAIENEMISPOLIITIKA
Toetame nende riikide liitumist Euroopa Liiduga, kes liitumisnõuded täidavad. Kandidaatriikide liitumist ei tohi takistada põhjused, mida kandidaatriik ise muuta ei saa. Tuleb alustada liitumiskõnelusi Ukraina ja Moldovaga ning liitumiskõnelusteks valmis olevate Lääne-Balkani riikidega. Euroopa Liidu laienemisel tuleb üheselt tagada liituvate riikide kinnipidamine õigusriigi põhiprintsiipidest. Euroopa Liidu oluline laienemine võib tähendada vajadust teha selle aluslepingutes muudatusi, kuid meie hinnangul peavad need olema minimaalsed ja tagama kõikide riikide tasakaalustatud esindatuse Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning kõikidel otsustus- ja tegevustasanditel.
KONSENSUSNÕUE
Suurendame Euroopa Liidu välispoliitika mõjujõudu ja tõhusust, tagades kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kasutuselevõtu välispoliitika valdkondades, mis puudutavad inimõiguste rikkumist ja rahvusvahelist kuritegevust ning sanktsioonide kehtestamist.
KOOSTÖÖ DEMOKRAATLIKE RIIKIDEGA
Tihendame koostööd ja konsultatsioone Euroopa Liitu mittekuuluvate demokraatlike riikidega võimalikult ühtsete positsioonide saavutamiseks, mis võimaldab paremini tasakaalustada autoritaarsete riikide, näiteks Hiina ja Venemaa globaalset survet. Eriti oluliseks peame Euroopa Liidu lähedast koostööd USA ja Ühendkuningriigiga.
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS
Peame oluliseks rahvusvahelise õiguse põhimõtete kaitsmist, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tugevdamist, et agressiooni- ja genotsiidikuritegude sooritajad ei jääks karistuseta.
SUHTED AUTORITAARSETE RIIKIDEGA
Euroopa Liit peab olema järjekindel ja põhimõttekindel oma poliitikas nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui kolmandate riikide suhtes, sest autoritaarsete režiimide jõupoliitika juurde naasmine ei ole aktsepteeritav.
EUROOPA LIIDU AAFRIKA-POLIITIKA
Euroopa Liit vajab uut Aafrika-poliitikat, sest senine lähenemine on paljuski läbi kukkunud. Järjestikused riigipöörded Aafrikas ning kasvav pahameel Euroopa Liidu suhtes osutavad, et rahajagamise asemel tuleb arengukoostöö oluliselt enam siduda Euroopa Liidu välispoliitiliste eesmärkidega. Aidates Aafrikal paremini kliimakriisi mõjudega kohaneda, saame vähendada kliimapagulaste arvu Euroopa Liidu lõunapiiril.
KONSULAARABI KRIISIPIIRKONDADES
Euroopa Liidu esindused maailmas peavad saama ka rolli abistada Euroopa Liidu riikide kodanikke kriisipiirkondades.
RÄNDEPOLIITIKA
Toetame seisukohta, et rändepoliitikat kujundab iga riik ise, ent ühiselt on võimalik arutada rände planeerimist ja parimate kogemuste jagamist, näiteks saabujate tööhõive tagamiseks, mida peame eduka lõimumise esmaseks eelduseks. Teadlaste hinnangul kasvab kliimamuutuse süvenedes kliimapõgenike surve elatavatele aladele. Ennetamaks rändesurvest tingitud kriise ja rahutusi, on lisaks kliimamuutuste leevendamisele oluline riikideülene koostöö rändesurve lahendamisel. Kui Lõuna-Euroopa riikide piirimure on ka meie mure, saame loota ka Vahemere riikide toetusele meie idapiiri kaitsel.
3. EUROOPA KONKURENTSIVÕIME JA MAJANDUS
TOIMIV ÜHISTURG
On üks Euroopa Liidu põhieesmärke. Idast lähtuva sõjaohu tõttu on Euroopa ja eelkõige piiririikide investeerimiskindlus Euroopa ühine huvi. Et tagada Euroopa Liidu riikides võrdsed võimalused heaolu kasvuks ja suurendada investeerimiskindlust kogu ühisturul, võimaldame koostöös rahvusvaheliste arengupankadega (EIB, NIB, EBRD) Euroopa Liidu piiririikides soodustingimustel kapitali pakkumist.
LÄHIMUSPÕHIMÕTE
Toetame lähimuspõhimõtte ranget järgimist, kus otsused langetatakse võimalikult lähedal neile, keda otsus puudutab. See võimaldab tagada Euroopa Liidu kodanike kaasatuse kõige tulemuslikumal viisil ja vähima ressursikuluga.
VÄHEM BÜROKRAATIAT
Peame vajalikuks oluliselt vähendada uute õigusaktide vastuvõtmist ja vanade uuendamist – pooldame printsiibi “Üks uuendatud vs kaks tühistatud” rakendamist. Peame vajalikuks tühistada aktid, mis on osutunud mittevajalikeks ja ebaefektiivseteks. Me ei pea õigeks, et üksikute või väheste riikide probleeme lahendataks üleeuroopaliste regulatsioonide kehtestamise abil. Euroopa Liidu asutuste tegevust ei tohi hinnata vastuvõetud või algatatud õigusaktide arvu või mahu alusel.
EUROOPA STRATEEGILINE ENESEVARUSTAMISE VÕIME
Euroopa Liit on suurima ostujõu ja heaolu kasvupotentsiaaliga majandus maailmas. Euroopa Liidu mõjukus vastab meie majanduslikule kaalule ja rahvaarvule vaid siis, kui oleme strateegiliselt sõltumatud ja saame teha ise oma valikuid tehnoloogias, innovatsioonis ja tarneahelates. Tõstame oluliselt Euroopa Liidu strateegilist enesevarustamise võimet ja võimekust sõltumatult kriiside korral hakkama saada. See tähendab suuremat tähelepanu tarneahelate ja ressurssidega varustatusele, ka näiteks Euroopa kiibitööstuse ja superarvutite arengut ning panustamist kaitsevõimesse ja kaitsetööstusesse. Liikmesriikidel peab olema võimalik kriitiliste toodete ja teenuste riigihangetelt välistada kolmandate riikidega seotud ettevõtjad, kellega võib kaasneda julgeolekuoht.
SUVERÄÄNSUS MAKSUKÜSIMUSTES JA EELARVEREEGLID
Me ei toeta Euroopa Liidu pädevuse laiendamist maksuküsimustes, ega maksude senisest suuremat ühtlustamist. Me ei tee järeleandmisi riikide kohustuses järgida kokkulepitud eelarvereegleid. Enne uute Euroopa Liidu omatulude kehtestamist tuleb tagada praegu kogutu tulemuslik kasutamine.
EUROOPA LIIDU EELARVEMAHT
Eelarvemahu suurendamise asemel eelistame kogutu paremat ja efektiivsemat kasutamist, sealhulgas bürokraatia ja ülereguleerituse vähendamisega. Toetame vahendite suunamist praeguse aja olulisematesse Euroopa Liidu ühiseid väärtusi ja eesmärke toetavatesse valdkondadesse (nt kaitsetööstus).
RIIGIABI JA STRATEEGILISELT OLULISTE VALDKONDADE TOETAMINE
Riigiabi küsimus on konkurentsi küsimus. Eesti toetab rangeid riigiabi reegleid, sest väikeriigina oleme konkurentsivõimelisemad vabaturul. Leiame, et tehnoloogiainvesteeringute ja innovatsiooni soodustamiseks tuleb kaaluda Euroopa Liidu riigiabi andmist kesksest fondist, sest siis ei sõltuks abi pakkumise võimekus liikmesriigi majanduse suurusest, vaid taotleva ettevõtte sisulisest kvaliteedist.
TÖÖJÕU- JA TALENDIPOLIITIKA
Euroopa Liit on avatud kolmandatest riikidest pärit tippspetsialistidele, kes jagavad meie väärtusi ja aitavad leevendada inimeste puudust valdkondades, kus meil kohalikku kompetentsi ei ole või seda on ebapiisavalt. Tagame Euroopa Liidu sinise kaardi toimimise, et kindlustada Euroopa Liidu olulistes valdkondades kvalifitseeritud tööjõu olemasolu.
TEHISARU
Tehisaru muudab järgneval kümnendil ühiskonna heaolu samaväärselt interneti kasutuselevõtuga. Euroopa Liidu tehisaru strateegia algab vajalikust digitaristust ning ulatub võimaldava, innovatsiooni soosiva ja eetilise regulatsioonini. Tehisaru kasutamine tööriistana on globaalne konkurentsieelis nii era- kui avalikus sektoris, sest aitab pakkuda tooteid ja teenuseid väiksema keskkonnajalajäljega, efektiivsemalt ja kvaliteetsemalt, vabastades inimesed tööst, mille saab delegeerida masinale. Euroopa Liidu konkurentsivõime aluseks on senisest suurem ühine pingutus tehisaruga seotud regulatsioonide ja tegevuste jõustamises.
DIGITAALNE ÜHISTURG
Digitaalne ühisturg on sama oluline kui tavaline ühisturg. See tähendab Euroopa Liidu üleseid digiteenuseid, mis teevad kodanike ja ettevõtete elu mugavaks: digiretsept, digikukkur (id-kaart/juhiluba, lemmikloomapass), digitaalsed veoselehed, e-arved jne. Turvaline digitaalne ühisturg eeldab teadlikke ja ohupildile vastavaid investeeringuid küberkerksusesse. See tähendab, et meie digitaalne taristu, teenused ja andmed on rünnakute ja kriiside korral kaitstud.
4. EUROOPA KESTLIK MAJANDUSARENG JA LOODUSHOID
ROHEKASV PLANEEDI TALUVUSPIIRIDES
Euroopa jaoks on rohereform võimalus uueks majanduskasvuks. Peame oluliseks eesmärgipärast ja efektiivset kliimapoliitikat ja rohetehnoloogiate arendamist. Leiame, et ühiskond peab toimima planeedi taluvuspiirides ning selle saavutamine eeldab olulisi reforme paljudes valdkondades. Inimestel on eetiline vastutus nii planeedi kui teiste liikide heaolu ees, samuti toob puhtam keskkond parema tervise.
ELURIKKUS
Kvaliteetne elukeskkond ja elurikkus on Euroopa suurim eelis ja võimalus. Elurikkust tuleb hoida ja taastada see, mis varasemate aastate liigintensiivse majandamise käigus on kannatada saanud. Seetõttu järgime teadlaste soovitust kaitsta 30% maismaast ja merest. Euroopa puhas õhk, vesi, viljakas muld ja terve mets vajavad hoidmist ja tarka kestlikku kasutamist.
TOIDUJULGEOLEK
Toidujulgeolek on sama tähis kui kaitsepoliitika. Jätkusuutliku põllumajanduse ja toidusüsteemide kasutuselevõtt on oluline meie heaolu tagamiseks ja põllumajandustootjatele pikaajalise väljavaate andmiseks, kaitstes samas bioloogilist mitmekesisust, säilitades loodusvarasid ja soodustades majanduskasvu. Toetame Euroopa Liidu siseseid, regionaalseid, riiklikke ja piirkondlikke kestliku põllumajanduse ja maakasutuse arenguprogramme. Euroopa ühine põllumajanduspoliitika on nurgakiviks, mis peab tagama liikmesriikide põllumeestele õiglase konkurentsi ja sissetulekute kasvu.
KLIIMAKINDLUS
Toetame piirkonnaspetsiifilisi kliimakindluse ja kliimamuutusega kohanemise programme – parimate praktikate jagamine ja toetusprogrammid näiteks kliimakindlate elektriliinide rajamiseks, mulla ja metsade vastupidavuse tagamiseks, linnakeskkonnas liigniiskuse ja põuaga toime tulemiseks rohealade rajamist jms.
ENERGIALIIT
Piisavas koguses puhast energiat on Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõime eeldus. Euroopa Liit peab aitama riikidel tagada kiirem üleminek puhtale energiale, ehk terviklik taastuvenergia ja heitmevaba tulevikutööstuse ökosüsteem. Võrdsete võimaluste tagamiseks peame oluliseks uute Euroopa-siseste ühenduste rajamist ja kolmandatest riikidest pärit energiakandjate osakaalu vähenemist Euroopa Liidu turul. Energiasõltumatus ja hindade ühtlustumine toetab ühise energiaturu ja Euroopa Liidu majanduse arengut.
RINGMAJANDUS
Peame oluliseks esmase materjalikasutuse vähendamist, luues tööstuses eelise teise ringi materjalide kasutamisele. Toetame üleeuroopalise (pandi)pakendite ringlussüsteemi välja arendamist. See soodustab ringkasutust ja vähendab asjatut ületarbimist ning ebaotstarbekaid, kalleid ja ringlussevõetamatuid tooteid ja pakendeid.
RENOVEERIMISLAINE
Peame oluliseks kasvavat ja pidevat rahalist tuge erinevat tüüpi elamute ja avalike hoonete renoveerimisele, et kaasajastada Euroopa Liidu elamufond. Eelistada tuleb naabruskonnapõhist renoveerimist, sest see toetab elukeskkonna ja avaliku ruumi kvaliteedi, sotsiaalse ruumi ja kliimakindlate lahenduste loomist. Majade renoveerimine tagab energiatõhususe, vähendab kommunaalkulusid ja parandab sisekliimat. Lisaks loob renoveerimislaine tuhandeid töökohti.
EUROOPA UUS BAUHAUS
Toetame elukeskkonna kvaliteedile keskenduva programmi jätkamist: kestlik, koosloomeline ja ilus elukeskkond on Euroopa identiteedi oluline osa. Uuendame kehtivat “Euroopa Uue Bauhausi” programmi, et lisaks soovitustele, kuidas linnu kestlikumaks ja elamisväärseks muuta, kaasneks ka suurem rahaline toetus arenguprojektidele, mis aitaksid rohereforme kiiremini ellu viia, edendaksid ringmajandust ja kestlike materjalide (näiteks puidu) kasutust ehituses.
KESTLIK LIIKUVUS
Võimalus valida säästev liikumine on osa Euroopa elukeskkonna identiteedist, mistõttu toetame säästva liikuvuse eelisarendamist, sealhulgas üleeuroopalised projektid (RailBaltic, ViaBaltica, Talsinki), riiklikud ja kohalikud algatused, kestlik ühistransport, rattaliiklus, mikromobiilsus, viimase versta logistikalahendused ja ohutud kõnniteed. Algatame ja toetame kohaliku tasandi liiklusturvalisuse tõstmise kampaaniaid. Leiame, et Euroopa peaks liikuma liiklussurmades nulltolerantsi eesmärgi suunas. Toetame elektrisõidukite laadimistaristu arendamist nii avalike laadimispunktide kui kodude ja töökohtade juures üle Euroopa Liidu, et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja saavutada üleminek heitmevabale transpordile.
LINNADE ROHEREFORM
Euroopa Liidul on vaja käesoleval kümnendil kiirendada heitmete vähendamisel. Üle 70% süsinikuheitmeist tuleb ÜRO andmeil linnadest, nii on ka enim võimalusi rohereformiks linnades. Näiteks ei ole maapiirkondades ka sageli alternatiivi eraautole. Euroopa Liidu linnade tegevuskava tuleb muuta ja rakendada rohereformi üheks põhiliseks instrumendiks – nii saavad linnad kiiremini puhtama õhu, säästva liikuvuse, ringmajanduse ja renoveeritud hooned.
5. EUROOPA HARIDUS, OSKUSED, NOORED
EESTI HARIDUSIME EUROOPASSE
Haridusel ja oskustel on oluline roll Euroopa konkurentsivõime tagamises. Eestil on suured võimalused tutvustada ja aidata rakendada siinse haridusuuenduse edusamme üle Euroopa (näiteks individuaalsed õpirajad, elukestev õpe, ühtsed kandideerimis- ja muud digilahendused).
ERASMUS+
Euroopa hariduse võrgustumiseks, talentide vabaks liikumiseks ja Euroopa identiteedi tugevdamiseks toetame Bologna süsteemi rakendamist ja Erasmus+ semestri õppekavadesse lisamist üleeuroopaliselt.
ÕIGLANE TIPPTEADUSE TOETAMINE
Toetame läbipaistvat ja õiglast hindamist tippteadlaste individuaalsetele teadusprojektidele, et välistada väikeste ja uute liikmesriikide diskrimineerimist.
VALIMISEA LANGETAMINE
Demokraatia kestliku arengu ja noorte suurema kaasatuse huvides toetame valimisea langetamist 16. eluaastale ja kandideerimisea langetamist 18. eluaastale. Eestis ellu viidud kohaliku tasandi valimisea langetamise kogemus on positiivne ja annab julgust laiendada Euroopa Parlamendi valimistel valijate ringi, nagu seda on tehtud juba mitmes Euroopa riigis.