Taristuminister Kuldar Leis pidas 3. juunil 2025 Riigikogu ees ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” elluviimisest. Avaldame ministri kõne täismahus.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad!
Taristu arendamine on alati midagi enamat kui lihtsalt füüsiliste ühenduste rajamine. See on otseses seoses sellega, kui mugav ja turvaline on inimeste igapäevaelu, kui tõhusalt saab toimida ettevõtlus ja kui hästi on riik valmis kohanema ootamatute oludega – olgu selleks ekstreemsed ilmastikunähtused või poliitilised ohud, mis kipuvad idapiiri tagant ikka ja jälle esile kerkima.
Just see ongi Eesti taristupoliitika eesmärk ja investeeringute tegemise lähtekoht: tugevdada meie kaitsevõimet, toetada tööstust ning tagada, et inimesed ja kaubad liiguksid kiiremini ja turvalisemalt – sõltumata sellest, kus nad parasjagu Eestis asuvad.
Ärme unusta, et taristu ei piirdu ainult teede ja trassidega – see hõlmab ka seda, millistes kodudes me elame ja kuidas kasutame seda, mis meil juba olemas on. Eesmärk on hoida loodust, luua kestlikumat majandust ja paremat elukeskkonda.
Tänases kõnes annan ülevaate taristuvaldkondadest, milleks on raudteeühendused, teehoid, ringmajandus, elamumajandus, lennuliiklus, merendus ja veemajandus. Räägin suunast, kuhu liigume, sellest, mis on juba töös ja millised otsused seisavad veel ees.
Ja nagu ikka – kui pärast tänast ülevaadet tekib küsimusi, vastan neile nii hästi, kui oskan. Mis vajab täpsustamist, sellele saadan hiljem kirjaliku vastuse järele.
- Aga nüüd – alustame Rail Balticast – ühendusest, mis tugevdab nii meie majandust kui julgeolekut.
Rail Baltica on Balti regiooni suurim taristuprojekt viimase sajandi jooksul ning üks Euroopa mastaapseimaid kiirraudtee arendusi. Kuid selle tähtsust ei mõõdeta ainult rööbaste pikkuses. See on Baltikumi jaoks strateegilise tähtsusega ühendus.
Eesti jaoks on põhitrassi väljaehitamine riiklik prioriteet. Tänaseks on ehitustegevus alanud või sel aastal algamas 100 kilomeetri ulatuses. Eesmärk on, et 2026. aasta lõpuks toimuks töö juba kogu põhitrassi ulatuses. Ligi kaks nädalat tagasi, allkirjastasime selleks ka Eesti ajaloo suurimad taristulepingud – pea miljardi euro ulatuses.
Rail Baltica ei ole ainult tulevikku vaatav projekt – juba täna annab see Eestile majanduslikku kasu. Luuakse ligi 6000 töökohta, ehitusfaasi majandusmõju ulatub 1,3 miljardi euroni ning projektist laekub aastatel 2024–2030 riigieelarvesse ligikaudu 661 miljonit eurot maksutulu. Rail Baltica kogumaksumus on 3,07 miljardit eurot, millest Eesti panus on umbes 600 miljonit – see tähendab, et tänu EL-i toetusele on Rail Baltica meile selgelt plussinvesteering.
Lisaks kasvab meie ettevõtete võimekus konkureerida rahvusvahelistel turgudel – uued standardid, rahvusvaheline koostöö ja tipptasemel referentsid annavad Eesti ehitussektorile uue kvaliteeditaseme.
Rõhutan, et tegu pole ainult Baltikumi, vaid kogu Euroopa projektiga. Seda kinnitab ka eelmisel nädalal toimunud Rail Baltica kõrgetasemeline kohtumine Leedus. Esimest korda projekti ajaloos osalesid seal lisaks Euroopa Komisjoni transpordivolinikule ka kaitsevolinik ning NATO esindajad. Lisaks olid kohal Poola transpordiminister, saadikud Euroopast ja mitmed teised Põhjamaade ning Ameerika Ühendriikide kolleegid. Selline esindatus näitab selgelt, et Rail Balticast on tänaseks saanud ka julgeolekuprojekt. Leedu ja Läti taristuministrid märkisid, et Ida-Lääne suund asendub Põhja-Lõuna suunaga.
Mõne sõnaga ka rahastusest. Etapiviisiline rahastus on sellise mastaabiga projektide puhul igati mõistlik ja tavapärane. Eesti on kasutanud mitmeid allikaid – peamiselt Euroopa Ühendamise Rahastut, aga ka CO2 kvooditulusid, taasterahastut ja struktuurifonde. Töötame selle nimel, et Euroopa rahastus oleks tagatud ka järgnevatel aastatel.
Veel kord – Rail Baltica ei ole lihtsalt ühendus. See on majanduslikult tark, julgeolekuliselt vajalik ja Eestit maailmaga ühendav transpordikoridor. Balti riigid on korduvalt kinnitanud eesmärki avada 2030. aastaks Rail Baltica kiirraudtee Tallinnast Varssavini. See ei ole pelgalt lubadus, vaid kohustus, vastutus ja võimalus.
- Liigun järgmise olulise valdkonna juurde – teedevõrk. Meie põhimõte on lihtne – investeerime teedesse, mis viivad edasi ettevõtlust ja suurendavad turvalisust.
Uue koalitsioonileppega toome tähelepanu valdkonda tagasi. Viimaste aastate teede alarahastatus on muudetud, vähemalt 70 miljonit aastas lisame, täpsem kava on töös.
Oleme teinud otsuse alustada sel aastal 2+2 maanteelõikude väljaehitamist Tallinn–Pärnu suunal. Järgmisel aastal jätkame Tallinn–Tartu trassiga.
Sel aastal algavad tööd nii Päädeva–Konuvere kui ka Libatse–Nurme neljarealistel lõikudel. Samuti liigume edasi Sauga–Pärnu suunal. Lisaks rajatakse Kanama viadukt ja kuus Rail Baltica trassi ületavat viadukti. Kokku ligi 220-ne miljoni euro väärtuses investeeringuid, mis loovad parema liikuvuse ja aitavad tagada kriitilise taristu toimivuse.
Koalitsioonileppega tehtud otsused ei piirdu ainult suurte maanteedega. Suurendame investeeringuid ka väiksematesse teedesse, keskendudes ligipääsu parandamisele tööstusaladele ja sadamatele ning sildade kandevõime suurendamisele. Täiendavaid vahendeid suuname ka kruusateede viimiseks mustkatte alla. Me peame tagama, et taristu toetab elu ja majandust igas Eestimaa nurgas ja igas olukorras.
Investor ei tule kruusateele, aga peame väärtustama ka olemasolevaid ettevõtjaid.
Teedevaldkonnas oleme paraku pidanud otsa vaatama ka tõsisele statistikale – liikluses hukkunute arv on viimastel aastatel olnud taas tõusuteel.
Sügisel valmib uus liiklusohutusprogramm, mille eesmärk on seda statistikat muuta. Fookuses on targem järelevalve, teede turvalisuse parandamine ning liiklejate käitumisteadlikkuse tõstmine. Programmi koostamisel tehakse tihedat koostööd nii ekspertide, ametkondade kui ka kohalike omavalitsustega, et leida lahendused, mis annavad suurima mõju. Meie eesmärk on luua turvalisem liikluskeskkond, kus igaüks saab liikuda kindlustundega.
Teema lõpetuseks – võib tunduda küll väike detail, aga koalitsioonileppesse sai kirja ka plaan lubada teedele senisest pikemaid autoronge – muidugi arvestades liiklusohutust ja teetaristu võimalusi. Ka see on oluline eesmärk, et tugevdada Eesti kui transiitriigi konkurentsivõimet – võimalus vedada sama kaubamaht väiksema arvu vedudega tähendab väiksemat koormust taristule, vähem heitkogust ja lõpuks ka väiksemat kulu ettevõtetele.
- Jätkan ringmajanduse valdkonnaga. Üks olulisemaid samme siin on jäätmereformi elluviimine. Selle tulemusel rajame Eestisse prügimägede asemele toimiva tööstuse.
Mai keskel kiitis Vabariigi Valitsus heaks jäätmereformi eelnõu, millega toome Eesti jäätmevaldkonna lõpuks 21. sajandisse. Eesmärk on luua toimiv ja õiglane süsteem, kus jäätmed ei lähe enam prügimäele ega põletusahju, vaid muutuvad uueks toormeks ja tööstuseks. Tegu on murranguga valdkonnas, mis on püsinud muutumatuna enam kui kümnendi.
Senine süsteem on killustunud, ebaefektiivne ja kallis. Umbes pooled Eesti jäätmetest ladestatakse või põletatakse. Selle tulemusel maksavad Eesti maksumaksjad igal aastal Euroopa Liidule 16–20 miljonit eurot, sest suur osa plastpakendist jääb ringlusse võtmata. Samal ajal on maailmas aga järjest suurem nõudlus jäätmete kui materjali järele ning see saab olla väärtuslikuks sisendiks ka Eesti tööstusele.
Reformiga korrastame jäätmevaldkonna osapoolte rollid ja vastutuse. Inimese jaoks muutub sorteerimine lihtsaks ja taskukohaseks. Omavalitsused saavad selged eesmärgid ja paremad võimalused nende täitmiseks. Nii saab iga omavalitsus kujundada süsteemi vastavalt oma piirkonna vajadustele. Ettevõtted saavad tänu lihtsale ja läbipaistvale hankesüsteemile keskenduda jäätmeveole või -käitlusele, tõuseb konkurents ning stabiilsed materjalivood annavad kindluse planeerida investeeringuid.
Muudatuste tulemusel tekib Eestisse uus tööstusharu – koos uute töökohtade, maksutulu ja ekspordivõimekusega. Jäätmetest saab väärtuslik sisend uute toodete jaoks – alates biogaasist ja kompostist kuni plastigraanulite, pakendite ja ehitusmaterjalideni. Ringlussevõtu osakaal kasvab märgatavalt – praeguse 38% asemel jõuab aastaks 2035 ringlusse vähemalt 65% jäätmetest. Prügilatesse alla 1%. Nii väheneb ka Euroopa Liidule makstav tasu aastaks 2030 umbes 10-le miljonile eurole.
Lisaks jäätmereformile viime ellu ka teisi olulisi ringmajandust arendavaid samme: loome tekstiilijäätmete tootjavastutuse süsteemi, lihtsustame biojäätmete ringlusse suunamist, toetame korduskasutatavate nõude laiemat kasutust ning anname 14 miljonit eurot toetust ringlussevõtu tööstuse arendamiseks. Samuti eelistame hoonete ehituses sekundaarset ja kohalikku toorainet. Need on konkreetsed sammud, mis suurendavad jäätmete ringlussevõttu ja loovad Eestisse kestlikku majanduskasvu.
- Siit ongi hea liikuda elamumajanduse juurde. Üks olulisemaid asju, mida saame teha, on riikliku toe pakkumine kortermajade renoveerimiseks ja kodulaenu saamiseks.
Meil seisab ees tohutu väljakutse korrastada suur osa eelmisel sajandil rajatud hoonefondist. Kõige keerulisemas seisus on korterelamud – umbes 14 000 maja vajavad renoveerimist aastaks 2050. See ei ole pelgalt paratamatus, vaid ka võimalus, andes väga konkreetset kasu nii elanikele kui ka ühiskonnale. Terviklik renoveerimine vähendab kütteenergia tarbimist enam kui poole võrra, tuues elanikele märgatava kokkuhoiu ja kindluse, et kodu on korras ning ei vaja pidevat remonti. Samal ajal tõuseb korteri väärtus ja paraneb elukeskkond.
Renoveerimisturg on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Valdkonda tuleb juurde uusi ettevõtteid ja kompetentsi – hea näitena võib tuua puitmajatööstuse, kes on hakanud aktiivselt panustama korterelamute renoveerimisse. Mida kindlam on riigi pikaajaline toetus, seda rohkem luuakse ka töökohti. Selleks olemegi kokku leppinud, et tagame valdkonnale stabiilse rahastuse, mis põhineb CO2 kvooditulude süsteemil. Samuti räägime Euroopa Komisjoniga läbi, et suunata sotsiaalse kliimafondi raha sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse – see tähendab madalama toimetulekuga leibkondade elamutesse.
Samavõrd oluline on ka see, et inimestel üle Eesti oleks võimalik endale üldse kodu soetada. Seetõttu suurendame riiklikku eluasemelaenu tagatist ja laiendame selle kehtivust erinevatesse turutõrkepiirkondadesse. Eesmärk on aidata eelkõige noori peresid ja inimesi väljaspool suuremaid keskusi, kus kodu soetamine on turutingimuste tõttu keerukam.
Selle kõige kõrval tegeleme ka sellega, et renoveerimise ja ehitamise protsessid muutuksid inimestele ja ettevõtetele lihtsamaks. Selleks viime ellu mitmed praktilised sammud, mis vähendavad bürokraatiat ja kiirendavad otsuste langetamist.
Esiteks töötame välja tüüplahendused korterelamute renoveerimiseks, et vähendada projekteerimisele ja ehitamisele kuluvat aega ja raha. Soodustame ka ühispakkumisi, kus mitu maja renoveeritakse korraga – see võimaldab kasutada sama töövõtjat või lahendust korduvalt ning saavutada parema hinna mastaabiefekti kaudu.
Teiseks ajakohastame ehitus- ja kasutuslubade menetlusi, et vähendada dubleerimist ja kiirendada väiksemate muudatuste lubamist. Näiteks teeme lihtsamaks lifti lisamise või rõdu ehitamise kortermajadesse.
Kolmandaks uuendame ehitusnõudeid, et rõhk oleks energiatõhususel, paremal tänavaruumi kvaliteedil ja ligipääsetavusel. Ühtlasi vaatame üle planeerimisreeglid – kui detailplaneering ei anna sisulist lisandväärtust, saab tulevikus ehitada projekteerimistingimuste alusel. See säästab nii aega kui raha.
Kui tahame, et Eesti oleks tulevikus hästi toimiv ja hooliv riik, peab inimestel olema kindlus, et neil on olemas kodu – ja et see kodu on korras, soojapidav ja jõukohane.
- Jätkan liikuvusteemadel – lühidalt veel raudteest ja rongidest, sest lisaks Rail Balticale investeerime ka olemasolevatesse raudteelõikudesse.
Sel aastal jõuavad liinile esimesed uued elektrirongid. Kokku suureneb Eesti rongipark 16-ne elektrirongi võrra – see on ligi 42%-line kasv ja suur samm kaasaegse reisiraudtee suunas.
Elektrifitseerime ka raudtee nii Tartu kui Narva suundadel ja tõstame liinikiirusi, et pakkuda kiiremat ja mugavamat ühendust meie suurimate keskuste vahel. Lisaks tagame püsiva rahastuse Tartu–Valga–Riia liinile, mis hoiab Lõuna-Eesti rahvusvahelist ühendatust ja toetab piirkondlikku arengut. Ka läbi Tartu saab Rail Balticale ja seega Varssavisse.
Raudtee arendamine aitab muuta ühistranspordi energiatõhusamaks ja inimestele atraktiivsemaks valikuks igapäevasõitudeks.
- Kui rääkida veel ühendustest, siis loomulikult ei lõpe Eesti ühendatus maailmaga rongi või maanteega – see jätkub ka õhus.
Kui tahame olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, peavad Eesti ja Euroopa suurimad lennujaamad olema hästi ühendatud. Siin on meie nurgakivi Tallinna lennujaam. Mul on hea meel, et 2024 aasta oli Tallinna lennujaama jaoks erakordselt edukas – saavutati uus reisijate rekord, lennujaam teenis Euroopa parima lennujaama tiitli ning teeninduskvaliteet, mida hindasid reisijad ise, tõusis uuele tasemele.
Seda kvaliteeti ja ühenduvust toetame ka edaspidi enam kui 9 miljoni euroga. Eesmärk on luua rohkem välisühendusi, toetudes headele ühendustele sõlmjaamadega ning mitmekesisele lennuettevõtete võrgustikule. Lisaks on lennujaamal kuni 2027. aasta lõpuni kasutada 14,4 miljonit eurot toetust, et tõsta Tallinna lennujaama ja regionaalsete lennuväljade energiatõhusust.
Sarnaselt investeeringutele ei tohi ka ühenduste loomine piirduda ainult pealinnaga. Tartu–Helsingi lennuliin on suurepärane näide sellest, kuidas piirkondlik rahvusvaheline ühendus toetab nii teadust, ettevõtlust kui turismi. Esimese aastaga kasutas liini üle 37 000 reisija. Seetõttu peame oluliseks Tartu–Helsingi liini jätkumist ning regionaalsete lennuühenduste arendamist seal, kus see on mõistlik ja vajalik.
Lõpetuseks peatun mõne sõnaga ka droonidel. Droonid ei muuda meie ettekujutust üksnes sõjapidamisest, vaid toovad murrangulisi muutusi ka lennundussektorisse. Eesti on olnud eesrindlik uute tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamises. Näiteks oli Eesti üks esimesi riike maailmas, kus seadustati ligi kümme aastat tagasi isejuhtivate sõidukite katsetamine avalikus liikluses. Tänaseks on sellest välja kasvanud mitu edukat ettevõtet. Sama lähenemist rakendame nüüd ka lennunduses.
Uute ärisuundade edendamiseks loome seadusandliku raamistiku mehitamata lennunduse valdkonnale. Nii saavad droonid Eestis laiemalt kasutust leida. Olgu tegemist pakiveo, päästetööde või kaugseirega – selge ja kaasaegne õiguslik raam loob ettevõtetele kindluse ning annab hoogu innovatsioonile. Nii saab Eestist üks neist riikidest, kus uute lennulahenduste arendamine ja katsetamine on võimalik kiiresti ja turvaliselt.
- Kaks teemat, mida ma seni pole veel puudutanud, kuid mis on Eesti tuleviku jaoks sama olulised, on meri ja vesi. Alustan merest – meie eesmärk on tugevdada Eesti kui mereriigi rolli maailmas.
Selleks viime ellu uue laevanduse paketi koos laevaregistrite reformiga, et tuua rohkem laevu Eesti lipu alla. Kaotame killustunud ja aeglase süsteemi ning anname kogu registri haldamise Transpordiametile – see muudab protsessi kiiremaks, selgemaks ja rahvusvaheliselt arusaadavaks. Samuti lihtsustame õigusraamistikku, et Eesti lipp oleks atraktiivne ka välismaa laevaomanikele. Meie eesmärk pole ainult rohkem laevu, vaid rohkem ettevõtteid, töökohti ja laevaomanikke siin, Eestis.
Taastame ka reisilaevanduse toetusmeetme, et hoida alles tuhanded töökohad ja ühendused, eelkõige Soome ja Rootsi suunal. Sarnane meede toimis meil koroonakriisi ajal, kuid lõppes 2023. aastal. Samas kehtivad püsivad tööjõu maksusoodustused meie lähiriikides edasi. See seab Eesti ettevõtjad kehvemasse seisu. Plaanitav toetus aitab hoida laevad Eesti lipu all, säilitada töökohad ja nendelt tuleneva maksutulu riigile.
On ka selge, et tulevik kuulub puhtamale meretranspordile. Just selleks käivitasime mai lõpus 25 miljoni euro suuruse toetusmeetme, et rohkem laevu saaks Eestis keskkonnasõbralikumaks ümber ehitatud – meie sadamates ja meie inimeste käe all. Eesmärk on kujundada Eestist piirkondlik laevade ümberehituse keskus. Oskused, taristu ja ettevõtted on meil olemas. Meede võib Eestisse tuua kuni 170-ne miljoni euro väärtuses investeeringuid.
Samaaegselt uuendame ka veeteetasude süsteemi. Uus süsteem soosib justnimelt keskkonnasõbralikke laevu ja loob majanduslikud stiimulid rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks – mida puhtam laev, seda väiksem tasu. Tugevdame ka merereostuse tõrjevõimekust ja loome valmisoleku laevavrakkide naftast tühjendamiseks. Ohu ennetamine on sadu kordi soodsam, kui tagajärgede likvideerimine.
Lisaks kestlikkusele peame tagama, et meie mereala oleks turvaline ja ühendused toimiksid ka keerulistes oludes. Töötame selle nimel, et maandada varilaevastikust ja rahvusvahelise õiguse rikkumistest tulenevaid riske. Varilaevad on kui autod, millel pole ülevaatust ega kindlustust – keegi ei tea, kas need on ohutud või millist kahju nad võivad põhjustada. Aga erinevalt tavalisest autost võib sellises laevas olla 100 000 tonni naftat. Meil on juba näiteid otsustavast tegevusest lipuriigita laevade kontrollimisel. Selle tugevdamise nimel teeme tööd veelgi.
Samuti ehitame uue multifunktsionaalse jäämurdja, millel on lisaks jäämurdevõimekusele ka võimalus merekaableid parandada – see on oluline nii taristu kaitseks kui varustuskindluse tagamiseks kriisiolukordades. Ehk siis ei saa korduda värske näide, kus Estlink 2 parandusele kulus rohkem kui pool aastat ja ligi 60 miljonit eurot.
Ehitame ka uue täiselektrilise parvlaeva, mis teenindab suursaarte ühendusi ning aitab vähendada meie meretranspordi keskkonnajalajälge.
Rahvusvahelise koostöö raames on Eesti südameasjaks jätkuvalt Ukraina merenduse ülesehitamine, mille aluseks oleva strateegia oleme koostöös Ukraina kolleegidega ette valmistanud. Nüüd juhime ka rahvusvahelist pingutust, et leida Ukraina merenduse taastamise plaanile vajalik rahastus. Just täna kohtun sel teemal ka Ukraina taristuministeeriumi aseministriga.
- Lõpetuseks – vesi. Eesmärk on tagada toimiv, kriisikindel ja mõistliku hinnaga veeteenus igas piirkonnas.
Vee hind on juba praegu Eestis ebaühtlane – erinevused võivad olla kuni kolmekordsed. Samal ajal vajavad paljud torustikud ja puhastusseadmed hädasti uuendamist – investeeringuvajadus järgmise 12 aasta jooksul ulatub hinnanguliselt 2,1 miljardi euroni. Eestis tegutseb üle 100 vee-ettevõtte, kellest paljud on väikesed ega suuda lähitulevikus iseseisvalt tagada teenuse kvaliteeti, toimepidevust ega mõistlikku hinda. Kui me midagi ette ei võta, võib see kaasa tuua järsu vee hinnatõusu koos kvaliteedi langusega.
Selle vältimiseks viime ellu veereformi. Eesmärk on hoida vee hind mõistlikul tasemel ja tagada kvaliteetne teenus kõikjal Eestis. Reformi põhimõte on lihtne – vee hind peab jääma alla 2% Eesti madalaima sissetulekuga maakonna tasemest. Selleks tuleb vee-ettevõtteid konsolideerida ja korraldada süsteemi nii, et see oleks jätkusuutlik. Tugevad vee-ettevõtted on eelduseks ka muude eesmärkide saavutamiseks – nagu vee taaskasutus, parem kriisivalmidus, väiksem reostus ja väiksem keskkonnajalajälg. Lisaks toetame vee-ettevõtteid energiatõhusamate ja keskkonnasäästlikumate lahenduste kasutuselevõtul ning tugevdame valmisolekut üleujutusteks.
Head kuulajad! Taristuvaldkonnas ei juhtu muutused üleöö. Aga meil on selged eesmärgid, plaan nendeni jõudmiseks laual ja mitmed kriitilised otsused juba tehtud. Liigume edasi samm-sammult – tehes ära asju, mis aastaid ootel on olnud. Ja kuigi kõik ei juhtu korraga, siis iga samm viib meid lähemale Eestile, mis on paremini ühendatud ja pakub inimestele turvalist, mugavat ja kestlikku elukeskkonda.
Taristus on minimaalselt poliitikat, siin on vaja kogu Eesti otsustajatel ja helgetel peadel koostööd teha!
Aitäh!