Tänase Päevalehe juhtkiri kirjutab, et Jüri Ratase üle-eelmise valitsuse kehtestatud maksuküür nihkub iga aastaga üha valemasse kohta. Olen selle mõttega väga nõus.
Õigupoolest tuleks see ebaloogiline, 6000 erinevat maksuastet kehtestanud süsteem nihutada kohta, kuhu ta tegelikult kuulub. See on ajaloo prügikasti.
Aastakümneid teenis Eestit hästi meie lihtne ja õiglane tulumaksusüsteem, kus pärast tulumaksuvaba miinimumi kehtis kõigile inimestele ühtne maksumäär. 2016. aastal võimule tulnud Jüri Ratase valitsus aga muutis selle ära ja lõi süsteemi, kus pärast 1200 eurot hakkab igale inimesele määratud tulumaksuvaba miinimum langema, jõudes 2100 euro juures nulli. Teisisõnu kehtib sissetulekule 1200 ja 2100 euro vahel piirmaksumäär 31.1% ehk kui inimese palka tõsta euro võrra, siis kätte saab ta sellest palgatõusust vaid 69 senti, ülejäänu läheb maksudeks.
Kui Jüri Ratase esimene valitsus maksuküüru 2016. aastal kehtestas, oli Eesti keskmine palk 1200 euro kandis. Mullu septembris jõudis see 1563 euroni. See tähendab, et maksuküüru alla langevad meditsiinitöötajad ja õpetajad, päästjad ja politseinikud, teisisõnu keskklass. Seesama keskklass vajab praegu abi, et võidelda järjest kiirema hinnatõusuga, praegune maksusüsteem aga karistab neid kõrgema maksuga.
Maksuküüru kaotamine oleks hästi Reformierakondlik lahendus, mis läheb väga hästi kokku meie liberaalse ja parempoolse maailmavaatega. Kui hinnad kasvavad, tuleb inimestele jätta rohkem raha kätte, et nende ostujõud säiliks. Meie prioriteet on siin keskklass, keda praegune maksusüsteem karistab.
Ma muidugi mõistan, et lootus, et me saame ootamatult selle Reformierakonna olulise valimislubaduse ellu viia ei ole liiga suur. Ent ma julgeks öelda, et seis on siiski parem, kui mõnel eelneval aastal. Kui koalitsioonilepingus oleme koalitsioonipartneriga leppinud kokku maksurahus ning ka riigieelarve strateegia neljaks aastaks seda muudatust ette ei näe, siis viimastel päevadel on Keskerakond üsna selgelt mõista andnud, et hinnatõusuga võitlemiseks on nad valmis neid kokkuleppeid avama. Loomulikult on võimalik ka langetada mõnd teist maksu või näiteks kärpida eelarvekulutusi, aga meie Reformierakonnas seisame siin kindlalt just keskklassi sissetulekute eest ja nendele oleks parimaks lahenduseks tulumaksureform.
Teise probleemina võivad kriitikud välja tuua, et see oleks korraga ärategemiseks liiga suur tükk. Selle peale ütleksin ma nagu õpetaja Laur Tootsile, et teeme siis ära pool rehkendust. Kui me ei saa pakkuda 500-eurost tulumaksuvaba miinimumi kõigile inimestele, pakume seda siis esialgu osadele, nihutades maksuküüru kõrgemale, et osa keskmise või alla keskmise sissetulekuga inimestest selle alt välja pääseks. Esimese sammu selles suunas astusime juba otsusega tuua maksuküüru alt välja töötavad pensionärid, kellele 2023. aasta esimesest jaanuarist hakkab kehtima keskmise pensioni tulumaksuvabastus.
Hoolimata meid tabanud kriisidest kasvavad palgad Eestis praegu kiiresti, 7-8 protsenti aastas. See tähendab, et maksusüsteemi probleemid saavad reaalsusesks üha rohkematele ja rohkematele inimestele. Meie toetatud proportsionaalne, lihtne ja õiglane maksusüsteem tähendaks inimestele kuni 1200 lisaeurot aastas, kahe töölkäiva vanemaga perele kuni 2400 eurot aastas. Loodan, et kasvõi osa sellest leevendusest õnnestub meil inimestele veel enne järgmisi valimisi pakkuda.