Tallinna linn avab uuel aastal lastega peredega toetuseks kaks uut perepesa. Pirita linnaosa vanem Doris Raudsepp kirjutab, miks perepesad on vajalikud ning kuidas need aitavad laiemalt ennetada probleeme ühiskonnas.
Tallinna linn on uue aasta eelarves näinud ette vahendeid lastega peredele tugikeskuste ehk perepesade loomiseks Tallinnasse Pirita ja Haabersti linnaossa. Pesad on mõeldud peredele alates lapseootusest kuni lapse koolimineku eani. Keskustes saavad lapsed mängida ja osaleda tegevustest, kuid need on ka olulised kogukonnakeskused vanematele, kus toimuvad koolitused, paarisuhete nõustamised, vestlusringid ning psühholoogi vastuvõtud.
Ennetus on soodsam kui tagajärgedele reageerimine
Laste ja perede olukorra parandamiseks on Eestis viimastel aastatel palju tehtud, kuid ennetustöö on jätkuvalt suur väljakutse. Perepesad pakuvad siinkohal oma väikese, ent olulise panuse, sest keskustes tehtav töö aitab ennetada probleeme nagu:
- Perevägivald: temaatilised loengud konfliktide lahendamise oskustest ja stressi maandamise võimalustest aitavad peredel efektiivsemaid lahendusi leida vähendades seeläbi vägivaldse käitumise riske;
- laste sotsiaalne tõrjutus: lapsed õpivad sotsiaalseid oskusi ja loovad sõprussuhteid juba varakult;
- hariduslik mahajäämus: tugitegevused nagu varajane lugema ja kirjutama õpetamine või arendavad mängud loovad lapsele paremad võimalused koolis edukalt hakkama saada.
Perepesa toimib seega ennetustegevuse tugikeskusena, kus pered saavad vajalikku abi, teadmisi ja ressursse enne, kui probleemid muutuvad tõsisemaks. Selline lähenemine on kasulik mitte ainult peredele vaid ka laiemale kogukonnale, vähendades sotsiaalprobleemide tekkimist ja edendades peresõbralikku ühiskonda. Tallinna perepesad saaksid olla võtmetegijad positiivsete ja jätkusuutlike muutuste loomisel ka mujal Eestis.
Lisaks individuaalsele mõjule on perepesadel märkimisväärne mõju ka ühiskondlikul tasandil:
- Ennetustöö kulude kokkuhoid: varajase sekkumise ja probleemide lahendamise kaudu väheneb hilisem vajadus kallimate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste järele;
- töövõime parandamine: vanemad, kes saavad piisavalt tuge on produktiivsemad tööl, mis omakorda mõjutab positiivselt majandust;
- probleemide vältimine tulevikus: tugevamad pered kasvatavad lapsi, kes on tulevikus edukamad ja tervemad kodanikud riigile.
Head eeskujud Põhjamaadest
Põhjamaad nagu Soome, Rootsi, Norra ja Taani on maailmas tuntud oma peresõbraliku poliitika ja sotsiaalse heaolu süsteemide poolest. Üheks nende edukaks algatuseks on olnud peredele suunatud kogukonnakeskused, mis on oma olemuselt sarnased meie perepesadele. Nendes keskustes on aastakümnete jooksul aidatud peresid erinevate teenuste ja tegevuste kaudu. Tallinna perepesade rajamisel võiksime õppida Põhjamaade edulugudest ja nende tõenduspõhisest lähenemisest.
Perepesade tõhusust on uuritud mitmel viisil, peamiselt nende sotsiaalse, psühholoogilise ja haridusliku mõju kaudu peredele ja kogukondadele. Kuna perepesade kohta Tallinnas on veel vara andmeid koguda, võime tugineda rahvusvahelistele uuringutele ja sarnaste mudelite tõenduspõhistele tulemustele.
Näiteks Põhjamaade mudelite nagu Soome Neuvola, Rootsi Öppna Förskolan ja Norra Treffpunktide tulemused näitavad, et kogukonnakeskused, mis pakuvad peredele tuge ja ennetusteenuseid, on tõhusad mitmes aspektis.
Uuringutest on ilmnenud, et need keskused vähendavad vanemlikku stressi, parandavad vaimset tervist ja suurendavad rahulolu peresuhetega. Need aitavad varakult märgata ja lahendada probleeme, mis võivad muidu jääda tähelepanuta. USA sarnaste mudelite kohaselt vähenesid laste arengu- ja käitumisprobleemid perede hulgas, kes kasutasid regulaarselt tugikeskuste teenuseid.
Paljud perepesade või sarnaste keskuste tegevused on suunatud laste varajasele haridusele ja sotsiaalsete oskuste arendamisele. Programmid, mis toetavad laste keeleoskuse, lugemisoskuse ja sotsiaalsete oskuste arengut, aitavad kaasa nende koolivalmidusele. Näiteks Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuringud tõestasid, et varajase sekkumise kaudu suurenes laste õppeedukus koolis. Põhjamaades tehtud uuringud näitavad, et laste areng paraneb, kui nad saavad osaleda struktureeritud tegevustes koos eakaaslastega.
Norras toimivad kogukonnakeskused või Treffpunktid kui kohtumiskohad, mis ühendavad peresid ja loovad tugeva sotsiaalse võrgustiku. Norras pannakse suurt rõhku ka isade kaasamisele pereelus. Paljud Treffpunktid pakuvad eraldi töötubasid isadele, kus nad saavad jagada oma kogemusi ja õppida lastega seotud teemade kohta. Soovin, et Tallinn võtaks Norra kogemuse eeskujuks, kuidas kaasata rohkem isasid ja luua spetsiaalselt neile suunatud algatusi. Näiteks võiks perepesades korraldada isadele mõeldud arutelusid ja tegevusi, et tugevdada nende rolli pereelus.
Perepesade teenus olgu hästi kättesaadav kõigile
Oluline on Tallinnas järgida Põhjamaid ka teenuse kättesaadavusel – keskused on avatud kõigile peredele, sõltumata nende sissetulekust, kultuurilisest taustast või elukohast. See vähendab sotsiaalset ebavõrdsust ja tagab, et kõik saavad just sellist abi, mida nad kõige enam vajavad.
Tallinnas peaksid perepesad olema kergesti ligipääsetavad, sh ühistranspordiga ning asuma ka võimalikult kodukoha lähedal, sest need toimivad ka kogukonnakeskustena. Põhjamaade kogemused näitavad kui olulised on peredele suunatud kogukonnakeskused ühiskonna heaolu ja sidususe edendamisel.
Tallinnal on võimalus neid edulugusid järgida ja kohandada perepesade mudelit kohalikele vajadustele vastavaks. Sellised keskused ei oleks mitte ainult praktilised, vaid ka märgilised, näidates, et linn hoolib oma peredest ja tulevikust.
Kokkuvõttes olen kindel, et perepesa aitab peredel kasvatada õnnelikke ja enesekindlaid lapsi, tugevdavad kogukonnatunnet ning vähendavad sotsiaalprobleeme. Lisaks annavad perepesad linnale võimaluse näidata eeskuju peresõbraliku ja jätkusuutliku linna arendamisel. Perepesad ei ole lihtsalt soovituslikud, vaid lausa hädavajalikud peresõbraliku ja hooliva linna tuleviku kujundamisel.