On loomulik, et enamik meist soovib s\u00f5jategevuse l\u00f5ppu Ukrainas. S\u00f5da on viha, vimm ja vihkamine, mis on tervet m\u00f5istust halvavad emotsioonid. Emotsioonid on arusaadavad, kuid rahvuslikke huve toetavad otsused peavad olema ratsionaalsed.<\/p>\n\n\n\n
Carl von Clausewitz on \u00f6elnud: \u201eS\u00f5jas on k\u00f5ik asjad lihtsad, kuid ka k\u00f5ige lihtsam asi on keeruline.\u201c Seega peame arvestama, et meie v\u00e4lis- ja kaitsepoliitika peab olema kompleksne ja d\u00fcnaamiline, lineaarsed lahendused ei toimi.<\/p>\n\n\n\n
Selleks, et kujundada rahvuslikke huve kaitsvat poliitikat, peame tundma vastast, ennast ja liitlaseid. See on mitu tuhat aastat vastu pidanud Sun Zi poolt s\u00f5nastatud paradigma: \u201eSee, kes tunneb vaenlast ja iseennast, ei ole eales ka sajas lahingus ohus; see, kes ei tunne vaenlast, ent tunneb iseennast, vahel v\u00f5idab ja vahel kaotab; see, kes ei tunne ei vaenlast ega iseennast, on ohus igas lahingus.\u201c<\/p>\n\n\n\n
S\u00f5da on inimtegevus, mis Vene kultuuriruumi kujundavate v\u00f5imurite ja ideoloogide s\u00f5nul on inimkonna looduslik vajadus. Nende s\u00f5nul on tegemist sedav\u00f5rd tugeva instinktiga, mis allutab k\u00f5ik teised loodusseadused. Seega vastasseis idanaabriga on meie tahtest s\u00f5ltumatu.<\/p>\n\n\n\n
Me ei saa lubada endale illusiooni, et kui meie ei aita Ukrainat, siis naabrimees j\u00e4tab meid rahule. Kurikuulus punaarmee looja Lev Trotski on \u00f6elnud: \u201eTe v\u00f5ib-olla ei ole huvitatud s\u00f5jast, kuid s\u00f5da v\u00f5ib olla huvitatud teist.\u201c<\/p>\n\n\n\n
Venemaa rikub rahvusvahelisi lepinguid ja tsiviliseeritud maailma \u00fcldtunnustatud norme pidevalt. Meie enda ajalugu on neid n\u00e4iteid t\u00e4is, esimene katse meie riiklikku iseolemist v\u00e4\u00e4rata oli 1924. aasta detsembrim\u00e4ss, vaid m\u00f5ni aasta peale Tartu rahulepingu allkirjastamist. Venemaa on oht t\u00e4na ja tulevikus. Me peame selle ohuga tegelema targalt ning ettevaatavalt. Meie t\u00e4nased otsused peavad olema nii l\u00e4bim\u00f5eldud, et nende m\u00f5ju on rakendatav ka kahek\u00fcmne-kolmek\u00fcmne aasta p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n
Iga relv, sokipaar v\u00f5i kaevikuk\u00fc\u00fcnal, mille me saadame Ukraina poole teele, on meie rahvuslikes huvides. See ei lase Vene v\u00f5imuritel oma eesm\u00e4rke saavutada ja v\u00e4hendab nende v\u00f5imalusi teistele naabritele kurja teha. Iga s\u00f5jap\u00e4ev kulutab nende ressurssi ja v\u00e4ljavaateid.<\/p>\n\n\n\n
Meie julgeolek t\u00e4na on v\u00f5rreldes aastataguse ajaga oluliselt edenenud. Oleme k\u00fcll andnud osa relvas\u00fcsteeme \u00e4ra, kuid liitlassuhete kontekstis on meie regioonis j\u00e4tkuvalt j\u00f5udude \u00fclekaal nii \u00f5hu-, mere- ja kosmosedomeenis. Loomulikult tuleb tekkinud v\u00f5imel\u00fcngad taastada ja neid otsuseid on valitsus ka juba teinud.<\/p>\n\n\n\n
Kuid me ei tohi takerduda l\u00fchiajalistesse ja taktikalistesse diskussioonidesse. Meie fookus peab olema j\u00e4rgmisel Vene relvaj\u00f5udude p\u00f5lvkonna taastumise ts\u00fcklil. Varssavi pakti laialisaatmise \u00fcritusel 1991. aastal teatas tollane kommunistliku s\u00f5jalise liidu \u00fclem armeekindral Pjotr Lu\u0161ev kibestunult, et kolmek\u00fcmne aasta p\u00e4rast oleme tagasi. Ta pidas silmas, et taastumiseks on vaja \u00fchte p\u00f5lvkonda. Sama ajav\u00e4lpa on korduvalt kasutanud ka kindral Valeri Gerassimov.<\/p>\n\n\n\n
2008. aastal sai p\u00f5lvkond l\u00e4bi ja algas Venemaa t\u00e4naseni kestva agressiivse poliitika elluviimine. Selleks, et agressiooni ei saadaks edu, peab Venemaa Ukrainas l\u00fc\u00fca saama. Just seep\u00e4rast on meie rahvuslikes huvides Ukraina igak\u00fclgne toetamine.<\/p>\n\n\n\n
Kas see suurendab ohtu meie julgeolekule? Tegelikult mitte, sest 2022. aastal Putini poolt edastatud n\u00f5udmised oli v\u00e4ljakutse kogu l\u00e4\u00e4ne kultuuriruumile. S\u00f5jalisest seisukohast v\u00f5ttes on NATO \u00fclekaal kohalikus regioonis j\u00e4tkuvalt meie kasuks, ka peale seda, kui me m\u00f5ned oma relvas\u00fcsteemid lahingutandrile saadame.<\/p>\n\n\n\n
Meie strateegilise liitlase Ameerika \u00dchendriikide kaitseminister Lloyd James Austin, s\u00f5nastas k\u00e4imasoleva s\u00f5ja eesm\u00e4rgi j\u00e4rgmiselt: Venemaad tuleb n\u00f5rgestada sellise seisundini, et nad ei ole edaspidi v\u00f5imelised r\u00fcndama oma naabreid.<\/p>\n\n\n\n
See on realistlik ja teostatav eesm\u00e4rk, kuid me peame arvestama, et USA-l on huvid ka Vaikse ja India ookeani suunal. Nende raskuskeskme kandumine Hiina suunale on loogiline ja ettearvatav. See t\u00e4hendab, et p\u00f5lvkonna p\u00e4rast peab Euroopas olema j\u00f5ud, mis on v\u00f5imeline ise toime tulema Venemaalt l\u00e4htuva ohuga. Selleks vajame s\u00f5jalist, majanduslikku ja poliitilist blokki Euroopa Liidus, kellel on kaine ja realistlik arusaam idanaabri m\u00f5ttemaailmast; kes, ka peale Putini langust, m\u00f5istab et oht j\u00e4\u00e4b kestma.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast Ukraina v\u00f5itu muutub see riik paari aastak\u00fcmnega tugevaks s\u00f5jaliseks ja majanduslikuks j\u00f5uks Euroopas. Poola ja teised Visegradi riigid – Ukraina, P\u00f5hjamaad ja Eesti, L\u00e4ti ning Leedu – omavad potentsiaali moodustada riikide grupp mis on v\u00f5imeline kujundama turvalist ja toimivat julgeolekuarhitektuuri.<\/p>\n\n\n\n
Selleks vajame demokraatlikku ja toimivat Ukrainat, keda peame t\u00e4na toetama relvade, raha ja turvapaigaga, r\u00e4\u00e4kimata kodanikest ja patriootidest. See on investeering tulevikku ja see on meie rahvuslik huvi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
On loomulik, et enamik meist soovib s\u00f5jategevuse l\u00f5ppu Ukrainas. S\u00f5da on viha, vimm ja vihkamine, mis on tervet m\u00f5istust halvavad emotsioonid. Emotsioonid on arusaadavad, kuid rahvuslikke huve toetavad otsused peavad olema ratsionaalsed. Carl von Clausewitz on \u00f6elnud: \u201eS\u00f5jas on k\u00f5ik asjad lihtsad, kuid ka k\u00f5ige lihtsam asi on keeruline.\u201c Seega peame arvestama, et meie v\u00e4lis- […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":1944,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-5165","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata"],"acf":[],"yoast_head":"\n