Iga riigisektori t\u00f6\u00f6taja harjumuste seas peab olema digipr\u00fcgi korrastamine, dokumentide v\u00e4ljaprintimise v\u00e4ltimine, seadmete heaperemehelik kasutamine ja nende energias\u00e4\u00e4st.<\/p>\n\n\n\n
Digiriik on aastaid olnud \u00fcheks esimestest jutupunktidest, kui v\u00e4lismaal Eestist r\u00e4\u00e4kida. Kindlasti hoiab see palju loodusressursse ka kokku (kasv\u00f5i paberi arvelt), kuid see ei t\u00e4henda, et e-Eesti ei peaks sihiks v\u00f5tma keskkonnas\u00f5bralikumaks saamist.<\/p>\n\n\n\n
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) keskkonnam\u00f5ju rajan\u00e4itajaks on olnud erasektor. N\u00e4iteks on suured tehnoloogiafirmad nagu Apple, Google ja Microsoft seadnud endale t\u00e4htajad saamaks 2030. aastaks s\u00fcsinikuneutraalseks v\u00f5i lausa -negatiivseks. Ka Eesti ettev\u00f5tted on asunud oma tegevuste keskkonnajalaj\u00e4lge m\u00f5\u00f5tma ning v\u00e4hendama.<\/p>\n\n\n\n
Siiski j\u00e4\u00e4b maha avalik sektor, kes oma IKT jalaj\u00e4lge teadlikult ei m\u00f5\u00f5da ega v\u00e4henda. Seet\u00f5ttu ongi nii Reformierakonna programmi j\u00f5udnud digipr\u00fcgi v\u00e4hendamise initsiatiiv. Olles tunnustatud digiriik, v\u00f5iks meil olla lisaks \u00fcldisele kliimastrateegiale olemas ka konkreetne strateegia IKT valdkonna jalaj\u00e4lje kaardistamiseks ja v\u00e4hendamiseks. Nii oleme konkreetse plaani v\u00f5rra maha j\u00e4\u00e4nud n\u00e4iteks Soomest v\u00f5i Suurbritanniast.<\/p>\n\n\n\n
Programmis oleme eraldi v\u00e4lja toonud digipr\u00fcgi ehk peamiselt e-kirjade ja failide automaatse kustutamise, mille m\u00f5ju avaldub andmekeskuste ja serveriruumide jalaj\u00e4ljes. E-kirjade kustutamine ei oma siiski liiga suurt m\u00f5ju keskkonnajalaj\u00e4ljele. Kustutades 10 000 e-kirja hoitakse kokku ca<\/em> 40 kg s\u00fcsihappegaasi, mis on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne 17 liitri k\u00fctuse CO2 jalaj\u00e4ljega. Juba see mehhanism teeks digiriigi keskkonnam\u00f5jude suhtes j\u00e4tkusuutlikumaks kui ta t\u00e4na on, kuid mehhanisme on veel.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5igi Eesti riigiasutuste t\u00f6\u00f6kohaseadmete (s\u00fcle-, lauaarvutid, monitorid) eluts\u00fckli m\u00f5ju summa on 26 000 tonni s\u00fcsihappegaasi. K\u00f5ige suurema m\u00f5juga on seadmete tootmine, seej\u00e4rel tuleb nende energiakasutus seadme eluea jooksul ja v\u00e4ikest m\u00f5ju omab ka utiliseerimine ja transport.<\/p>\n\n\n\n Praeguses IT taristu hangete raamistikus keskkonnas\u00f5bralikkuse n\u00f5uet veel pole. On hea tava, et hankes ei tohiks valida suurema j\u00f5udlusega seadet, kui tegelikult vaja on, ja et seadmeid tuleks kasutada v\u00f5imalikult kaua. Sellest aga ei piisa.<\/p>\n\n\n\n Seega pakume v\u00e4lja kaks v\u00f5imalust seadmete eluts\u00fckli CO2 m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks ja seega ka digiriigi CO2 jalaj\u00e4lje v\u00e4hendamiseks:<\/p>\n\n\n\n Rendimudel avaldaks positiivset m\u00f5ju, sest nii ei j\u00e4\u00e4ks seadmed asutustesse seisma ja seel\u00e4bi pikeneks ka nende eluiga.<\/p>\n\n\n\n Telia andmekeskuste praktika on meile n\u00e4idanud, et saame samav\u00e4\u00e4rset teenust pakkuda asutuse serveriruumiga v\u00f5rreldes oluliselt keskkonnas\u00e4\u00e4stlikumalt. Nii \u00f6elda in-house<\/em> serveriruume kasutatakse paindlikkuse t\u00f5ttu \u2013 seel\u00e4bi on rohkem v\u00f5imalusi oma s\u00fcsteemi arhitektuuri kujundada ja annab t\u00e4iskontrolli s\u00fcsteemi (k\u00fcber)turvalisuse \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n Kuigi m\u00f5nel riigiasutusel on just nendel kaalutlustel m\u00f5istlik oma serveriruumi omamine, siis enamiku jaoks peaks kas Riigi IKT keskuse (RIT) v\u00f5i Telia andmekeskuse kasutamine olema k\u00f5ige m\u00f5istlikum lahendus. \u00dcle 50 riigiasutuse kasutab senini asutusesiseseid serveriruume ja v\u00e4hemalt osa neist saaks konsolideerida andmekeskustesse.<\/p>\n\n\n\n Riigi andmekeskused pole nii efektiivsed kui on erasektori omad (Telia), kuid needki tasuvad end serveriruumide ees \u00e4ra.<\/p>\n\n\n\n Suur roll on ka t\u00f6\u00f6tajal endal. Kui palju ja tihti arvutist faile \u00e4ra kustutatakse, kui tihti liiguvad ebavajalikud e-kirjad pr\u00fcgikasti jne. K\u00f5ik need toimingud aitavad kokku hoida andmekeskuses v\u00f5i serveriruumis tekkivaid CO2 heitmeid ja k\u00fcsida ka asutustelt k\u00f5rgemaid standardeid digiriigi keskkonna jalaj\u00e4lje v\u00e4hendamiseks.<\/p>\n\n\n\n Nii peakski iga riigisektori t\u00f6\u00f6taja harjumuste seas olema enda digipr\u00fcgi korrastamine, dokumentide v\u00e4ljaprintimise v\u00e4ltimine, seadmete heaperemehelik kasutamine, et need pikema elueaga oleksid, ja seadmete energias\u00e4\u00e4st.<\/p>\n\n\n\n Et minna asjaga veel kaugemale: digiriik v\u00f5iks minna t\u00e4ielikult s\u00fcsinikuneutraalsete energiaallikate peale. N\u00e4iteks \u00fcks Telia andmekeskustest on juba 2020. aastast p\u00e4ikeseenergial ja see aitaks digiriigi keskkonnaj\u00e4lge m\u00e4rgatavalt v\u00e4hendada. \u00dche Dell Latitude 5420 s\u00fclearvuti toomisega kaasneb 302 kg CO2-te, kuid kasutades seda seadet 4 aastat lisandub energiakasutusest t\u00e4iendavalt atmosf\u00e4\u00e4ri kuni 96 kg s\u00fcsihappegaasi.<\/p>\n\n\n\n Roheenergial t\u00f6\u00f6tav digiriik tuleb kaasa rohereformiga energiasektoris, mis on \u00fcks meie erakonna seekordse programmi alustaladest. Nii saabki meie digiriik olla taaskord eeskujuks muule maailmale.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Iga riigisektori t\u00f6\u00f6taja harjumuste seas peab olema digipr\u00fcgi korrastamine, dokumentide v\u00e4ljaprintimise v\u00e4ltimine, seadmete heaperemehelik kasutamine ja nende energias\u00e4\u00e4st. Digiriik on aastaid olnud \u00fcheks esimestest jutupunktidest, kui v\u00e4lismaal Eestist r\u00e4\u00e4kida. Kindlasti hoiab see palju loodusressursse ka kokku (kasv\u00f5i paberi arvelt), kuid see ei t\u00e4henda, et e-Eesti ei peaks sihiks v\u00f5tma keskkonnas\u00f5bralikumaks saamist. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":1056,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-4937","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata"],"acf":[],"yoast_head":"\nAvalikku sektorisse seadmete ostmise riigihangetesse v\u00f5iks sisse tulla keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkuse n\u00f5ue<\/h3>\n\n\n\n
\n
\n
K\u00f5ige suurem potentsiaal on asutustesiseste serverite ja serveriruumide konsolideerimine andmekeskustesse<\/h3>\n\n\n\n
T\u00f5stame inimeste teadlikkust e-riigi jalaj\u00e4lje kohta<\/h3>\n\n\n\n
S\u00fcsinikuneutraalsed elektriallikad<\/h3>\n\n\n\n