Meil on kaks valikut: kas me vajame k\u00e4sumajandust, kus rohepoliitikat viiakse ellu k\u00e4skude ja keeldudega v\u00f5i eelistame turumajandust, vabadust ja iseregulatsiooni.<\/p>\n\n\n\n
S\u00f5da Euroopas. S\u00f5da Ukrainas. Surmaoht vabadusele, demokraatiale, Eesti iseseisvusele. Oht nii seest kui v\u00e4ljast. Kas meie 30 aastat \u00fcles ehitatud vabariik j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima? Oht t\u00e4na, oht homme, oht \u00fclehomme. Aga p\u00e4rast seda?<\/p>\n\n\n\n
Kas maailmamere tase t\u00f5useb? Ja kui palju t\u00f5useb? Kas Saaremaa ja Hiiumaa on ohus? Kas p\u00f5uad tulevad? Kas me leiame oma aiast igasuguseid senin\u00e4htamatuid sitikaid?<\/p>\n\n\n\n
Maailmas r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcha rohkem ohtudest, mida toob kaasa kliima soojenemine. R\u00e4\u00e4gitakse maailmamajanduse muutustest energiapuuduse ja toorainete nappuse tingimustes. R\u00e4\u00e4gitakse hoopis teistsugusest hindade struktuurist ja seda j\u00e4rgivast majandusmudelist.<\/p>\n\n\n\n
Meil Eestis pole t\u00e4na eriti h\u00e4da midagi. Tore on, kui m\u00f5nikord tuleb rohkem lund, tore on, kui suved on ebatavaliselt soojad ja kuivad. Siis p\u00e4ike paistab, saab p\u00e4evitada ja meres ujuda. Kogu see rohejutt on midagi kauget ja abstraktset, rohkem noorte ja igasuguste veidrike jaoks.<\/p>\n\n\n\n
Aga lisaks noortele on ka vanaemasid ja vanaisasid, kes m\u00f5tlevad oma lastelaste tulevikule. Minul on viis lapselast, m\u00f5ni v\u00f5ib neist aastal 2100 elus ja terve olla. Millise maailma meie, vanaemad ja vanaisad, neile j\u00e4tame? Kas pr\u00fcgim\u00e4ed ja \u00e4ravisatud spordisusside hunnikud?<\/p>\n\n\n\n
Tegelikult on meie \u00fcmber palju inimesi, palju teadlasi ja ka palju ettev\u00f5tteid, kes rohetulevikule v\u00e4ga t\u00f5siselt m\u00f5tlevad.<\/p>\n\n\n\n
K\u00fcsimus on, kuidas olemasolevaid ressursse targemini kasutada, taaskasutada ja uuesti v\u00e4\u00e4rindada. Meil on nutikaid n\u00e4iteid \u00fcksjagu palju – n\u00e4iteks lambavilla j\u00e4\u00e4kidest pakendeid valmistav Woola, keskkonnas\u00f5braliku ehitussektori eest seisev Pattern Buildings, sujuvat andmevoo teenust ringmajandavale tekstiilit\u00f6\u00f6stusele pakkuv lahendus Texroad, ning see loetelu v\u00f5iks veel mitu lehek\u00fclge j\u00e4tkuda.<\/p>\n\n\n\n
Minul kui vanal poliitikul, tekib \u00fcksk\u00f5ik millist maailmaparandamise juttu kuulates k\u00fcsimus \u2013 h\u00e4sti, aga mida peab tegema, kui ma teid usun?<\/p>\n\n\n\n
Me vajame rohereformi. Selle vajaduse ignoreerimine on oht tuleviku jaoks. Eestis on vajalike reformide tegemise kogemusi.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ik saab alguse tulemuslikust juhtimisest. Eesti riigis otsustavad poliitikate \u00fcle 101 saadikut riigikogus, kelle ees on kolm nuppu – roheline, punane ja kollane. Poliitikate elluviimise eest vastutab valitsus.<\/p>\n\n\n\n
Tasuks \u00fcle vaadata Eesti seniste edukate reformide korraldamise kogemused. K\u00f5ikidel reformidel on olnud suurte volitustega kapten ja teda tingimusteta toetav valitsusjuht – nii oli rahareformi puhul, Euroopa Liiduga liitumuse puhul ja ka e-riigi loomisel.<\/p>\n\n\n\n
Selleks, et rohep\u00f6\u00f6rdele hoogu anda ja juhtida strateegilisi arenguid valdkondade \u00fcleselt ning eesm\u00e4rgip\u00e4raselt, peaks valitsuses olema valitsusjuhiga samast parteist roheminister (kliimaminister) ja tema k\u00f5rval ekspertidest koosnev v\u00e4iksearvuline meeskond. \u00dcksnes nii liiguvad mastaapse reformi arengud j\u00f5uliselt edasi.<\/p>\n\n\n\n
Laias laastus on meil valikuid kaks: kas me vajame k\u00e4sumajandust, kus rohepoliitikat viiakse ellu k\u00e4skude, keeldude, riigiabi ja ettekirjutistega v\u00f5i eelistame turumajandust, vabadust ja iseregulatsiooni, mille \u00fchisjooneks on osapoolte tahe osaleda keskkonnateadliku \u00e4ritegevuse edendamisel.<\/p>\n\n\n\n
Eesti kroon t\u00f5i 30 aastat tagasi kvaliteetse kauba meie poodidesse. Ostsime ja ostsime pruugitud autosid, siis ikka uuemaid ja kallimaid. S\u00f5itsime Soome. Ja siis Hispaaniasse. Ja veel igale poole. Ostame veel uuemaid ja veel suuremaid autosid, poolteist tonni metalli iga\u00fcks. Kvaliteetkingad, mis peavad vastu aastaid, asenduvad spordisussidega, mis aasta p\u00e4rast \u00e4ra visatakse.<\/p>\n\n\n\n
Odav r\u00e4mps peab muutuma kalliks. Tarbimismaksude alandamine, mille j\u00e4rgi h\u00e4daldatakse hommikust \u00f5htuni, on strateegiliselt suurim viga, mida teha saab. Maksupoliitikas tuleb k\u00e4ibemaksude ja aktsiiside kaudu soodustada keskkonnas\u00f5bralikku ja kokkuhoidlikku tarbimist.<\/p>\n\n\n\n
30 aastat tagasi oli meie h\u00fc\u00fcdlause \u201ej\u00e4rele neile! Ja ruttu!\u201c Selleks oli vaja investeeringuid, eriti v\u00e4lisinvesteeringuid, millega koos tulid teadmised ja oskused. Tulumaksuvabastus reinvesteeritud kasumilt, mille Eesti valitsus kehtestas 2000. aastal, on suurep\u00e4raselt t\u00f6\u00f6tanud.<\/p>\n\n\n\n
Uusi tehnoloogiaid ja uusi tooteid arendavad ettev\u00f5tted vajavad h\u00e4dasti p\u00e4devaid v\u00e4lisinvesteeringuid ja meie ettev\u00f5tte tulumaksuvabastus on endiselt t\u00f5mbenumber. \u00c4rme siis \u00e4mbrisse astu ja seda \u00e4ra kaota!<\/p>\n\n\n\n
Kliimateema on kahtlemata \u00fchiskonda polariseeruv. Sellest \u00fclesaamine vajab laialdast debatti, mille kokkuv\u00f5tteks v\u00f5iks toimuda referendum. See vajab eraldi arutamist.<\/p>\n\n\n\n
Valimiste j\u00e4rel pretendeerivad suure t\u00f5en\u00e4osusega valitsuse moodustamisele EKRE v\u00f5i Reformierakond.
EKRE esindajad naeravad kogu selle rohejutu v\u00e4lja. See on k\u00f5ik muinasjutt ja hullumeelsus. Nemad kliima soojenemises mingit ohtu ei n\u00e4e. Erakond leiab endale partnerid, kes on rohetemaatika suhtes samuti eitaval seisukohal.<\/p>\n\n\n\n
Eks valimistel pannakse alati j\u00e4rgmiseks perioodiks paika poliitiline strateegia. Muude teemade hulgas tuleb otsustamisele ka rohereformi vajalikkus ja v\u00f5imalik kava. Kliimaministri ametisse nimetamisega olemegi juba hiljaks j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n\n\n\n
Keerukatel probleemidel on lihtsad, kergesti m\u00f5istetavad valed lahendused, nagu \u00fctleb Murphy seadus. Nii on energiahindade poliitilise reguleerimise, tarbimismaksude alandamise ja \u00fcldse plaanimajandusega. Ja aega on v\u00e4he. Hea plaan t\u00e4na on parem kui t\u00e4iuslik plaan homme (j\u00e4lle Murphy seadus).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Meil on kaks valikut: kas me vajame k\u00e4sumajandust, kus rohepoliitikat viiakse ellu k\u00e4skude ja keeldudega v\u00f5i eelistame turumajandust, vabadust ja iseregulatsiooni. S\u00f5da Euroopas. S\u00f5da Ukrainas. Surmaoht vabadusele, demokraatiale, Eesti iseseisvusele. Oht nii seest kui v\u00e4ljast. Kas meie 30 aastat \u00fcles ehitatud vabariik j\u00e4\u00e4b p\u00fcsima? Oht t\u00e4na, oht homme, oht \u00fclehomme. Aga p\u00e4rast seda? Kas maailmamere […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":1161,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-4716","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata"],"acf":[],"yoast_head":"\n