On paras m\u00fcsteerium, kuidas riik, kes oma m\u00f5tteks nimetab eesti keele s\u00e4ilitamist, on olnud nii p\u00fchendunud venekeelsele haridusele. Eelmised viis aastat olid selles lausa piinlikud ja v\u00e4\u00e4rivad eraldi \u00fclevaatamist. Kuid ka veerand sajandit enne seda tuleb kokku v\u00f5tta: see oli unustamine ja edasil\u00fckkamine. Sest kui aastal 1993 s\u00e4testati, et hiljemalt 2000. aastaks minnakse k\u00f5igis g\u00fcmnaasiumides \u00fcle eestikeelsele \u00f5ppele, siis neli aastat hiljem s\u00e4testati, et seda alles alustatakse hiljemalt 2007\/2008.<\/p>\n\n\n\n
Aastal 2000 m\u00e4\u00e4ratleti eestikeelsena ka 60-protsendilise riigikeele osakaaluga \u00f5pe ning 2002 loodi v\u00f5imalus, et valitsus v\u00f5ib siingi erandeid teha. \u00dcldse puudu j\u00e4i eesm\u00e4rk lasteaiale ja p\u00f5hikoolile, kuigi keelekeskkonnaga kohanetakse just sel ajal lihtsalt.<\/p>\n\n\n\n
Ent k\u00f5ige kummalisem aeg algas 2017. aastal, kui Reformierakond ei leidnud parlamendilt mingit toetust ettepanekule muuta kogu Eesti kool ja lasteaed eestikeelseks. Priit Sibul \u00fctles Isamaa seisukoha, et \u00f5ppekeel peab olema vabatahtlik, ei haridusminister Mailis Reps ega EKRE pidanud v\u00f5imalikuks, et keegi saaks teha midagi, mida juba \u00e4ra teinud pole, ning eksharidusminister Jevgeni Ossinovski lasi lendu elu \u00fche barokseima s\u00f5narahe vene kaardi ainetel. Probleemi olid maha pillanud k\u00f5ik erakonnad, aga ennek\u00f5ike kaks haridusportfelli pikaajalist hoidjat. Nemad saanuksid tuua teema poliitikakesksete sekka, aga seal seda kunagi polnud.<\/p>\n\n\n\n
Aastatel 2018\u20132020 lasti p\u00f5hja kolm meie eeln\u00f5u \u00fclesandega valitsusele eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminek \u00e4ra korraldada. P\u00f5hjendusi oli p\u00f5him\u00f5tteliselt kolm: te ei ole seda varem teinud, te p\u00fc\u00fcate teha liiga palju ja teil pole plaani, kuidas teha. Tegelikult saigi parlamendist ainult k\u00fcsida koost\u00f6\u00f6d ja anda korraldamise \u00fclesannet t\u00e4itevv\u00f5imule. Seletuskiri nimetas lahendamist vajavad probleemid ja rollijaotused, aga ei sisaldanud mitte midagi, mida ei saanuks edasi arutada. Ent veel j\u00e4rgmised viis aastat sellest keelduti. P\u00f5hjused olid nii tavaliselt poliittehnoloogilised, soov hoida ust lahti \u00fclemineku p\u00f5him\u00f5ttelisele vastasele Keskerakonnale ning mitte kinkida algatust konkurendile.<\/p>\n\n\n\n
Ent k\u00f5ige kummalisem aeg algas 2017. aastal, kui Reformierakond ei leidnud parlamendilt mingit toetust ettepanekule muuta kogu Eesti kool ja lasteaed eestikeelseks.<\/p>\n\n\n\n
Juba j\u00e4rgmine inimarengu aruanne kinnitas, et eesti keele \u00f5ppest venelaste kohanemiseks enam ei piisa, vaja on eestikeelset \u00f5pet ja mitte alles g\u00fcmnaasiumis. Ka avalikkuses oli tekkinud arusaamist, et vene koolid pakuvad kehvemat haridust ja tulevikuperspektiivi kuni kehvema terviseni v\u00e4lja.<\/p>\n\n\n\n
Ennek\u00f5ike haridusministrid saanuksid selle teema \u00fcles leida palju varem ja ainult nemad saavad seda valitsuskabinetti viia. Aga seda polnud tehtud. Polnud minulgi esimese Reformierakonna haridusministrina 2015\/2016 v\u00f5tta eelk\u00e4ija j\u00e4lge. Ametlik ambitsioon oligi too ebapiisav \u2013 \u00f5petada lihtsalt eesti keelt. Sain m\u00f5tteainet Koos \u00f5ppiva kooli arengukava tegemisest, aga selle fookus oli parajasti s\u00f5japagulus ja uusimmigratsioon, mitte kohalik umbkeelsus ja -meelsus.<\/p>\n\n\n\n
Isegi selle pealkirja taheti panna \u00abmultikultuurne kool\u00bb, mille lasin siiski \u00e4ra muuta. Nii tekkis tunne, et eestikeelne kool ja lasteaed on tehtav, mul mitte ministeeriumis, vaid meedias.<\/p>\n\n\n\n
Ent tol hetkel polnuks meil ilmselt v\u00f5imalust, konjunktuur oli nii vastupidine. Oli popp aasida russofoobiat, kottida \u00abvene kaarti\u00bb ning vene h\u00e4\u00e4li kalastamas oli ka koalitsioonipartner sotsid. Toonased autistlikud surved keele- ja kodakondsuspoliitika l\u00f5dvendamiseks olid ahastamapanevad ning sundinud \u00e4sja mu rahandusministrist tagasi astuma. Sest \u00fcht nurgatagust kommentaari asuti t\u00f5lgendama m\u00f5nuga ilma kontekstita.<\/p>\n\n\n\n
Konkreetselt \u00f5ppekeeleski oli eelk\u00e4ija Ossinovski startinud vales suunas, lasteaiale ja p\u00f5hikoolile keskendumise asemel j\u00f5udis luua komisjoni, mis pidi t\u00f5estama eestikeelsuse n\u00f5ude teostamatust g\u00fcmnaasiumides. Jaak Allik ja Vadim Belobrovtsev seda ka meelsasti tegid. Sotsid keeldusid p\u00e4rast valimisi esiti isegi koalitsioonilepingut allkirjastamast, kui kuulsid haridusministri kandidaadiks asuvat Ligi, kellest just lahti oli saadud.<\/p>\n\n\n\n
See muide ei takistanud meil saavutamast isiklikku klappi siiski s\u00fcndinud valitsuses. Aga kui halb asi oli, n\u00e4itas seegi, et 2016. aastal t\u00f5id koalitsioonipartnerid venekeelse hariduse garandina v\u00f5imule tandemi peaminister Ratas \u2013 haridusminister Reps ja too valitsusliit kiitis esimese asjana heaks hoopis venekeelsete g\u00fcmnaasiumide eelisrahastuse projekti. Neli j\u00e4rgmist aastat vastati riigikogus eestikeelse \u00f5ppe k\u00fcsimuste peale tuimalt, et eesti keele \u00f5pe, jah, on t\u00e4htis. Ning \u00fclemineku eeln\u00f5usid lasi p\u00f5hja neli erakonda.<\/p>\n\n\n\n
Mu esimene j\u00e4reldus pikast venitamisest on k\u00f5igele vaatamata, et tuleb suhtuda m\u00f5istvalt sellesse, et teatud suured muutused on v\u00f5imalikud vaid laiema valmisoleku korral. Ent teine j\u00e4reldus on, et sellega l\u00e4ks meil siiski \u00fcle m\u00f5istuse ja k\u00fc\u00fcniliselt kaua.<\/p>\n\n\n\n
Hiljemalt 2019. aastaks pidanuks eestikeelne haridus olema k\u00f5ige t\u00e4htsam reform, sest seda olid valimisteks lubama hakanud k\u00f5ik peale Keskerakonna. Aktiveerusid aga hoopis vastutegevused. EKREIKE koalitsioon j\u00e4i seisukohale, et \u00f5ppekeel j\u00e4\u00e4b vabatahtlikuks ja lasi \u00fcleminekualgatused p\u00f5hja. Ja uus joon oli vastupealetungid. Loodi lausa eesti keele \u00f5ppe arengu probleemkomisjon, mida pandi juhtima suur eesti keele \u00f5petamise, ent venekeelse kooli entusiast Mihhail Stalnuhhin. Loomulikult juhtis see jutud ja tegevused taas ainult teemast k\u00f5rvale.<\/p>\n\n\n\n
Teine grotesk oli valitsusliidu \u00abEttepanek Vabariigi Valitsusele eesti keele eluj\u00f5u, arengu ja \u00f5ppe tugevdamiseks\u00bb. See oli Eesti ajaloos analooge mitteomav ettepanek iseendale. \u00dcleminekut tulnuks lihtsalt korraldama hakata, ent kuulutati hoopis v\u00e4lja tegevusetuse plaan.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi oli m\u00e4rgata tooni muutumisi, isegi kahetsusavaldust varem \u00f6eldu p\u00e4rast, s\u00e4\u00e4stis opositsioon Keskerakonnaga koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi endistviisi isegi RE-KE koalitsiooni ajal. 2021\/2022 ei utsitatud valitsust \u00fchegi selleteemalise algatusega. Uue koalitsiooni sees aga oli n\u00e4iline vaherahu. Seadusemuudatusteks ega kabinetiaruteludeks konsensust polnud, kuid haridusminister Liina Kersna sai oma majas otsuseid teha.<\/p>\n\n\n\n
Mu esimene j\u00e4reldus pikast venitamisest on k\u00f5igele vaatamata, et tuleb suhtuda m\u00f5istvalt sellesse, et teatud suured muutused on v\u00f5imalikud vaid laiema valmisoleku korral.<\/p>\n\n\n\n
Ebak\u00f5la oli siiski kuulda. Meie \u00fctlesime, et eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminek otsustati koalitsioonilepinguga \u00e4ra ja nii ka arvasime, Keskerakonna jaoks sai s\u00f5nastus piisavalt t\u00f5lgendatav, et Jaak Aab saaks seda eitada.<\/p>\n\n\n\n
Selline koalitsioon ei saanud kesta, kui selgus, et Keskerakond otsustas hariduse asemel jagada koos opositsiooniga sularaha ja h\u00e4\u00e4letas koos EKREga maha koolieelsete lasteasutuste eestikeelsuse seaduse, millele valitsuses oli heakskiidu andnud.<\/p>\n\n\n\n
Tolleks hetkeks oli Keskerakond asjas endas siiski \u00fcksi j\u00e4\u00e4nud ning eelmise valitsuse ajal sai valmis teha eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku tegevuskava. Samasse aega j\u00e4\u00e4b ka eesti keele oskuse n\u00f5ue kutsekvalifikatsiooni \u00f5petajatele, koolijuhtidele ja tugit\u00f6\u00f6tajatele, eesti keele tundide arvu ja \u00f5petajate ettevalmistuse numbri t\u00f5stmine, k\u00f5rgemad eesti keele teise keelena \u00f5ppekavad ja keeletaseme n\u00f5uded, kahe kooli riigistamise otsus, toetusmeede eestikeelsetele koolidele, kus \u00f5pib palju muulasi, vene koolide tasemetestid 4. klassis, j\u00e4relevalve kehtestamine.<\/p>\n\n\n\n
Praegune valitsusliit on eestikeelsuse lasteaiast g\u00fcmnaasiumini l\u00f5puks seadusse raiunud ja vastu on veel Keskerakond \u00fcksi. \u00dclemineku aastad on n\u00fc\u00fcd 2024\u20132030. Sellegi kokkuleppe peale j\u00e4rgnes \u00fche osalise nurin, Lauri L\u00e4\u00e4nemetsa s\u00f5nul on plaan ebarealistlik, aga see ei tee olematuks otsust. Otsus ent ei tee olematuks rakendamise raskusi.<\/p>\n\n\n\n
Saatuse irooniana juhin n\u00fc\u00fcd mina eesti keele \u00f5ppe probleemide komisjoni, aga oleme ta eesti keele \u00f5ppelt p\u00f6\u00f6ranud tegelema eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku j\u00e4relevalvega. 19. jaanuaril viime olukorra riigikogu ette ja loodame senise asendustegevuse asemel kuulda p\u00e4ris asjast.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
On paras m\u00fcsteerium, kuidas riik, kes oma m\u00f5tteks nimetab eesti keele s\u00e4ilitamist, on olnud nii p\u00fchendunud venekeelsele haridusele. Eelmised viis aastat olid selles lausa piinlikud ja v\u00e4\u00e4rivad eraldi \u00fclevaatamist. Kuid ka veerand sajandit enne seda tuleb kokku v\u00f5tta: see oli unustamine ja edasil\u00fckkamine. Sest kui aastal 1993 s\u00e4testati, et hiljemalt 2000. aastaks minnakse k\u00f5igis g\u00fcmnaasiumides […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":1562,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3868","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata"],"acf":[],"yoast_head":"\n