26. septembril 2022 toimus mitu tugevat veealust plahvatust L\u00e4\u00e4nemerel Bornholmi saare l\u00e4histel, mis muutsid kasutamisk\u00f5lbmatuks gaasitorud Nord Stream 1 ja 2.<\/p>\n\n\n\n
Taani, Rootsi ja Saksamaa uurivad plahvatuste tagamaid. S\u00fcndmuskohalt on leitud l\u00f5hkeaine j\u00e4lgi ning Rootsi on nimetanud r\u00fcnnakuid j\u00f5hkraks sabotaa\u017eiks.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fc\u00fcdlast ei ole l\u00f5plikult v\u00e4lja selgitatud. Paljud l\u00e4\u00e4ne vaatlejad s\u00fc\u00fcdistavad Venemaad plahvatuste korraldamises, n\u00e4hes selles uut taset Venemaa h\u00fcbriids\u00f5jas.<\/p>\n\n\n\n
Venemaa merev\u00e4e tavarelvastus j\u00e4\u00e4b alla l\u00e4\u00e4neriikidele ning seet\u00f5ttu on Venemaa aastaid keskendunud l\u00e4\u00e4neriikide erinevate n\u00f5rkuste tuvastamisele ning \u00e4rakasutamisele.<\/p>\n\n\n\n
Eesm\u00e4rk on kasutada vene tehnoloogiat ning v\u00e4ikse ressursikuluga r\u00fcnnata l\u00e4\u00e4neriikide n\u00f5rkusi ja tekitada ebaproportsionaalselt suurt kahju. R\u00fcnnakute sihtm\u00e4rgid v\u00f5ivad olla tsiviilobjektid.<\/p>\n\n\n\n
\u00dcks Venemaa sihtm\u00e4rk v\u00f5ib olla l\u00e4\u00e4neriikide veealune infrastruktuur. Selleks on Venemaa aastaid arendanud vastavaid tehnilisi vahendeid, ehitanud sihtotstarbelisi laevu ja allveelaevu.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4\u00e4neriigid, NATO ja Euroopa Liit on t\u00f5siselt mures. NATO peasekret\u00e4r on kinnitanud, et veealuse infrastruktuuri kaitseks v\u00f5ib rakendada kollektiivkaitset. Euroopa Liit on r\u00f5hutanud, et Euroopa Liidu riigid peavad oma kriitilise infrastruktuuri kaitsmisele p\u00f6\u00f6rama rohkem t\u00e4helepanu.<\/p>\n\n\n\n
Peale Nord Streami gaasitorude r\u00fcnnakuid on mitu l\u00e4\u00e4neriiki t\u00f5hustanud oma veealuse infrastruktuuri kaitset. Lisaks on Saksamaa ja Norra taotlenud NATO-lt veealuse infrastruktuuri kaitse koordineerimist.<\/p>\n\n\n\n
Eestile on kriitilise t\u00e4htsusega Estlink 1 ja 2 elektrikaablid, Balticconnectori gaasitoru ja veealused sidekaablid. Venemaal on v\u00f5imekus h\u00e4irida meie veealuseid side\u00fchendusi, j\u00e4lgida ning kahjustada veealuseid elektri- ja sidekaableid ning gaasitorusid.<\/p>\n\n\n\n
Eesti majandusjulgeolek s\u00f5ltub veealuse infrastruktuuri toimimisest ning peame selle kaitsmist v\u00f5tma v\u00e4ga t\u00f5siselt.<\/p>\n\n\n\n
R\u00fcnnakute tuvastamiseks on vaja varustust, mis v\u00f5imaldab vigastuste ja pahatahtliku tegevuse avastamist. Infrastruktuuri parandust\u00f6id on otstarbekas korraldada koos erasektoriga.<\/p>\n\n\n\n
Samas kui r\u00e4\u00e4gime infrastruktuuri kaitsest, siis peame keskenduma r\u00fcnnakute ennetamisele.<\/p>\n\n\n\n
Ennek\u00f5ike on ohustatud alade j\u00e4lgimiseks ja vaenlase \u00f5igeaegseks avastamiseks vaja sensoreid veealuseks seireks. K\u00f5ige t\u00f5husam on mobiilsete laevasensorite ja paiksete veealuste sensorite kombinatsioon. Esimesed tagavad mobiilsuse ja paindlikkuse. Teised tagavad pideva ja varjatud j\u00e4lgimise.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks on meie infrastruktuuri t\u00f5husa kaitse saavutamiseks vaja allveerelvi. Allveerelvad koost\u00f6\u00f6s sensoritega tagavad vaenlase heidutamise ja h\u00e4vitamise.<\/p>\n\n\n\n
Eesti veealuse infrastruktuuri t\u00f5hus kaitse n\u00f5uab eri ametkondade koordineeritud tegevust ning koost\u00f6\u00f6d erasektoriga ja liitlastega.<\/p>\n\n\n\n
Arvan, et merev\u00e4el peab olema juhtroll veealuse taristu kaitses. Merev\u00e4gi tegutseb iga p\u00e4ev merel, tunneb keskkonda ja selle erip\u00e4rasid. Ta t\u00e4idab s\u00f5jalisi ja sisejulgeoleku \u00fclesandeid merel ning korraldab mereseiret. Merev\u00e4el on eeldused veealuse infrastruktuuri kaitse korraldamiseks rahu-, kriisi- ja s\u00f5jaajal. Tema koosseisus on tuukrigrupp, varustuses miinit\u00f5rje allveesensorid ja allveerobotid. Merev\u00e4el on k\u00f5rge valmidus koost\u00f6\u00f6ks NATO ja ELi raamistikus ning v\u00f5imekus salajaseks infovahetuseks meie liitlastega.<\/p>\n\n\n\n
Veealuse infrastruktuuri kaitse n\u00f5uab lisavahendeid ja pealehakkamist. Kaitseta veealune infrastruktuur on sihtm\u00e4rk Putinile ja oht Eesti s\u00f5jalisele ja majandusjulgeolekule.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
26. septembril 2022 toimus mitu tugevat veealust plahvatust L\u00e4\u00e4nemerel Bornholmi saare l\u00e4histel, mis muutsid kasutamisk\u00f5lbmatuks gaasitorud Nord Stream 1 ja 2. Taani, Rootsi ja Saksamaa uurivad plahvatuste tagamaid. S\u00fcndmuskohalt on leitud l\u00f5hkeaine j\u00e4lgi ning Rootsi on nimetanud r\u00fcnnakuid j\u00f5hkraks sabotaa\u017eiks. S\u00fc\u00fcdlast ei ole l\u00f5plikult v\u00e4lja selgitatud. Paljud l\u00e4\u00e4ne vaatlejad s\u00fc\u00fcdistavad Venemaad plahvatuste korraldamises, n\u00e4hes selles […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":1010,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3743","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata"],"acf":[],"yoast_head":"\n