Oleme ajaloolise hetke juures. Esimest korda on Riigikogu koosseisu enamus eestikeelsele haridusele \u00fclemineku poolt: 62 poolth\u00e4\u00e4le ja 16 vastuh\u00e4\u00e4lega v\u00f5tsime vastu eestikeelsele haridusele \u00fclemineku seadusemuudatused. Vaid Keskerakonna saadikud olid \u00fclemineku vastu, aga see ei tulnud kellelegi \u00fcllatusena.<\/p>\n\n\n\n
Probleem, mida me lahendame, ei vaja vast enam tutvustamist. Olgu n\u00e4iteks \u00f6eldud, et Sillam\u00e4e kahe venekeelse p\u00f5hikooli l\u00f5petajatest veidi alla 30% tegi \u00e4ra B1-taseme eesti keele eksami. Seega \u2013 tervelt 70% \u00fcheksa aastat Eestis koolis k\u00e4inud \u00f5pilastest ei suutnud elementaarsel tasemel r\u00e4\u00e4kida eesti keeles. Puuduliku keeleoskuse t\u00f5ttu on nende noorte valikud nii haridus- kui ka t\u00f6\u00f6elus oluliselt piiratud. Haridus peaks andma k\u00f5igile v\u00f5rdsed v\u00f5imalused, kuid meie praegune s\u00fcsteem on tootnud aastak\u00fcmneid ebav\u00f5rdsust.<\/p>\n\n\n\n
Varem on Reformierakonna fraktsioon Riigikogule neli korda esitanud eestikeelsele haridusele \u00fclemineku seaduseeln\u00f5u, kuid k\u00f5igil kordadel h\u00e4\u00e4letati need eeln\u00f5ud maha, sh Isamaa fraktsiooni saadikute poolt. Hoolimata sellest oleme s\u00fcsteemselt tegutsenud eestikeelsele \u00f5ppele \u00fclemineku nimel.<\/p>\n\n\n\n
Pinnas eestikeelsele haridusele \u00fclemineku spurdiks on loodud. Minu haridusministriks olemise ajal valmis esimest korda eestikeelse hariduse tegevuskava aastani 2035. Dokument sai koos ekspertidega koostatud eesti keele arengukavas seatud eesm\u00e4rgi saavutamiseks. Praegune seadus seab eesm\u00e4rgiks, et \u00fcleminek eestikeelsele haridusele on tehtud aastaks 2030, mist\u00f5ttu on ministeerium tegevuskava uute eesm\u00e4rkide valguses uuendanud. Tegevuskava n\u00e4gi ette ka seadusemuudatused, kuid Keskerakond seda \u00fchem\u00f5tteliselt ei toetanud.<\/p>\n\n\n\n
Kui varem tehti venekeelsetes koolides tasemet\u00f6id, mis testisid eesti keele teise keelena oskust, teise kooliastme l\u00f5pus ehk 7. klassis, siis eelmise aasta s\u00fcgisel otsustasime sooritada tasemet\u00f6\u00f6d nii teise kooliastme alguses kui ka l\u00f5pus ehk siis 4. ja 7. klassis. Tulemused olid \u0161okeerivad \u2013 vaid 40% \u00f5pilastest olid saavutanud 4. klassiks k\u00f5ige algelisema A1-tasemel ja 44% 7. klassiks A2-tasemel riigikeele oskuse. Otsustasime, et j\u00e4rgnevatel aastatel on tasemet\u00f6\u00f6d k\u00f5igile venekeelsete koolide 4. ja 7. klassi \u00f5pilastele kohustuslikud, et j\u00e4rjepidevalt j\u00e4lgida \u00f5pilaste riigikeele oskuse arengut. Selle aasta tasemet\u00f6\u00f6d on juba tehtud.<\/p>\n\n\n\n
Ehmatavate tasemet\u00f6\u00f6de tulemuste tuules t\u00f6\u00f6tasime v\u00e4lja valdkondliku j\u00e4relevalve venekeelsetes koolides, et edendada teadlikult ja sisuliselt eestikeelse hariduse kvaliteeti. J\u00e4relevalve on praeguseks l\u00e4bi viidud kaheteistk\u00fcmnes koolis viies erinevas omavalitsuses. Tulemused saame k\u00e4tte selle aasta alguses. N\u00fc\u00fcd on ministeerium t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4lja j\u00e4rjepideva koolide j\u00e4relevalve- ja n\u00f5ustamiss\u00fcsteemi.
Koost\u00f6\u00f6s valdkonna spetsialistidega t\u00f6\u00f6tasime v\u00e4lja uued eesti keel teise keelena \u00f5ppekavad, millega t\u00f5stame keeletaseme n\u00f5udeid \u2013 9. klassi l\u00f5puks B1-lt B2-le ja 12. klassi l\u00f5puks B2-lt C1-le. Seoses sellega suurendame I kooliastmes eesti keele tundide arvu kahelt neljale lisaks eestikeelsele aine\u00f5ppele ja II ning III kooliastmes neljalt viiele tunnile. Need muudatused on vaja vaid valitsuses kinnitada.<\/p>\n\n\n\n
Sidusime \u00f5petajate, koolijuhtide ja tugispetsialistide riigikeele oskuse n\u00f5ude haridust\u00f6\u00f6tajate kvalifikatsioonin\u00f5uetega. Praegu t\u00f6\u00f6tab Keeleameti andmetel meie hariduss\u00fcsteemis 2300 keelen\u00f5uetele mittevastavat t\u00f6\u00f6tajat, kuid see ei sega nendega t\u00e4htajatute t\u00f6\u00f6lepingute s\u00f5lmimist. Keeleameti juhi s\u00f5nul on haridust\u00f6\u00f6tajad \u00fched k\u00f5ige loiumad keele\u00f5ppijad, sest neil puudub motivatsioon. Riigikeelt oskamata on nad saanud rahulikult oma t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata. See l\u00f5ppeb n\u00fc\u00fcd \u00e4ra. Kui minu allkirjastatud m\u00e4\u00e4ruses oli j\u00f5ustumist\u00e4htaeg 2025. aastal, siis uute t\u00e4htaegade valguses on muudatuse j\u00f5ustumine t\u00f5stetud varasemaks. Haridusasutuste juhid peavad oskama C1-tasemel eesti keelt alates 1. augustist 2023 ja \u00f5petajad aasta hiljem.<\/p>\n\n\n\n
Riigistasime kaks eestikeelset kooli Ida-Virumaal: Kohtla-J\u00e4rve ainukese eestikeelse p\u00f5hikooli ehk 100-aastase J\u00e4rve kooli ja Narva Eesti G\u00fcmnaasiumi. Viimase riigile \u00fcleandmine oli oluline samm Narva eestikeelse hariduslinnaku loomiseks, milleks riik investeerib ca 30 miljonit eurot. Majad juba kerkivad, meeskonnad on loomisel. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised eestikeelse kooli riigistamiseks alustasime ka Sillam\u00e4e linnavalitsusega. Minister T\u00f5nis Lukas on teinud koolide riigistamise ettepanekud L\u00fcganuse vallale.
\u00dche esimese asjana oma ametiajal t\u00f6\u00f6tasime v\u00e4lja toetusmeetme eestikeelsetele koolidele, kus \u00f5pib v\u00e4hemalt 10% eesti keelest erineva emakeelega lapsi. Poole miljoni euro eest said 23 p\u00f5hikooli toetust juba 2021. aasta s\u00fcgisest. Enne ametist lahkumist j\u00f5udsin allkirjastada sarnase toetusmeetme ka eestikeelsetele lasteaedadele. Valitsus tegi otsuse, et j\u00e4rgmisel aastal suunatakse sellele toetusele ca kolm miljonit eurot.<\/p>\n\n\n\n
Tellisime 1,4 miljoni euro eest Tartu ja Tallinna \u00fclikoolidelt kokku 141 \u00f5petajahariduse lisa\u00f5ppekohta, sh Narva kolled\u017eist 450 000 euro eest 28 lisakohta eesti keele teise keelena \u00f5petajate \u00f5ppe laiendamiseks. N\u00e4iteks \u00f5ppekavale \u201eKoolieelse lasteasutuse \u00f5petaja mitmekeelses keskkonnas\u201c, kus vastuv\u00f5ttu suurendati, oli sel \u00f5ppeaastal v\u00e4ga suur konkurss \u2013 320 kandidaati 50 kohale. Haridus- ja teadusministeerium on halduslepingutes \u00fclikoolidega kokku leppinud \u00f5petajahariduse \u00f5ppekavade suurendamises. Ka see on oluline edasiminek.<\/p>\n\n\n\n
Lisaks on praegune valitsus n\u00e4idanud ka riigieelarve otsuseid tehes, et nad v\u00f5tavad eestikeelsele haridusele \u00fcleminekut t\u00f5siselt. Valdkonna eelarve on sel aastal 41 miljonit eurot, mille toel hakatakse n\u00e4iteks selle aasta septembrist maksma Ida-Virumaal eesti keeles \u00f5petavatele \u00f5petajatele nii lasteaias kui ka koolides koefitsiendiga palka. Rakenduvad l\u00e4htetoetused ja \u00fcli\u00f5pilastele sihtstipendiumid.
T\u00f5esti, mitte kunagi varem ei ole olnud eestikeelsele haridusele \u00fcleminek nii reaalne kui praegu. Seadus on vastu v\u00f5etud, kuid n\u00fc\u00fcd alles algab suur t\u00f6\u00f6, millega peab hakkama saama j\u00e4rgmine haridus- ja teadusminister.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Oleme ajaloolise hetke juures. Esimest korda on Riigikogu koosseisu enamus eestikeelsele haridusele \u00fclemineku poolt: 62 poolth\u00e4\u00e4le ja 16 vastuh\u00e4\u00e4lega v\u00f5tsime vastu eestikeelsele haridusele \u00fclemineku seadusemuudatused. Vaid Keskerakonna saadikud olid \u00fclemineku vastu, aga see ei tulnud kellelegi \u00fcllatusena. Probleem, mida me lahendame, ei vaja vast enam tutvustamist. Olgu n\u00e4iteks \u00f6eldud, et Sillam\u00e4e kahe venekeelse p\u00f5hikooli l\u00f5petajatest […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":1060,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3662","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata"],"acf":[],"yoast_head":"\n