S\u00f5da Ukrainas. V\u00e4hima kahtluseta maailma enim m\u00f5jutanud s\u00fcndmus aastal 2022. Puudutanud meid veel enam, geopoliitilistel ja ajaloolistel p\u00f5hjustel. T\u00f5stis ja kinnitas esiplaanile Eesti riigi julgeoleku k\u00f5ige otsesemas t\u00e4henduses.<\/p>\n\n\n\n
Aga ka Soomes, Rootsis ja … Kes oleks uskunud, et aastak\u00fcmneid neutraliteedipoliitikat viljelnud ja Venemaaga heades suhtes olnud Soome otsustab liituda NATOga. Pilt on muutunud. Illusioone enam pole.<\/p>\n\n\n\n
Kuid pole p\u00f5hjust \u00fclearu muretseda: NATO on p\u00e4hkel, mida Venemaa pole suuteline ega valmis katki hammustama. See on meie peamine julgeolekugarantii. Aga vabaduse hind on t\u00f5usnud: kaitsekulude t\u00f5stmine kahelt protsendilt kolmeni t\u00e4hendab riigieelarvele 330 miljonit eurot lisakulu. Mida k\u00f5ike selle eest saaks … Aga p\u00e4rast 24. veebruari pole alternatiive.<\/p>\n\n\n\n
Ja \u00e4rgem unustagem: ukrainlased v\u00f5itlevad elu ohverdades ka Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest, mist\u00f5ttu meie abi ja solidaarsus on v\u00e4him, mida selles olukorras tegema peame.<\/p>\n\n\n\n
COVID-19.<\/strong> Ei pea end eksperdiks, aga julgen arvata, et oleme selle seljatanud. Eksperdid prognoosisid oktoobriks uut koroonalainet, aga seda ei tulnud. Eksisid, nagu, vabandage v\u00e4ga, enamasti. Kuid k\u00f5ike polegi lihtne prognoosida, k\u00fcll on lihtne olla kriitiline. Koroona pole maa pealt kadunud, aga ta sarnaneb \u00fcha enam meie kliimav\u00f6\u00f6tmes harjumusp\u00e4rase k\u00fclmetushaiguse v\u00f5i gripiga.<\/p>\n\n\n\n COVIDi seljatamine kestis kolm aastat, \u00fcllatavalt kaua, v\u00f5ttis inimelusid ja tervist, aga \u00fctle haigus, mis ei v\u00f5ta … Ebamugavaid piiranguid oli, kuid v\u00f5rreldes enamiku Euroopa riikidega, r\u00e4\u00e4kimata Hiinast, olid need tagasihoidlikud. Kahju majandusele oli siiski suur. J\u00e4rgmise koroonat\u00f5usu risk tulenevalt reisipiirangute leevendamisest Hiinas siiski p\u00fcsib.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rnu t\u00e4iskasvanute g\u00fcmnaasium (PTG).<\/strong> J\u00e4i alles. Hoolimata m\u00f5ne kohaliku poliitiku erakonna toega egotripist selle uksed Noorte v\u00e4ljakul kinni panna. Mis sest, et koolis on \u00fcle 500 \u00f5pilase; mis sest, et \u00f5petamise kvaliteediga (suuri) probleeme pole; mis sest, et ka eelarvega asjad korras.<\/p>\n\n\n\n Mida tugevamaks sulgemise surve l\u00e4ks, seda enam kasvas minu kirg sellele vastu seista. Naabrimees, kes pole arvaja k\u00f5ige suurem f\u00e4nn, tuli pool aastat tagasi ligi ja \u00fctles, et kui sa selle kooli p\u00e4\u00e4stad, oled v\u00e4ga \u00f5igel teel, et mitte \u00f6elda enamat.<\/p>\n\n\n\n Oma lapse n\u00e4itel, kes oli proovinud mitut kooli, ja PTG oli ainus, mis sobis tema karakterile. Ongi teistmoodi kool ja peabki olema, muidu j\u00e4\u00e4ks igal aastal k\u00fcmnetel (et mitte \u00f6elda sadadel) koolitee pooleli varem, kui peaks.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4nus\u00f5nad Liina Kersnale, kellega koos ja toel p\u00e4\u00e4steplaan \u00f5nnestus! Munitsipaalkoolist sai riigikool.<\/p>\n\n\n\n Uue kunsti muuseum.\u00a0<\/strong>J\u00e4i ellu. Taas oli kaks r\u00fchmitust (volikogu fraktsiooni), kes igal v\u00f5imalusel kaikaid kodaratesse loopisid. Nagu L\u00e4\u00e4nemere kunstimuusemi uputamisest veel v\u00e4he oli (P\u00e4rnu \u00fcks suurimaid kaotusi)! T\u00e4iesti m\u00f5istmatu. Kunstnikega ongi vahel raske (minul ka) ja nende rehkendused vahel ei pea, sest kirg, emotsioon ja looming domineerivad. Ei v\u00e4si kordamast: linnale tuleb alati odavam toetada erainitsiatiivi, olgu see kultuur, kunst v\u00f5i sport, selmet hallata ise maja, maksta palka ja k\u00fcttearveid. On erandeid (muusikakool, kunstikool).<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rnu Sadam.<\/strong> Eesti parim. Ei, mitte ettev\u00f5te, vaid seekord korvpallimeeskond. Mulle tundub, et kossusats on varsti kuulsam kui peasponsor ise. Kiidan P\u00e4rnu Sadama omanikke j\u00e4rjepideva ja suure (rahalise) panuse eest. Selleta poleks pidu olnud. Ka linna toeta polnuks seda tulemust.<\/p>\n\n\n\n Aga kes tegi? Ikka mehed (ja m\u00f5ni naine) ise, nii platsil kui platsi \u00e4\u00e4res. Kestev aplaus. Emotsioon, mida l\u00e4bi hooaja pakuti tuhandetele p\u00e4rnakatele, \u00fcletab rahalise kulu mitu korda. Minu t\u00fctar, kes pole liiga suur spordif\u00e4nn, armus samuti P\u00e4rnu Sadamasse ja pani meeskonna tulemuse oma 2022. aasta tippk\u00fcmnes k\u00f5rgele kohale. Emotsioon loeb.<\/p>\n\n\n\n Kui Rannula suhtleb tooliga v\u00e4givaldsel moel, ei pruugi see k\u00fcll k\u00f5igile meeldida, aga see l\u00e4heb korda sadadele saalis. V\u00e4ga. Emotsioon, kirg, v\u00f5idu(l)ootus ongi see, mille p\u00e4rast m\u00e4ngule tullakse.<\/p>\n\n\n\n P\u00e4rnu sild ja Via Baltica.<\/strong> Eelmise aasta suurim v\u00f5it P\u00e4rnumaale. Saime selle, millest Andrei Korobeinik pole veel undki n\u00e4inud. (Vt Andrei Korobeinik, \u201cKas Via Baltica sai l\u00f5puks valmis?\u201d, PP 30.12.2022.) Esimest korda on selle aasta riigieelarves reaalselt viis miljonit eurot P\u00e4rnu uuele sillale ja 15 miljonit riigieelarve strateegias ja -eelarve seletuskirjas aastaks 2025. Kokku 20 miljonit eurot.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5istan sind, Andrei, et valus on, nagu noaga keerab, sest sinu ja Keskerakonna panus sellesse on \u00fcmmargune null. Nagu j\u00e4rgnevaski: Via Balticast on saanud riigi teedeehituse prioriteet, oleme v\u00e4lja v\u00f5idelnud suurusj\u00e4rgus 150 miljonit eurot, et l\u00e4hiaastatel valmiks \u00fcksnes P\u00e4rnumaal 33 kilomeetrit 2+2-maanteed. See on reaalselt t\u00f6\u00f6s v\u00f5i kavades sees, mitte unistustes.<\/p>\n\n\n\n Paradigma on muutunud. P\u00f5hjendatult. Aga see ei muutu iseenesest …<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" S\u00f5da Ukrainas. V\u00e4hima kahtluseta maailma enim m\u00f5jutanud s\u00fcndmus aastal 2022. Puudutanud meid veel enam, geopoliitilistel ja ajaloolistel p\u00f5hjustel. T\u00f5stis ja kinnitas esiplaanile Eesti riigi julgeoleku k\u00f5ige otsesemas t\u00e4henduses. Aga ka Soomes, Rootsis ja … Kes oleks uskunud, et aastak\u00fcmneid neutraliteedipoliitikat viljelnud ja Venemaaga heades suhtes olnud Soome otsustab liituda NATOga. Pilt on muutunud. Illusioone enam pole. […]<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":2061,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3325","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maaratlemata"],"acf":[],"yoast_head":"\n
Aga parafraseerides Jaanus M\u00e4nniku \u00fctlust Konstantin P\u00e4tsi kohta: Mark Soosaar on suurem kui k\u00f5ik tema kritiseerijad kokku. Pean silmas loodut uue kunsti muuseumi seinte vahel, aga sageli ka sealt v\u00e4ljaspool (filmifestival, Kihnu kultuuriruum)\u00a0\u2013 m\u00f5eldud meile vaatamiseks, meie harimiseks.<\/p>\n\n\n\n