Eesti areng peab olema tasakaalustatud ja hõlmama kõiki piirkondi. Regionaalne areng sõltub töökohti loovatest ja edukatest ettevõtetest ning tugevatest hästi juhitud omavalitsustest. Seda on võimalik saavutada üksnes riigi, omavalitsuste, kogukondade, kohalike elanike ja vabaühenduste koostöös.

Paremad ühendused 

Muudame transpordi mitmekesisemaks ja keskkonnasõbralikumaks.

Head ühendused ühendavad Eesti eri piirkondi, suurendavad majanduslikke võimalusi ja heaolu. Head teed ja mitmekesine ühistransport võimaldavad elada ja töötada maal ja väikeasulates. 

Investeerime 2+2 põhimaanteede loomisesse.

Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva neljarealiste maanteede arendamine on riigi teedeehituse prioriteet.

Jätkame asulatevaheliste teede mustkatte alla viimist.

Reformierakonna eesmärk on muuta arvestatava kasutusega kruusateed järk-järgult vastavalt liiklussagedusele tolmuvabaks. Motiveerime kasutama keskkonnasõbralikumaid lahendusi.

Loome meetmeid jalg- ja jalgrattateede võrgu arendamiseks nii linnas kui ka maal.

Toetame uute jalg- ja jalgrattateede arendamist, mis suurendavad liiklusohutust, ühendavad asulaid või soodustavad teekonna jätkamist ühistranspordiga. Linnades eelistame jalg- ja jalgrattateid, mis soodustavad auto asemel kasutama jalgratast või liikuma jalgsi.

Muudame raudteeühendused kiiremaks ja kättesaadavamaks.

Elektrifitseerime raudteid, uuendame trasse ja ostame uued rongid saavutamaks olulisematel liinidel (Tallinn-Tartu-Koidula, Tartu-Valga, Tapa-Narva, Tallinn-Rohuküla, Tartu-Riia) suuremat kiirust ning tihedamat graafikut. Peame oluliseks, et reisijate etteveo abil muutub Rail Baltic kättesaadavaks kogu Eestile.

Muudame ühistranspordi nutikamaks ning kasutajatele paremini kättesaadavaks.

Soodustame nõudepõhise ja multifunktsionaalse transpordisüsteemi rajamist, mis toetab samaaegselt väiksemat ökoloogilist jalajälge. Loome uudseid lahendusi marsruudil kool-huviring-kodu. Ühtlasi peame oluliseks bussitranspordi sünkroniseerimist rongiliiklusega.

Tihendame suursaarte vahelist laevaliiklust viienda parvlaevaga.

Toetame viienda parvlaeva soetamist, et tihendada sesoonselt ning vajaduspõhiselt saarte ja mandri vahelise transpordi korraldamist. Suursaarte ja mandri vahelised ühendused on kliendisõbralikud, kaasaegsed ja keskkonnasäästlikud. Teenuse hinnakujundus on läbipaistev, toetab saarte arengut ja on pikaajaliselt kokku lepitud. Asendame praegused parvlaevad nende kasuliku eluea lõppedes uute, null-CO² jalajäljega parvlaevadega. Turvalised veeteed peavad tekitama senisest enam teenusepakkumist liikumiseks, seda ka siseveekogudel. Soosime mere- ja siseveekogude taristu arendamist kasvatamaks Eesti atraktiivsust külastuskohana.

Suurendame paindlikkust ja parendame lennuühendusi piirkondlike lennuväljadega.

Kiired ühendused aitavad vähendada ääremaastumist. Arendame rahvusvahelisi lennuühendusi läbi regionaalsete lennujaamade (Tartu, Pärnu, Kuressaare), et avada Eesti piirkondade potentsiaali.

Tagame kiire interneti kättesaadavuse ning paremad elektriühendused kogu Eesti territooriumil. 

Täiendame Euroopa Liidu rahastust riigieelarveliste toetustega, et kiire internet jõuaks kõikide soovijateni hiljemalt 2030. aastaks. Erilist tähelepanu vajavad tänapäevaste teenuste jaoks ebapiisava ühenduse või ühenduseta hajaasustusega alad. Piirkondadesse, kuhu pole majanduslikult otstarbekas kaabliga püsiühendust rajada, viime interneti läbi õhu. Toetame elektri- ja sideühenduste rajamist, et arendada ettevõtlust ja kogukondade toimetulekut ning tagame elektri- ja sidevõrkudega liitumise mõistliku hinnaga.

Ehitame raudteetunneli Tallinna ning Helsinki vahele.

2021. aasta aprillis sõlmisid Eesti ja Soome ühiste kavatsuste protokolli, kus oli kirjas ka Tallinna-Helsinki tunneli edendamine. Peame tunneli rajamise puhul riikide juhtrolli oluliseks ka siis, kui projekti kaasatakse vajadusel erakapital.

Tugevad omavalitsused 

Loome piirkondliku eripära ja nutikat spetsialiseerumist toetavad regionaalprogrammid.

Eesti piirkonnad on väga omanäolised, ning erinevate tugevuste ja nõrkustega – sellega peab toetusmeetmete väljatöötamisel arvestama, et saavutada parimaid tulemusi (näiteks põlevkivitööstus Ida-Virumaal või puit ja mahetoit Kagu-Eestis).

Suurendame kohalike teede rahastamist.

Suurendame kohalikele omavalitsustele suunatavat valemipõhist toetust kohalike teede hoiu rahastamiseks.

Suurendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat.

Tasakaalustame valglinnastunud piirkondade keskuste tulubaasi, et tulla toime üha kasvavate sotsiaalvaldkonna- ning halduskuludega. Selleks, et omavalitsus saaks pakkuda paremaid teenuseid, võimaldame kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel. 

Loome erasektoriga koostöös üürieluruumid turutõrke piirkondadesse.

Puudulik üüriturg pärsib ettevõtluse edendamist ja avalike teenuste pakkumist maapiirkondades. Erasektor ei soovi neis piirkondades kinnisvara arendada, kuna ehitusmaksumus on kõrgem kui turuväärtus ja pangad ei soovi ettevõtmist rahastada. Samas on vajadus pindade järgi väga suur. Selles valdkonnas on häid tulemusi näidanud senine KredExi üürielamute rajamise toetamise programm, mistõttu jätkame analoogse programmiga.

Laiendame hajaasustuse programmi tegevusi ning panustame sinna lisavahendeid.

Võimaldame läbi hajaasustusprogrammi luua juurdepääsu kiirele internetile. Ühes omavalitsuses kasutamata jäänud ressurss läheb kasutamiseks teistele samas maakonnas asuvatele omavalitsusüksusele.

Tagame maapiirkonnas puhta ja kvaliteetse elukeskkonna.

Puhas vesi ja kaasaegne reoveekäitlus parandab oluliselt inimeste elukvaliteeti, toetab ettevõtlust ja keskkonnahoidu. Jätkame vee- ja kanalisatsioonisüsteemidesse investeerimise toetamist. Ohutu elukeskkonna ja kvaliteetse ruumi tagamiseks toetame omanikke kasutuseta nõukogudeaegsete tootmishoonete ja kortermajade lammutamisel ning sellega seotud reostuse likvideerimisel.

Aitame rajada kodu maapiirkonda.

Inimesed on valmis maale kolima, kuid keskustest kaugemal asuva kinnisvara madal turuväärtus ja sellest tingitud lisatagatiste nõuded laenu taotlemisel teevad selle paljude jaoks keeruliseks või võimatuks.

Laiendame Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu käivitatud eluaseme kaaslaenu pilootprogrammi kõigisse Eesti piirkondadesse, pakkudes maapiirkonda kodu rajavatele peredele läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse ning KredExi kaaslaenu ja käendusi.

Loome regioonid ning regionaalsed nõukogud, et luua meetmeid täpsemalt ning vajaduspõhisemalt.

Eestis võiks olla 5 regiooni (Lääne-Eesti ja saared; Ida-Virumaa; Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti ja Harjumaa). Vahendid jaotatakse regioonide vahel ning meetmed sisustatakse maakondlike arenduskeskuste ning riigi koostöös regionaalses nõukogus. Rahastamisobjektide pingerea koostab regionaalne nõukogu. Tänased maakondade strateegiad on liialt väikese mastaabiga strateegiliste otsuste tegemiseks. Regionaalsed strateegiad toetaksid kogu regiooni arengut ning regioonide loomine soodustaks koostööd omavalitsuste vahel.

Soodustame toetuste jagamisel omavalitsusteülest koostööd.

Motiveerime toetusmeetmete omavastutusmäärade ning mahtudega kohalikke omavalitsusi tegema koostööd ning leidma ühiseid investeeringuobjekte. Seeläbi muutuvad avalikku taristusse tehtud investeeringud strateegiliselt paremini planeerituks.

Tagame koostöös erasektoriga maapiirkondade ettevõtjatele kapitali kättesaadavuse.

Ettevõtjate maapiirkonda meelitamisel on üks suurimaid probleeme mõistliku hinnaga kapitali kättesaadavus. Motiveerime finantsasutusi pakkuma mõistliku hinnaga teenuseid maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Loome põllumajandus-, toiduaine-, metsandus- ja kalandussektorites roheülemineku toetamiseks uusi finantsinstrumente uutel ärimudelitel ja tehnoloogiatel põhinevate ettevõtete rahastamiseks.

Suurendame kohaliku omavalitsuse autonoomiat riigile kuuluva maa kasutuselevõtmisel.

Kaardistame linnades ning asulates kasutuses mitteoleva riigimaa ning võõrandame selle kohalikele omavalitsusele eesmärgiga edendada ettevõtlust ning elamuarendust.

Kehtestame talumistasu elukeskkonna halvenemisel.

Talumistasu erinevad variandid on kasutusel paljudes Euroopa riikides, et hüvitada kohalike võimalik ebamugavus. Talumistasu rakendub reostamisel ja teistel puhkudel, mis halvendavad elanike elukeskkonda. Tasu laekub omavalitsustele ning kohalikele elanikele.

Motiveerime omavalitsusi liituma ja taastame ühinemistoetused.

Motiveerime ühinemistoetustega looma suuremaid omavalitsusüksusi, täiendavalt soodustame liituma maakonna suuruseks omavalitsusüksuseks.

 Avalikud teenused

Avalikud teenused peavad olema kättesaadavad sõltumata elukohast. Maapiirkonnas tuleb tagada kvaliteetsete ja vajaduspõhiste teenuste kättesaadavus nii ettevõtjatele kui ka elanikele. Selleks võimestame kohalikke kogukondi, pakume kogukondadele vajalikke teadmisi ja investeeringuid ning võtame teenuste osutamisel kasutusele uusi digitaalseid tehnoloogiaid. Suuname riiklikud investeeringud maapiirkondade mahajäämuse järeleaitamisele ning piirkondlike eripärade ja traditsioonide kasutamiseks kohaliku majanduse ning haridus- ja kultuurielu edendamiseks. Toetame erinevaid algatusprogramme nagu Leader, kuhu on ette nähtud 59 miljonit, ja külaliikumist Kodukant.

Tagame igale Eesti elanikule esmatasandi tervishoiu. 

Tagame nii linnalises kui ka maapiirkonnas olevatele Eesti elanikele ligipääsu esmatasandi tervishoiule. Loome suuremates linnades esmatasandi tervisekeskuste baasil valvekeskused, kuhu saavad pöörduda mitte-erakorraliste probleemidega patsiendid, kellel on võimalus saada konsultatsiooni tervishoiutöötajalt ka töövälisel ajal. Tegeleme tervishoiutöötajate vähesusega. Suurendame märkimisväärselt õdede ja puudu olevate arstide koolitustellimust. Kutsume tagasi meditsiinisüsteemist juba lahkunud tervishoiutöötajad, võimaldades neile vajadusel ümberõpet ühelt erialalt teisele. 

Kaotame lasteaia kohatasud.

Lasteaia kohatasu kaotamine on oluline samm ühtse eestikeelse hariduse suunas. Rakendame järkjärgulisi meetmeid lasteaia kohatasu kaotamise suunas, et ühelgi lapsel ei jääks majanduslikel põhjustel lasteaias käimata. 

Õpetaja keskmine palk peab olema vähemalt 120% riigi keskmisest palgast.

Õpetajad kui magistrikraadiga spetsialistid peavad saama konkurentsivõimelist palka. Selleks, et tõsta õpetajaameti prestiiži, peavad haridusvaldkonna osapooled leppima kokku hariduseelarvete kujundamise ning õpetajate tasustamise põhialustes. Õpetajate karjäärimudel peab tagama vähemalt 25% palgaerinevuse sama õppeasutuse sees.

Võrdsustame lasteaiaõpetajate tasud õpetajate omadega.

Motiveerime kohalikke omavalitsusi järk-järgult tõstma lasteaiaõpetaja tasu õpetajatega võrdväärsele tasemele.

Võimestame kohalikke omavalitsusi elanikkonna kaitsel.

Aitame kohalikel omavalitsustel luua nii kriisi- kui ka sõjaajaplaanid. Toetame varjumiskohtade loomist. Inimeste toimetulekuks erakorralistes olukordadeks peavad nii inimestel endal kui ka riigil ja omavalitsustel olema piisavad varud. Lisaks riigi varude soetamisele ja õigele hoidmisele tuleb selgitada igaühele vajadust valmistuda ootamatusteks.

Motiveerime omavalitsusi koonduma ühisasutustesse, et tagada paremaid avalikke teenuseid.

Väiksematel omavalitsustel ei ole piisavalt võimekust tagada igale erialaspetsialistile piisavalt valdkondlikku tööd. Tagajärjeks on spetsialisti kvalifikatsiooni langus, väiksem töötasu ning halvenev töökvaliteet. Ühisasutuste abil tekib võimekus uute innovaatiliste lahenduste rakendamiseks. Näiteks võiks igas maakonnas olla planeerimisamet.

Tagame turutõrkepiirkonnas pakiautomaatide teenuse.

Rakendame riiklikke mehhanisme, et tagada pakiautomaaditeenus ka seal, kuhu erasektor ei ole valmis investeerima. Rakendatav pakiautomaatide võrk oleks vabavõrk ehk kasutamiseks avatud kõigile soovijatele.