Reformierakonna eesmärk on kestlik Eesti, kus keskkondlikud, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved on tasakaalus. Viime läbi rohereformi, mis eeldab süsinikuheite vähendamist igas eluvallas.

Rohereformi toimumiseks kujundame keskkonna- ja kliimapoliitikale tervikliku õigusliku raamistiku, kaasame protsessidesse kogukondi, suurendame ambitsioone, kasutame kaasaegseid tehnoloogiaid ning tõstame eesmärkideni jõudmise kiirust.

Rohereformi lahutamatu osa on elurikkuse kaitse. Parandame elukvaliteeti nutikalt nii, et ei ammenda loodusressursse teiste liikide ega tulevaste põlvede arvelt.

Riigi ülesandeks on strateegiline ja professionaalne juhtimine ruumilise planeerimise ja kliimamuutustega kohanemise visiooni abil. Riigi roll on anda nõu ja olla tõhusaks partneriks kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, vabakonnale ja kodanikele.

Reformierakond Kindlates kätes kestlik Eesti

Rohereform

Kehtestame kliimaseaduse.

Koostöös teadlaste, ekspertide ja ettevõtjatega lepime kokku parima teekonna Eesti 2035 strateegia täitmiseks ja Eesti 2050 kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Kliimaseadus loob õigusliku raamistiku kliimaeesmärkide täitmiseks, reguleerib riigi tegevusi valdkondade üleselt ja jaotab rohereformiga seotud kohustusi, eesmärke ja õigusi kõikidele sektoritele. Kliimaseadus annab mandaadi rohereformi eest vastutavale ministrile. Seadusandlikule raamile lisandub koostöös erasektoriga rohereformi teekaart igale sektorile, mis kirjeldab tegevused, vastutajad ja rahastusallikad.

Iga eelarveinvesteering peab kaasa aitama kliimaneutraalsuse saavutamisele.

Töötame välja rohelise rahastamise ja eelarvestamise põhimõtted. Iga eelarvekulutus peab toetama rohereformi. Sarnaselt Euroopa Liidu kestliku rahastamise printsiipidega peab iga riigi kulutus kaasa aitama mõne rohe-eesmärgi saavutamisele ega tohi kahjustada ühegi teise saavutamist.

Loome rohereformi trepi tööriista, mis võimaldab ettevõtetel hinnata enda edusamme majandusmudeli kestlikuks ümberkujundamisel.

Ettevõtete rohereformi trepp aitab sarnaselt innovatsioonitrepile ettevõtetel hinnata oma kestlikkuse taset ja majandusmudelit kestlikuks kujundada. Toetame ettevõtteid vastavalt trepiastmetel liikumisele.

Keskkonna- ja kliimateadlikkuse suurendamiseks arendame roheoskusi ja -teadmisi kõikidel haridustasemetel ning elukestvas õppes. Toetame keskkonna- ja kliimavaldkonnale spetsialiseerunud õpet kõrghariduses, et tagada spetsialistide järelkasv.

Keskkonnaharidus peab aitama igas vanuses õpilastel mõista keskkonnakriisi tekkimise põhjuseid ning olla orienteeritud lahendustele ehk kliimakriisi leevendamisele. Täiendame õppekavasid kestlikku arengut toetavate teadmistega. Riik korraldab vastavaid teavituskampaaniaid.

Riigihalduse ministri asemele rohereformi minister.

Rohereformiministri ülesanne on koordineerida, et iga ministeerium ning nende haldusalas toimetavad asutused järgiksid kliimakriisi ajastul riiklikke strateegiaid (Eesti 2035, Fit for 55 jt) ja arvudes mõõdetavaid eesmärke.

Rohepesu ei ole rohereform.

Majandusmudeli, tootmise ja tarbimise muutumine kestlikuks nõuab meilt kõigilt teadmisi ja teadlikke valikuid. Rohepesule jõuame jälile, kui toodetel on korrektne märgistus, mida saame usaldada. Koostöös ettevõtjate ja tarbijakaitsega monitoorime ja kaasajastame ökomärgiste süsteemi. Muudame reklaamiseadust, et takistada rohepesu. Keskkonnasõbralikke ja/või kliimaneutraalseid tooteid ja teenuseid reklaamivad ettevõtted peavad neid väärtusi teaduspõhiselt tõestama, võttes vastutuse nii tarbija kui ka keskkonna ees, et lõpetada rohepesu ja reklaamitrikid.

Edukas rohereform toimub avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös.

Toetame Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu algatusi, ettevõtmisi ja organisatsioone, kes tegelevad keskkonna- ja kliimateemadega. et toimiks pidev koostöö kõikidel tasanditel ja huvitatud eraisikud saaksid keskkonnakaitses ja majandusmudeli ümberkorraldamises kaasa lüüa.

Looduskaitse ja elurikkuse säilitamine

Peatame elurikkuse näitajate halvenemise, toetades looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku.

Loome Keskkonnavaldkonna Arengukava KeVad juurde looduse taastamise tegevuskava ja tagame ruumiliselt oskuslikult planeeritud sidusa kaitsealade võrgustiku, mis katab 30% Eesti maismaast ja 30% merest. 

Elurikkuse taastamiseks kaardistame tervikliku rohevõrgustiku üle kogu Eesti, kaasates looduskaitsesse erametsaomanikke, kohalikke omavalitsusi ja kogukondi.

Rohevõrgustikku kuuluvad, kuid kaitsealadest välja jäävad loodusalad on võtmetähtsusega võrgustiku sidususe tagamisel. Rohevõrgustik võib olla ka suurt põllumassiivi liigendav kraav või metsariba, laiemad põlluservad, rohekoridorid linnades ja asulates, teeületuskohad maanteedel.

Parandame Eesti vooluveekogude – jõgede ja ojade – seisundit.

Vooluveekogud on oma väikese pindala kohta ebaproportsionaalselt liigirikkad ning omavad väga olulist rolli elupaikade sidususes. Paljud jõed on lisaks tammistamisele sirgeks aetud, nad on põllumajanduse mõjul liigtoitelised, kohati tööstusreostuse mõju all. Linnades on ojasid-jõgesid, mis on suletud maa-alustesse torudesse. Nende maa peale toomine oleks linnalooduse olukorra parandamisele väga tugeva positiivse mõjuga.

Kliimamuutusega kohanemiseks taastame ja loome linnades juurde looduskeskkonda.

Linnade looduskeskkonna parandamine on oluline samm kliimamuutusega kohanemises. See on ka Euroopa Liidu eraldi rahastatav eesmärk. Heas korras linnaloodus eeldab ökosüsteemi teenuseid (vee-, mulla- ja õhupuhastus, kaitse üleujutuste eest, kuumasaare efekti vähendamine, rekreatsioon, liikuvuse parandamine jne). Linna rohealad ja rohekoridorid vähendavad elupaikade killustatust ja on osa rohevõrgustikust.

Parandame Läänemere seisundit ja Väikese väina elukeskkonda.

Analüüsime kütusetankeritega seotud ohtusid ja sadamate mõju Läänemerele. Väikesadamates peab olema toksiliste heitmete kogumiskoht ja kõigis suurtes sadamates reovee vastuvõtmise võimekus. Väikese väina tamm tuleb avada. Tõhustada tuleb Eesti osalust rahvusvahelistes merekaitsevõrgustikes.

Soodustame mahepõllumajandust, et vähendada toidutootmise negatiivset mõju looduslikele liikidele.

Mahepõllumajanduse meetoditega on võimalik liigirikkuse langust pidurdada ja tagasi pöörata. Pestitsiidide ja herbitsiidide kasutamine põldudel peab olema reguleeritud ja kontrollitud. Soodustame linna- ja kogukonnaaiandust.

Kaardistame Eesti turbavarude kasutamise aastani 2050. Analüüsime väljastatud kaevanduslubade ja kaevanduste mõju loodusele.

Üheskoos teadlaste ja erasektori esindajatega koostame Eesti turbapoliitika. Avatud ja korrastamata kaevandusalad ja jääksood on koormaks keskkonnale ja tuleb taastada.

Suurendame keskkonnaministri nõustamise teaduspõhisust strateegilistes otsustes.

Keskkonnateemad on tänapäeval paljude vastandlike huvide ristumiskohas ja seetõttu on oluline, et ministrit nõustaks parima erialase ettevalmistusega teadusnõunikud (sarnaselt Chief Scientific Advisor tüüpi ametipostidega mujal maailmas).

Toetame Eesti põlevkivipiirkondade keskkonnaseisundi parandamist.

Põlevkivikaevanduste ja -karjääride ökoloogiline taastamine, tootmisjääkide kasutamine ja alade kasutamine uueks majanduseks peab toimuma riigi, omavalitsuste, kohalike kogukondade ja ettevõtjate koostöös.

Metsariik Eesti

Koostame Metsanduse arengukava aastani 2050, mis raamistab kestliku metsakasutuse põhimõtted kooskõlas seatud kliimaeesmärkidega.

Metsas toimuvad muutused aeglaselt ja on pikaajalise mõjuga, mistõttu vajab valdkond pika vaatega eesmärkide kokku leppimist. Kestlik metsandus eeldab, et mets tuleb toime kliimamuutustega ja metsa raiutakse vähem kui on selle juurdekasv. Eesti metsandus, nagu kõik teised eluvaldkonnad, peab lähtuma rohereformi vajadusest. Mets on meile oluline majandusharu, ent temast saadavad hüved ei saa tulla tulevaste põlvede arvelt.

RMK peab kujunema kestliku metsamajanduse, elurikkuse taastamise ja looduskaitse vedajaks.

Raiesurvet riigimetsale tuleb tasakaalustada ja RMK tegevuses peavad majanduslikud, ökoloogilised, kultuurilised ja sotsiaalsed eesmärgid olema tasakaalus.

Metsatööstus peab muutuma teadmismahukamaks ja tootlikumaks. Rohetrepi tööriista kaudu toetame tootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu.

Keskkonnalubade andmisel tuleb soosida innovatiivseid ja kõrget lisaväärtust loovaid ettevõtteid. Eelistada tuleb süsinikku pikaajaliselt siduvaid arendusi ja keskkonnasõbralikku puidukeemiat.

Koostöös teadlastega parandame metsandusega seotud statistika kvaliteeti.

Saamaks tõest pilti Eesti metsade olukorrast ja muutustest tuleb kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid ning erinevaid andmekogusid. Ilma tõeste andmeteta ei ole kestlik metsamajandamine võimalik.

Viime lõpuni vääriselupaikade inventeerimise nii riigi- kui ka erametsas.

Väärtuslikud metsaalad ja viimased loodusmetsa killud tuleb säilitada. Selleks on vaja eelkõige tõest teavet nende paiknemisest.

Viime lõpule looduskaitseliselt väärtuslike maade väljaostmise eraomanikelt ja  maksame omanikule õiglast kompensatsiooni liigirikkuse säilitamise eest.

Omanike soovil peab riik maad, millele on seatud majandustegevust välistavad piirangud, neilt välja ostma õiglase ja kohese tasu eest. Maaomanike avalikes huvides edendatud tegevus loodushoiuks ja liigirikkuse säilitamiseks peab olema riigi poolt kompenseeritud ning maaomaniku jaoks auasi.

Ruumiplaneerimine ja eluasemepoliitika

Linnalised piirkonnad, kus elab 80% Eesti elanikest, on võti rohereformi edukaks elluviimiseks. Uutmoodi ruumiline planeerimine ja transpordikorraldus loovad võimaluse majanduskasvuks. Linnadest tuleb ÜRO andmetel 70% planeedi süsinikuheitest. Seega peavad muutused algama eelkõige linnakeskkonnast. Kohalikud kliimakavad ja senisest professionaalsem ruumiplaneerimine aitab kohaneda kliimamuutustega, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda. Uued transpordiviisid (kergliiklusvahendid ja -teed, nõudetransport, rööbastransport jms) ja ühistranspordikeskne kinnisvaraarendus peavad tekitama alternatiivi autostumisele. Eesmärgiks peab saama 15-minuti linn ja 1-tunni Eesti.

Koostame kvaliteetse elukeskkonna arengukava, mis käsitleb ka kliimamuutustega  kohanemist.

Eesti linnade suurimaid probleeme on halvast planeerimisest tingitud valglinnastumine – asulate laialivalgumine tihedamate keskuste asemel. See tingib elamiskulude pideva kasvu inimestele ja üle jõu käivad investeeringuvajadused omavalitsustele. Riigi elukeskkonna arengukava alusel saavad omavalitsused koostada oma pikajalised kliima- ja elukeskkonnakavad. Need kavad peavad tagama ka valmisoleku toimetulekuks kliimamuutustest põhjustatud erakorraliste ilmastikunähtustega ja loodusressursside (näiteks joogivee) säästmise.

Reorganiseerime senise Maa-ameti ja ruumilise planeerimisega tegelevad teiste ametkondade struktuuriüksused ühtseks Maa- ja ruumiametiks.

Amet järgib riigi ruumilisi huve, nõustab kohalikke omavalitsusi ja arendajaid planeeringute, kliima- ja elukeskkonnakavade küsimustes, arendab kestlikuks planeerimiseks vajalikke digiteenuseid ning hindab planeeringute vastavust rohepoliitika põhimõtetele. 

Lisame Ehitus- ja Planeerimisseadusesse “kvaliteetse ruumi põhimõtete” järgimise kohustuse.

Kvaliteetne elukeskkond täidab lisaks funktsionaalsetele, tehnilistele, ökoloogilistele ja majanduslikele nõuetele esteetilisi, sotsiaalseid ja psühholoogilisi aspekte ning kultuurilisi vajadusi, nagu koha- ja kuuluvustunne.

Toetame ühistranspordikeskset kinnisvaraarendust.

Ühistranspordikeskne arendus (Transit oriented development) annab inimestele võimaluse elada raudteejaamade läheduses ja loobuda soovi korral eraautost või kahest. Suunates kohalikke omavalitsusi ja arendajaid planeerimispõhimõtete abil rajama maju raudteejaamade vahetusse lähedusse, saab linnu ehitada tihedamaks ja arendada asustust nii, et maal elamiseks ei ole ilmtingimata autot vaja.

Asutame Kestliku ehituse preemia, et tunnustada süsinikneutraalset arhitektuuri ja ehitamist ning avaliku ruumi arendamist inimeste heaolu tõstval moel. 

Väärtustamaks kohalikku elukeskkonda premeerime igal aastal ühe avaliku hoone ja avaliku ala uuskasutust, renoveerimist või rajamist. Soositud on võimalikult väikese keskkonnajalajäljega projektid, mis oma eluea jooksul võimalikult vähe loodust koormavad või hoopis positiivset mõju omavad, näiteks süsinikku siduvad või vanu ruume nutikalt taaskasutavad projektid.

Rakendame projekteerimises ja ehituses hoonete elukaarepõhise CO2 hindamise metoodika.

Lisame avalikesse renoveerimis-, projekteerimis- ja ehitushangetesse hoone elukaare süsiniku sidumise kriteeriumi, näiteks puidu kasutamine ehituses seob süsinikku pikaajaliselt ja vähendab ehitussektori jalajälge.

Kehtestame avalikele hoonetele energiaklassi targa jälgimise kohustuse.

Hetkel määratakse hoone energiaklass selle projekteerimisel. Hoone kasutusele võtmisel ja hilisemas kasutuses reaalset energiaklassi ei jälgita. Energiaklassi jälgimine tuleb nutikate süsteemidega teha reaalajas võimalikuks ning projekteeritud klassi täitmine kohustuslikuks. See aitab hoida kokku energiat ning vähendada CO2.

Renoveerimismahud hoonete energitõhusamaks muutmiseks peavad tänasega võrreldes kasvama viis korda, et renoveerida aastaks 2050 kogu hoonefond.

Aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõudmiseks tuleb hoonete renoveerimist hüppeliselt kiirendada. Riik toetab omanikke selles tegevuses läbipaistval viisil ja tervikrenoveerimist soosides.

Elamuasemeturult regionaalsete tõrgete kõrvaldamiseks rakendame nutikaid meetmeid ja finantsinstrumente.

Sissetulekute erinevusest tingitud segregatsioon ei ole ühiskonna huvides. Seda on võimalik vältida muuhulgas elukeskkonna parema planeerimisega ja eluasemelaenude soodustingimustel väljastamisega. Loome nutikad võimalused kaasaegse elamufondi arenguks turutõrke piirkondades ning jätkame “maale elama” programmiga.

Ringmajandus

Eestis peab 2050. aastaks kogu inimtegevuses tekkiv jäätmematerjal muutuma uueks  toormeks, mis võetakse uuesti kasutusse, tekitamata järgnevatele põlvkondadele jäätmetest tulenevat lisakoormust.

Jäätmete täies mahus taaskasutamine on ambitsioonikas eesmärk, mis nõuab innovaatilist lähenemist ja motivatsiooni eelkõige ettevõtjatele. Eesmärk nõuab toimivat teekaarti, mis on saavutatav riigi, omavalitsuste, vabakonna ja ettevõtjate koostöös.

Loome inimestest lähtuvad jäätmete sorteerimislahendused vastavalt elukohale – tiheasustus, hajaasustus, kortermaja.

Jäätmevedu ja selle korraldus peab oleme inimese jaoks mugav ning üle Eesti ühtselt ja arusaadavalt korraldatud. Kaasajastame kohalikele omavalitsustele suunatud hankejuhendi ja muudame selle järgimise kohustuslikuks.  

Reformime pakendijäätmete kogumise süsteemi ning viime selle valdavalt tekkekoha põhiseks

Tänane avalike konteinerite süsteem ei ole tööle hakanud, jäätmed on kehva kvaliteediga ning inimestele “prügiringide” tegemine ebamugav. Kohtkogumine on inimestele mugavam, tagab jäätmete parema kvaliteedi ning seeläbi suurema ringlussevõtu.

Vähendame ühekordse plasti kasutamist.

Plasti kasutamisel tuleb järgida põhimõtet “saastaja maksab” (täna tuleb plastimaks iga maksumaksja taskust ehk riigieelarvest). Loome selleks motiveerivad meetmed (toetused, maksud, seadusandlus). Soosime ühekordsete plastkarpide tasuta jagamise asemel alternatiivseid ja kestlikumaid pakendi kasutamise lahendusi (näiteks isiklik karp, pandikarp või biolagunev karp tasu eest).

Loome paremad kogumislahendused kodus tekkivatele pakenditele (niinimetatud müügipakenditele) ja laiendame pandipakendi süsteemi.

Tõhustame pakendijäätmete tootjavastutuse süsteemi toimimist, selleks suurendame tootjate rolli süsteemis ja seame müügipakendi ringlussevõtule eraldi sihtmäära. Kõik turule lastud pakendid peavad saama kokku kogutud ja ringlusse võetud või muul viisil taaskasutatud.

Soodustame biojäätmete kogumist ja loome võimalused biojäätmete kasutuselevõtuks.

Sorteeritud biojäätmed on oluline ressurss, mis tuleb kasutusele võtta näiteks biogaasi või teise materjalidena. Ilma biojäätmeid eraldamata ei ole võimalik jäätmeid kvaliteetselt kokku koguda ja ressursina ringlusse suunata. Toetame inimesi, ettevõtteid ja KOVe biojäätmete kogumisel, käivitame erinevad kampaaniad ja toetused biolagunevate kogumissüsteemide tutvustamiseks ja kasutuselevõtuks (näiteks biolagunevad kotid, konteinerid ja kompostrid).

Toidu raiskamist tuleb kolme aastaga vähendada kolmandiku võrra.

Toidu ja puhta vee raiskamine tuleb peatada. Selleks on vaja eelkõige muuta ühiskonna väärtushinnanguid. Riik peab näitama eeskuju säästliku toidu- ja veekäitlusega eelkõige koolides ja kaitseväes. Riiklikud regulatsioonid ei tohi motiveerida kasutatava toidu ja vee muutmist jäätmeteks.

Jäätmemajandus tuleb digiteerida ja tagada sellega kontroll jäätmevoogude üle.

Ringmajanduse korraldamisel on riiklike toetuste maksmine teatud tegevusteks aktsepteeritav, kui see toimub mõistlikul ja läbipaistval moel. Avalike vahendite kasutamisel ja kasutamise efektiivsuse hindamisel tuleb kasutada kaasaegset tehnoloogiat (digitaalne jälgimine, andmebaaside ristkasutus jne).

Võtame põlevkivi kaevandamisjäägid ja kõrvalsaadused kasutusse.

Riik peab toetama põlevkivikaevandamise jääkide kasutuselevõtu uuringuid ja tehnoloogiate väljatöötamist koos ülikoolidega.

E-riigis ei tohi olla digiprügi.

Töötame riigiasutustele ja omavalitsustele välja digiprügi vähendamise programmi. Loome lahendused, kus ebavajalikud failid ja e-kirjad kustuvad automaatselt teatud aja järel – nii vähendame avaliku sektori CO2 jalajälge.