Urmas Paet: tuvastatud on üle 60 000 sõjakuriteo. Kuid tribunali loomine praegu poleks võimalik

Et Vene agressioon Ukraina vastu on ELile kõige olulisem välis- ja julgeolekupoliitiline teema, mõjutades paljusid eluvaldkondi ning ennekõike Euroopa julgeolekut, siis tuleb ka kõiki teisi ELi välis- ja julgeolekupoliitilisi küsimusi vaadata läbi Venemaa Ukraina-vastase agressiooni prisma. Ehk, kuidas ELi suhted kolmandate riikidega aitaksid kaasa Venemaa agressiooni lõpetamisele Ukrainas.

Ka ELi kaubandus- ja arengukoostöö puhul kolmandate riikidega tuleb täpselt vaadata, kuidas ELi partnerriigid käituvad Venemaa agressiooni suhtes. Kuidas nad hääletavad ÜRO Peaassambleel, milliseid suhteid nad arendavad Venemaaga ja veelgi enam, millist sõjatehnikat nad Venemaale tarnivad.

Öeldakse, et «you can’t be everybody’s darling». Ja see kehtib. EL peab vaatama suhted kolmandate riikidega läbi just Venemaa Ukraina-vastase agressiooni valguses. Rohkem tuleb toetada neid riike, kelle jaoks Venemaa kuritööd ja rahvusvahelise õiguse rikkumine on vastuvõetamatud. Ja teha korrektiive suhetes riikidega, kes jätkavad Venemaa režiimiga läbikäimist, nagu midagi poleks juhtunud.

See on oluline Ukraina aitamiseks ja Venemaa režiimi jätkuvaks survestamiseks, aga ka ELi rahvusvahelise tõsiseltvõetavuse tugevdamiseks.

Samuti tuleb luua rahvusvaheline tribunal Venemaa sooritatud sõjakuritegude õiguslikuks hukkamõistuks ning kurjategijate vastutusele võtmiseks. Euroopa Liit ja teised riigid, kes peavad rahvusvahelist õigust jätkuvalt oluliseks, peavad ühendama jõud, et ükski kuritegu ei jääks märkamata ja kurjategija karistuseta.

Mul pole illusioone. Sellist tribunali ei õnnestuks luua ÜRO kaudu, kuni Venemaa julgeolekunõukogus vetoõigusega istub. Seega tuleb leida võimalikult lai rahvusvaheline koalitsioon ning Venemaa sõjakuritegude tribunal luua. EL peab selles täitma aktiivset rolli.

Praeguseks on tuvastatud üle 60 000 sõjakuriteo. Ukrainas on leitud hulgaliselt piinamisjälgedega tsiviilisikute massihaudu. Elumajade pommitamistes on hukkunud tuhanded tsiviilisikud. Jaanuari alguse seisuga oli ÜRO Inimõiguste vaatlusmissioon tuvastanud 6919 tsiviilisiku tapmise ja üle 11 000 vigastatu. Ilmselt on need arvud suuremad. 14 miljonit inimest on olnud sunnitud oma kodust lahkuma.

Kõigil neil mõrvadel ja muudel roimadel on konkreetsed käsuandjad ja teostajad. Nad kõik peavad saama karistuse oma sooritatud jõleduste eest. Rahvusvaheline tribunal on vähim, mida EL ja maailm saavad Ukrainas sooritatud kuritegude ohvrite ja nende lähedaste heaks teha.