Eero Merilind: valvearstikeskused sünnivad, kui tervishoiu areng on kõikidele oluline

Vanakreeka mütoloogiast tuntud Sisyphos pidi veeretama ülesmäge hiiglaslikku kivi, mis mäetipust alati uuesti alla varises ja ta pidi seda tööd lõpmatuseni kordama. Sama õnnetu (kivi) on ka erakorralise arstiabi korraldamine Eestis ning kui veidigi on näha liikumist paremuse suunas (mäest ülesse), siis sama kindel võib olla, et mõne aja pärast on see kivi jälle mäe all ja seda tuleb hakata uuesti ülesse vinnama.

Haiguste tulekut, levikut ning kulgu ei ole võimalik aritmeetiliselt ette ennustada ega pidurdada, kuigi seda koroona ajal prooviti. Enamasti kulgevad viirushaigused puhangutena ning sesoonselt, krooniliste haiguste hulk kasvab eaga ning ühel inimesel võib korraga olla mitu haigust või seisundit.

Kiirel ajastul ning ajal, kus infot on küll piisavalt (Google, YouTube, Facebook jt) – jääb sageli puudu inimlikust puudutusest (human touch) ning äkitselt tekkinud haigus (palavik, lööve, valu) lööb segamini plaanid, tegevused ning tekib ärevus, ehmatus ning kangestumine. Tahaks teada, kas nahale tekkinud täpp on tuulerõuged, hõõrdumisest tekkinud vill või hoopis hirmus sünnimärk. Kas palavik on tavaline või ebaharilik, kas peavalu on lihtsalt peavalu või midagi tõsisemat? Kas südames torked on stressist või on seal taga midagi suurt ja ohtlikku?

Pered elavad üksinda ning vanavanemate nõu ja rahustamine ja kogemuse jagamine, kuidas toime tulla palaviku, punetava pepuga, nohu ja köhaga ei liigu enam mööda tavapärast – vanaemalt emale – teed. Ning sageli ei tulegi seda infot kodust kaasa.

Tervishoiusüsteem on nagu ühendatud anumate kooslus, kui ühes kohas tekib järjekord või on see piiratud juurdepääsuga (eriarsti vastuvõtud), piiratud ajaliselt ning väheste inimestega (perearstid-pereõed), siis füüsilist tervisekontakti hindavad inimesed pöörduvad EMOsse, sest neil ei olegi kuhugile mujale pöörduda ja nad ei tea, kas nende terviseseisund on selline, mis kannatab ootamist, või nad lihtsalt ei taha oodata.

Erinevad riigid jagavad tervisenõuandeid erinevalt. On riike, kus saab vabalt iga murega kohe arsti juurde (EMO), osades riikides on olemas valvearstikeskused ja kiirkliinikud (walk-in-clinics), teistes tuleb arstiga kohtumiseks registreerida vastuvõtuaeg.

Valvekeskuse asukoht Eestis

Arutlusel on olnud kolm varianti, kuidas ja kus peaksid need valvekeskused tegutsema.

Minu hinnangul oleks parim, kui tööpäeva pikendavad valvekeskused (18.00 – 20.00) ja nädalavahetusel (10.00 – 14.00) tegutseksid suurhaigla juures, näiteks Tallinnas kas Põhja-Eesti Regionaalhaigla või siis mõne Tallinna Keskhaigla juures, kus on laborid ja uuringute võimalus koheselt olemas.

Teise variandina – suuremate tervisekeskuste juures (pidevalt või roteeruvalt) ja kolmanda variandina eraldi rahastusega nn kiirkliinikud.

Valvekeskusesse broneerib aja perearsti nõuandetelefon 1220, kes eelnevalt hindab inimese terviseprobleemi vastavalt algoritmidele ja määrab vastuvõtule pääsemise prioriteetsuse.

Eelmisel nädalal tuli välja uudis, et Haigekassa on nõus rahastama valvekeskuseid.

Valvekeskuste teema on ka Reformierakonna programmis ­– leevendame kiirabi ja EMO-de koormust. Loome suuremates linnades esmatasandi tervisekeskuste baasil valvekeskused, kuhu saavad pöörduda mitte-erakorraliste probleemidega patsiendid, kellel on võimalus saada konsultatsiooni tervishoiutöötajalt ka töövälisel ajal.

Nüüd on lootust, et saame lähiajal kivi mäe otsa ja Sisyphos saab minna puhkama.