Mind tuntakse Eestis kõige enam kui perearsti. Peremeditsiin on tõepoolest mu suur kirg: mulle meeldib inimeste probleemidesse süveneda ja need tasapisi lahti harutada. Mulle meeldib kohtuda ka täiesti tervete inimestega ja imetleda, kui tublid nad on olnud oma tervise hoidmisel.

Töötan selle nimel, et järjest paremini toimiks perearstisüsteem kogu Eestis. Suur proovikivi oli meile kõigile COVID – olin üks perearstide kriisigrupi juhtidest, mis tähendas tegelikult kõikide Eesti inimeste elu ja tervise kaitsmist. Meie grupp võttis enda kanda ka suure osa meditsiinilisest kommunikatsioonist. Kõik see oli tohutu vastutus, kuid suurepäraste kolleegide toel oli seda kanda pigem põnev kui raske. Kuid nüüd on argipäev meditsiinis peaaegu tagasi ja varasemad probleemid veelgi süvenenud. Tööd jätkub.

Minu elus on olnud ja on praegugi veel palju muud.

Umbes 20 aastat tagasi liitusin Vabatahtliku Reservpäästerühmaga – vabatahtlike päästjate erilise üksusega, kes aitab Päästeametit suurõnnetustel logistika ja päästetöödega ning politseid inimeste otsimisel. Olin üks selle rühma kujundajatest ja koolitajatest. Rühm tegutseb praegugi, vahel jõuan minagi neile appi.

Ka mind pole Ukraina sündmused puudutamata jätnud: olen jõudumööda püüdnud toeks olla põgenikele, praegu aga kogun Ukrainasse saatmiseks villaseid sokke, värvin ja pesen annetatud villast lõnga ning jagan selle välja kudujatele.

Kõige enam meeldib mulle aega veeta oma perega ja tegeleda hobidega (muusika, ratsutamine, käsitöö, lugemine).

Otsustasin Riigikokku kandideerida, sest soovin anda oma panuse teadmistel ja kompetentsil põhinevasse riigijuhtimisse. Kui ma osutun valituks, on mul kindlasti kaks suurt teemat, mille eest soovin seista:

  1. ohtliku väärinfo leviku pidurdamine Eestis ning
  2. Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine.

Mul on südamest hea meel, et mind kutsus endaga kaasa erakond, kus on palju tarku ja pühendunud inimesi.