Head erakonnakaaslased, head külalised!
Mul on suur rõõm teid kõiki täna õhtul siin Lennusadamas näha.
Kui seisin möödunud aasta kevadel esimest korda teie ees peasekretärina, rääkisin sellest, kuidas oleme justkui ahelreaktsioonina sattunud tormide keskele. Täna tahaksin rääkida teile sellest, kuidas eelmine, 2022. aasta oli küll tormiline, kuid alanud, 2023. aasta saab kindlasti olema parem. Sellest, et majandus kasvab, palgad ja pensionid tõusevad ning meie ettevõtete poolt pakutavad tooted ja teenused teevad inimeste elu lihtsamaks kogu maailmas. Ometi pean ma taas alustama maailmas valitsevast ebakindlusest.
Viimased aastad näitavad, et peame olema valmis kõigeks. Olgu selleks senitundmatu viirus, sõda Euroopas või neist kahest põhjustatud enneolematu hinnatõus. Milline peaks olema peaministrierakonna roll ajal, mil üks kriis ajab teist taga? Minu arvates on meie ülesandeks tagada, et inimesed saaksid oma riigi peale loota ja tunda, et mitte kedagi ei jäeta raskes olukorras üksi.
Reformierakonna juhitud valitsus on koostöös meie Riigikogu fraktsiooniga astunud terve rea samme, et Eesti inimesed saaksid end keerulisel ajal kindlalt tunda. Kaitse-eelarve ületab järgmisel aastal esimest korda miljardi euro piiri, mis võimaldab teha mitmeid olulisi investeeringuid meie riigi julgeolekusse. Alustasime üleminekut eestikeelsele haridusele. Majandusliku turvatunde suurendamiseks tõusis tulumaksuvaba miinimum. Samuti suurenevad perede ja üksikvanemate toetused. Eakamad said juba jaanuari alguses rõõmustada, sest pensioni baasosa tõusis 20 eurot kuus ning 1. jaanuarist jõustunud pensioni tulumaksuvabastus jätab keskmise pensioni saajale sel aastal kokku kätte 460 eurot enam. Lisaks, aprillis kasvab keskmine pension prognooside kohaselt 704 euroni. Kõrgete energiahindadega toimetulemiseks rakendusid elektri universaalteenus ning automaatsed toetused nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele, mis jätab Eesti inimestele sel talvel kätte täiendavad 200 miljonit eurot. Lisaks kõlab Eesti hääl rahvusvahelisel areenil ning meie liitlassuhted on kindlad.
Eelnev ei ole pelgalt valitsuses oldud aja jooksul tehtud tööde loetelu, vaid tõestus, et Eesti inimesed saavad meie juhitud riigi peale kindlad olla. Ega asjata ütle meie valimisloosung, et Reformierakonnaga on Eesti kindlates kätes!
Head kuulajad,
Märtsikuistele parlamendivalimistele hoo sisse andmine on suuresti põhjuseks, miks oleme täna siia Lennusadamasse kogunenud. Tihti arutatakse enne valimisi nii omavahel kui avalikult selle üle, mis saab olema sel korral põhiküsimuseks. Meie erakonna juht, peaminister Kaja Kallas ütles juba oktoobris Tartus toimunud Reformierakonna volikogul, et tegelik valik, mille inimesed 5. märtsil teevad, on valik vaba ja avatud ühiskonna või endasse sulgunud ja üksioleva tigeda pisikese riigi vahel. See ongi nende valimiste põhiküsimus, väga põhimõtteline seejuures. Teisisõnu valik selle üle, kas valitsuse moodustab Reformierakond või EKRE.
EKRE võimulolekut oleme näinud. Midagi head on sellest ajast raske meenutada. Nädalast-nädalasse solvasid nad kas Eesti enda inimesi või mõnd meie välisliitlast. Opositsioonis olek on neid muutnud veelgi radikaalsemaks. Ülemaailmse koroonapandeemia ajal kutsusid nad üles hoiduma vaktsineerimisest. Samal ajal, kui eksperdid rääkisid, et vaktsineerimine päästab elusid ja aitab hoida ühiskonna avatuna.
Ukraina sõja puhkemisest alates on nad halvustanud sõjakoleduste eest siia põgenenud naisi ja lapsi ning seadnud kahtluse alla Ukraina toetamise võitluses agressori vastu. Mäletate Mart Helme sõnu, et EKRE ei ole Ukraina, vaid rahu poolt? Kas see tähendab, et rahu sõlmimiseks tuleb Ukrainal loovutada mingi osa oma territooriumist Venemaale? Kelle huve selline jutt teenib? Kremli propagandistid igatahes aplodeerivad selle peale avalikult. Sestap ei ole ka midagi üllatavat selles, kui nende ridades kandideerivad parlamenti inimesed, kelle meelest ei ole oluline, mis värvi lipp lehvib Pika Hermanni torni tipus ning kas elame Eesti Vabariigis või mingis Venemaa kubermangus. Just sel nädalal teatas Mart Helme aga Riigikogus, et kui EKREIKE tuleb võimule, vabastatakse ametist kaitseväe juhataja, politsei- ja piirivalveameti peadirektor, kaitsepolitsei peadirektor ja päästeameti peadirektor ehk inimesed, kes tegutsevad ennastohverdavalt, et kaitsta Eesti iseseisvust. Taaskord, kelle huve selline jutt teenib? Ikka meie agressorriigist naabri huve, kelle muu.
EKRE osalusel toimiva valitsuse moodustamine on Eestile ohtlik. See on otseselt ohtlik Eesti iseseisvusele. Ütlen seda ka meie partneritele Isamaast, kellega koos oleme pikalt Eesti edulugu ehitanud. Seda sama edulugu, mida EKRE soovib tagasi pöörata. Või mille käest päästa, nagu nad ise ütlevad. Kõike seda silmas pidades välistab Reformierakond igasuguse valitsuskoostöö EKREga, see on meie kindel seisukoht.
Usun, et valija näeb läbi, kelle soov on lõhkuda ja kes tahab ehitada. Asutamisest peale on just sisu olnud Reformierakonna tugevuseks. Ideed, mille abil Eesti elu edasi viia. Meie eestvedamisel kaotati näiteks ettevõtete tulumaks, loodi vanemahüvitis, suurendati kaitsekulutusi ja nagu juba eelnevalt mainitud, alustati eestikeelsele õppele üleminekut. Ka nendel valimistel ei tee me endale allahindlust sisu osas. Programmi koostamist alustasime juba varakult, eelmise aasta kevadel. Selleks toimus üle Eesti 56 ideekorjet. Kokku osales programmi loomisel üle 750 inimese. Aitäh teile selle olulise panuse eest! See suur töö on saanud nüüdseks ka heakskiidu erakonna volikogult.
Mis on need suured ideed, millele nendel valimistel mandaati küsima läheme? Meie programmis on läbivaks teemaks julgeolek. Sõjaline julgeolek, majanduslik julgeolek, energiajulgeolek, haridusjulgeolek, toidujulgeolek. Väga oluline osa julgeoleku tagamisel on ka see, et Eesti inimesed tunneksid end kindlalt. Oleksid terved ja tuleksid toime majanduslikult.
Julgeolekupoliitikas peame tähtsaks kaitsekulude tõusu 3 protsendini SKP-st. Samuti maakaitse isikkoosseisu tõstmist 20 000 inimeseni ja riigikaitseõpetuse kohustuslikuks tegemist koolides.
Hariduspoliitikas on järgnevate aastate olulisim ülesanne eestikeelsele õppele ülemineku sujuv rakendamine, mis algab juba aastast 2024. Aga ka õpetajate palgatõus tasemele 120 protsenti riigi keskmisest.
Maksusüsteemi reformimiseks tahame kaotada üksikisiku tulumaksule kehtiva maksuküüru, mis võtab iga kolmanda euro keskklassi inimeste palgatõusust, ning kehtestada kõigile ühetaolise, 700-eurose tulumaksuvaba miinimumi. Samuti peame jätkuvalt oluliseks põhimõtet, mille järgi peavad riigi rahaasjad olema korras ning tulud ja kulud tasakaalus.
Energeetikas on võtmeteemaks energiasõltumatuse saavutamine ja uute taastuvenergeetika võimsuste loomine, mis võimaldab pakkuda tarbijale soodsama hinnaga elektrit ja sisaldab endas suurt ekspordipotentsiaali.
Tähtsal kohal on meie programmis keskkonna- ja kliimapoliitika. Reformierakonnas oleme alati jälginud põhimõtet, et praegune heaolu ei saa tulla tuleviku arvelt. Sestap peame vaatama, millise elukeskkonna jätame tulevastele põlvedele. Vähendamaks süsinikuheidet igas eluvallas, plaanime viia läbi rohereformi. Kliimaeesmärkide saavutamiseks kavatseme koostada kliimaseaduse ning luua riigihalduse ministri asemele rohereformi ministri, kelle ülesanne on koordineerida, et iga ministeerium ning nende haldusalas toimetavad asutused järgiksid kliimakriisi ajastul riiklikke strateegiaid ja arvudes mõõdetavaid eesmärke.
Putini sõjaga kaasnenud hinnatõus on andnud tugeva löögi meie kõigi, eriti aga just eakamate inimeste rahakoti pihta. Kui eelmistel valimistel lubasime tõsta pensioni nelja aastaga 200 eurot, mille ka täitsime, siis nüüd oleme seadnud sihiks, et keskmine pension peab tõusma veelgi kiiremas tempos – nelja aastaga 400 eurot. Tugeva majanduspoliitika toel ja õigeid valikuid tehes on see kahtlemata võimalik.
Head sõbrad,
Kuigi erinevate küsitluste tulemused ennustavad Reformierakonnale valimisvõitu, ei tasu meil end nendest uinutada lasta. Erakondade reitinguid lugedes peame meeles pidama lihtsat tarkust, et valimised võidab see, kes tahab kõige rohkem ja on nõus selle nimel ka teistest rohkem pingutama.
Meenutan, et neli aastat tagasi oli küsitluste järgi toonane peaministripartei Keskerakond kindel favoriit valimisvõidule. Valimisööl juhtus aga see, et Reformierakond võitis ülekaalukalt. Miks? Sellepärast, et meie meeskonnad üle Eesti nägid kõvasti vaeva selle nimel, et seletada inimestele, miks on meie ideed paremad kui konkurentidel. Kui ma vaatan siin saalis ringi ja meenutan ka sügisel toimunud eelkampaaniat, siis ei ole mul kahtlustki, et saame sellega nüüdki edukalt hakkama.
Pärast minu kõne on kavas kinnitada Reformierakonna nimekirjad 2023. aasta Riigikogu valimisteks. Võin öelda, et tegemist on väga tugeva meeskonnaga. Meie ridadest võib leida nii kogenud tegijaid kui uusi tulijaid. Teiste seas kandideerib meie meeskonnas Riigikokku mitu ministrikogemusega inimest, omavalitsustegelast, haridusvaldkonna spetsialisti, arsti, ettevõtjat ja julgeolekueksperti. Tublisid inimesi võib leida pea igalt elualalt.
Vabariigi president Alar Karis kutsus oma uusaastakõnes inimesi üles olema nõudlikud nende vastu, keda märtsi alguses meie riiki juhtima valitakse. Nõustun selle mõttega. Peame arvestama, et valija on meie suhtes nõudlik ja ootab meilt vastuseid nii selle kohta, mida oleme teinud valitsuses olles, kui selle kohta, mis on meie edasised plaanid Eesti elu edasiviimiseks. Olgem siis valmis nendele küsimustele vastama. Ja olgem nõudlikud ka enese suhtes.
Meil on olemas parimad ideed ja inimesed, et need valimised võita. Teeme nüüd koos need kaks kuud korraliku pingutuse ja näitame, et Reformierakonnaga on Eesti kindlates kätes.
Jõudu meile selles!
